25/03/2024
GIA-MDRHC partisipa iha Sosializasaun Manual Auditoria Interna Ministeriu Finansas nian
Gabinete Inspesaun no Auditoria Ministeriu Dezenvolvimentu Rural no Habitasaun Komunitaria nian, ne’ebe reprezenta hosi Inspetor Orlando da Conceicao no akompanha hosi Subinspetor Inspesaun no Fiskaliasaun, Fortunato Godinho ho Subinspetora Auditoria Interna, Cerilia Amelia de Sousa Saldanha, ho ekipa partisipa iha atividade Sosializasaun Manual Auditoria Interna Ministeriu Finansas nian ne’ebe hala’o iha auditoriu Ministeriu Finansas, Aitarak-laran, Dili, 22/03.
Iha intervensaun, Orlando da Conceicao, nuudar inspetor GIA-MDRHC kongratula, Unidade Auditoria Interna Ministeriu Finansas nian, liu hosi INspetor ho ninia ekipa teknika tanba bele produz ona Manual Auditoria iNterna ida ne’ebe, bele konsidera hanesan padraun ida hodi guia atividade sira auditoria interna nian iha propriu Ministeriu Finansas no iha linha ministeriu hotohotu ne’ebe iha interese atu adota nune’e bele implementa atividade auditoria interna nian ho forma ida uniforme.
Tuir esplikasaun Inspetor-Jeral Unidade Auditoria Interna, Ministeriu Ministeriu Finansas, Ernesto da Conceicao Silva, hateten, “Manual Auditoria Interna (MAI) ninia objetivu prinsipal mak atu sai hanesan instrumentu apoiu ida ba funsaun auditoria Interna nune’e mos hanesan dokumentu orientasaun ida ba Auditor Internu sira. Manual auditoria Interna ne’e mos estabelese definisaun, polítika no prosedimentu, ho objetivu atu orienta prosesu auditoria interna.
Inspetor Ernesto, hatutan tan, “prosedimentu no metodolojia sira ne'ebé inklui iha manual ne’e, adopta tuir International Professional Practice Framework (IPPF) husi Institute of Internal Auditors (IIA), konsidera realidade no espesifikasaun organizasaun, legál no kulturál sira husi Administrasaun publika Estadu Timor-Leste nian.Misaun pronsipal hosi “Auditoria interna nian, hanesan atividade ida-ne'ebé independente no objetiva iha avaliasaun no konsultoria, hodi kria valór no hadi'ak operasaun organizasaun nian.
Atividade ida-ne'e ajuda organizasaun atu alkansa ninia objetivu sira, liu husi aprosimasaun sistemátiku no dixiplinada hodi avalia no hadi'a efikásia prosesu jestaun risku, kontrolu no governasaun”. hateten Inspetor Ernesto.
Inspetor Ernesto mos prounsia ba partisipante sira, katak, dadaun ne’e, ministeriu Dezenvolviemntu Rural no Habitasaun Komunitaria ho Ministeriu Ensinu Superiior no Siensia Kultura mak hatoo pedidu mai Ministeriu Finansas hodi adota manual ne’e refere hodi aplika tuir natureza ministeriu idaidak nian.
Iha fatin hanesan Komisáriu Komisaun Funsaun Públika trata Asuntu Forsa de Traballu, José Telo Soares Cristovão, hateten iha ninia intervensaun abertura, “bainhira Inspetores ho Sub-Inspetores sira hala’o inspesaun ka auditoria Interna ho diak maka Ministériu sira hotu bele lao diak iha futuru, tanba atividade inspesaun no auditoria mak sai matan tilun ba Administrasaun publika Estadu Timor-Leste nian.
Alende ne'e Komisáriu kontinua fó korajen ba Inspetores no Sub-Inspetores hodi halo auditoria Interna ida di'ak no fantástiku tanba sai forsa de traballu ba Administrasaun Públika no susesu servisu Inspetores, Inspetore nos Sub-Inspetores maka Funsaun Públika mos sei susesu iha IV Mandatu.
Partisipa iha atividade sosializasaun ne’e, inspetor jeral sira hosi linhas ministeriais no institute publiku sira. (foto: Delvio)