20/11/2024
KELA 20.11.2024
MUUDATUSED KELA HÜVITISTES 2025. AASTAL
Järgmisel aastal tehakse palju muudatusi hüvitiste suuruses ja tingimustes. Osa neist on juba heaks kiidetud, kuid enamiku seadusandluse muudatustest läheb parlament arutusele sügisel.
Kela teavitab oma kliente muudatustest kogu sügise jooksul. Siin on ajakohane teave erinevate juba kinnitatud või kavandatavate soodustuste kohta.
ABI ROHTUDE OSTMISEL: Ravimikulude omavastutust (omavastuu) plaanitakse tõsta seniselt 50 eurolt 70 eurole. Tõstatakse ravimikulude aastalimiiti, pärast mida patsient enam ise ravimite eest ei maksa. Praegune piirmäär on 626,94 eurot. Kela eraperearsti vastuvõtu hüvitis tõuseb 30 eurolt 50 eurole. Perearsti saatekirja olemasolul on võimalik saada ka eriarsti vastuvõtu hüvitist. Silmaarsti, günekoloogi ega psühhiaatri vastuvõtule saatekirja pole vaja. Viljakusravi ja füsioteraapia kuuluvad 2025. aastal taas Kela hüvitise alla. Lisaks on kavas muuta haigushüvitise (sairauspäiväraha) arvestamise põhimõtteid. Need muudatused toovad kaasa haigushüvitiste vähenemise nii üksikisikutele kui ka tööandjatele.
KELA PENSIONID: Kela makstavad pensionid (rahvapension, garanteeritud pension), invaliidsushüvitised tõstetakse aasta algusest. Tõusu suurus selgub 14. oktoobril 2024, kui Kela kinnitab järgmise aasta rahvapensioniindeksi (kansaneläkeindeksi). Kela vanadus- ja töövõimetuspensionid plaanitakse EL-is, EMP-s, Šveitsis ja Ühendkuningriigis lõpetada 2025. aastal. Samal ajal kaob pensionäride õigus saada hooldushüvitist (eläkettä saavan hoitotuki). Samuti on kavas karmistada omandi ja sissetulekute mõju pensionäride eluasemetoetuse suurusele. Valitsuse eelnõus prognoositakse, et pensionäride eluasemetoetust (eläkkeensaajan asumistuki) vähendatakse ligikaudu 200 000 saaja puhul keskmiselt 15 euro võrra kuus. 2025. aastal ei ole pensionäride eluasemetoetuses ette nähtud kütte-, vee- ja ülalpidamiskulude indekseerimist.
ELUASEMETOETUS (asumistuki):Parlament on juba otsustanud, et alates 1. jaanuarist 2025 ei ole enam võimalik saada tavalist eluasemetoetust oma korteris elamiskulude katteks, samuti kommunaalmakseid, eramaja ülalpidamiskulusid ja hüpoteegi intresse. Lisaks on plaanis, et 2025. aastal kehtestatakse tavapärase toimetulekutoetuse sisse leibkonna vara piirmäär. See tähendab, et hüvitise suurust mõjutavad majapidamisvarad nagu säästud, kinnisvara, osakud elamuühistutes ja metsamaa. Samuti on ettevalmistamisel muudatus omavalitsuste rühmades, mille alusel arvutatakse eluaseme üldtoetuse maksimaalsed eluasemekulud. Kajaani, Kouvola, Lappeenranta, Mikkeli, Pori ja Vaasa lähevad valla II rühmast üle III gruppi. See muudatus vähendab nendes omavalitsustes makstava toetuse suurust. Üliõpilased plaanitakse alates 1. augustist 2025 õppestipendiumi (opintotuki) raames üle viia tavapäraselt eluasemetoetuselt eluasemetoetusele (asumislisä). Perekonda omavad üliõpilased jäävad aga elatustaseme toetuse (yleinen asumistuki) alla.
TÖÖTU ABIRAHA:Töötu põhihüvitis on järgmisel aastal 37,21 eurot päevas, mis on sama palju kui 2023. ja 2024. aastal. Parlament otsustas eelmisel sügisel, et aastatel 2024–2027 ei indekseerita töötushüvitisi rahvapensioni indeksiga. Kavas on, et järgmisel aastal ei maksta enam kõrgendatud töötu abiraha tööhõivet edendavates teenustes (työllistymistä edistävä palvelu) osalemise aja eest. Praegu saab töötu abiraha tõsta nii kaua, kui töötu sellistes teenustes osaleb. Samuti on kavas alandada vanematega koos elavate inimeste töötu abiraha. Praegu saab seda poole võrra vähendada, kui vanemate sissetulek ületab teatud piiri. 2025. aastal võiks hüvitist veelgi kärpida, kolmandikuni täishüvitisest.
BAAS TOETUS (toimeentulotuki):Hüvitise suurust suurendatakse 1. jaanuarist 2025 vastavalt rahvapensioniindeksile, mis selgub 14. oktoobril 2024.
ÕPILASED JA NOORED:Õppestipendiumi raames on plaanis alates 1. augustist 2025 viia üliõpilased tavapärase eluasemetoetuse (yleinen asumistuki) saajatest üle eluasemetoetuse (opintotuen asumislisä) saajateks. Eluaseme lisatasu saab olema maksimaalselt 216 eurot, 248 eurot või 296 eurot kuus, olenevalt vallast, kus õpilane elab. Õppehüvitis ei indekseerita ning selle suurus jääb samaks kui 2023. ja 2024. aastal. Lisaks on kavas sõidusoodustuse saamise õigust piirata ainult nende õpilastega, kellel on õigus saada keskkooliastmes tasuta õppetööd. Muudatus jõustub 1. augustil 2025. Samuti on kavas tõsta rahvapensioni, taastusravitoetuse (sh noorte rehabilitatsioonitoetuse), haigushüvitise, garanteeritud pensioni ja töövõimetustoetuse saamise vanuse alampiiri 16-aastaselt 18-le. Edaspidi saate töövõimetuspensioni või rehabilitatsioonitoetust saada mitte varem kui 18-aastaselt. See muudatus ei puuduta noori, kes juba saavad toetust, küll aga 2009. aastal ja hiljem sündinuid. Noorte tööalane rehabilitatsioon on senisest rangemalt suunatud neile noortele, kes ei õpi, ei tööta või on sotsiaalse tõrjutuse ohus. Taastusravi määramiseks ei nõuta siiski haiguse või puude diagnoosimist.
LASTEGA PERED:2025. aastal ei ole kavas lastetoetusi tõsta.
Vanhempainpäiväraha, lapsehooldustoetuse (lastenhoidon tuki) miinimumsummasid ja nende sissetulekute piirmäärasid aasta alguses ei indekseerita ning hüvitiste summad jäävad samaks kui 2023. ja 2024. aastal. Elatisraha (elatustuki) tõstetakse alates 1. jaanuarist 2025 vastavalt elukalliduse indeksile.