04/07/2025
Ja ongi käes see hetk… silmanurgas tolkneb rõõmu- ja nukrusepisar käsikäes, justkui kaks vana sõpra, kes ei taha lahku minna. Alles me ju harjutasime, jagasime villiplaastreid ja unustasime ära, kummas taskus oli pihutäis rosinaid energia säilitamiseks. Ja nüüd — tantsupidu ongi läbi. 💃🕺
Nukrus tuleb vaikselt ligi, sest tahaks veel. Tahaks veel korraks seista rivis, hoida naabril seelikut, sättida põllevolti ja püüda partneri viimase hetke pilku. Aga rõõm on veel suurem — rõõm, et meil on see vahva kamp! See veidrikest ja vingeimatest sõpradest koosnev punt, kes armastab, naerab ja tantsib südamest. Sõbrad, naabrid, emad-isad-lapsed - kõik ühe ja üks kõigi eest, nagu Dumas’l kombeks! 💙
Ja siis tekib korraks küsimus - kuhu nüüd? Villid just hakkasid paranema, päikesepõletus muutus kenaks jumehelgiks näos ja öömajakaaslaste norsked hakkasid juba tuttavalt lohutavad tunduma... - nendes oli oma romantika 🙂 Aga eks see ongi teekond, mille igal sammul on oma sära, need on ajaraamatu hindamatud leheküljed 🙂
Seega juba homme - rongkäik! Ja siis… LAULUPIDU! 🎶 Pidu ei ole läbi, armsad sõbrad - ta lihtsalt vahetas riideid.
Kohtume rongkäigul ja siis juba lauluväljakul, tantsusamm veel jalas, laul juba huulil - pidu läheb edasi, lihtsalt teises võtmes.
Fotod Kaja Liivak
