02/06/2026
𝐄𝐤𝐢𝐩𝐚 𝐕𝐚𝐥𝐢𝐝𝐚𝐬𝐚𝐮𝐧 𝐃𝐚𝐝𝐮𝐬 𝐅𝐫𝐞𝐧𝐭𝐞-𝐄𝐱𝐭𝐞𝐫𝐧𝐚 𝐕𝐚𝐥𝐢𝐝𝐚 𝐎𝐧𝐚 𝐃𝐢𝐩𝐥𝐨𝐦𝐚𝐭𝐚 𝐓𝐢𝐦𝐨𝐫𝐨𝐚𝐧 𝐍𝐚’𝐢𝐧-𝟏𝟏𝟖, 𝐇𝐢𝐫𝐚𝐤 𝐍𝐞’𝐞𝐛𝐞́ 𝐒𝐞𝐧𝐭𝐞 𝐋𝐚 𝐒𝐚𝐭𝐢𝐬𝐟𝐚́𝐬 𝐁𝐞𝐥𝐞 𝐑𝐞𝐤𝐥𝐚𝐦𝐚 𝐧𝐨 𝐊𝐨𝐧𝐭𝐞𝐬𝐭𝐚
Dili, 02 Juñu 2026
Sua-Exelénsia Ministru Asuntu Kombatentes Libertasaun Nasionál (MAKLN), 𝐆𝐢𝐥 𝐝𝐚 𝐂𝐨𝐬𝐭𝐚 𝐌𝐨𝐧𝐭𝐞𝐢𝐫𝐨 “𝐎𝐚𝐧 𝐒𝐨𝐫𝐮”, hamutuk Segundu Vise Prezidente Conselho dos Combatentes da Libertação Nacional (CCLN), Mario Nicolau dos Reis, Diretór Nasionál bá Pensaun no Subvensoens (DNPS), Manuel dos Santos Araújo, inklui Asesór Polítiku, Jacinto Vicente Viegas “Roke”, halo akompañamentu bá ekipa sira Frente-Externa nian ne’ebé halo validasaun bá dadus Diplomata Timoroan sira ne’ebé rejistadu atu hetan títilu hanesan Kombatentes Libertasaun Nasionál, tanba sira-nia kontribuisaun durante luta libertasaun nasionál iha Diáspora, tuir terrefas no misaun sira ne’ebé orientadu hosi Comandante em Chefe das FALINTIL hanesan, Saudozu Nicolau dos Reis Lobato ho Kay Rala Xanana Gusmão.
Prosesu validasaun bá dadus Frente-Externa ne’ebé hala’o durante loron rua, hosi 01 to’o 02 Juñu 2026, iha Salão Três de Março Maubai ne’e, konsege valida dadus Diplomata hamutuk na’in-118 mak validadu atu hetan títulu nu’udár Kombatentes no rekoñesimentu hosi Estadu.
Tenke Tuir Lei
Exelénsia Ministru “Oan Soru” dehan, maske ekipa sira Frente-Externa nian halo ona validasaun bá ema na’in-118 nian, maibé, lísta editál ida ohin ne’e seidauk válidu, tanba tuir regras lei nian, MAKLN ho CCLN sei taka fali lísta ne’e bá públiku, atu nune’e, hirak ne’ebé sente karik la satisfas ho desizaun ne’e, bele halo reklamasaun no bele halo mós kontestasaun.
“Tuir regra no lei, assina editál la signifika katak, apartir ohin bá oin nia dadus válidu oan, lae. Maibé, sei iha protestu tuir lei. Tanba ne’e, laiha razaun ita atu deside ohin dehan, ida-ne’e mak definitivu. Ne’ebé, ita la’o tuir nafatin de’it lei. Assina editál ohin, komprova katak, dokumentu assinadu no aprovadu, mais, seidauk justifika katak, konsideradu komu válidu. Okey! Ne’ebé, ha’u hanoin, tuir lei nafatin de’it. Obrigadu!” Ministru “Oan Soru” esplika asuntu ne’e perante ekipa validasaun dadus frente-externa nian iha Salão Três de Março Maubai, Comoro-Dili, Tersa (02/06/2026).
Baze bá Lei Númeru 3/2024, loron 12 fulan-Juñu, Teseira Alterasaun bá Lei Númeru 3/2006, loron 12 fulan-Abríl, kona-bá ESTATUTU KOMBATENTES LIBERTASAUN NASIONÁL, Artigu 18 REKURSU NO REKLAMASAUN HASORU REJÍSTU, katak, ema bele reklama ninia dadus rejístu no kontesta mós ema seluk ninia dadus.
Reklamasaun katak, ema ida reklama ninia dadus atu hasa’e hosi eskalaun 3-7 bá 8-14, ka hosi eskalaun 15-19 hakarak hasa’e bá eskalaun 20-24. Enkuantu, kontestasaun katak, ema ida kontesta hasoru nia maluk Kombatente seluk ne’ebé lo-loos labele hetan eskalaun 20-24, maibé, nia merese hetan de’it eskalaun 15-19 ka tun bá 8-14, ka tun liubá eskalaun 3-7.
“Sé de’it mak iha informasaun, atu halo kontestasaun ka reklamasaun ne’e mak tuir lei. Tanba ne’e mak ita-boot sira haree, ohin dehan atu anunsia ne’e, ha’u dehan labele, ninia prosesu sei tuir mai, taka bá públiku, kuandu iha reklamasaun ruma ka kontestasaun ruma, ida-ne’e protestu laiha ona, mak ita foin dehan lista ne’e definitivu. Mais, kuandu ema sei iha direitu atu halo reklamasaun, ema sei halo reklamasaun tuir lei ein-vigór. Sei fó fali tempu bá sira halo reklamasaun no kontestasaun. Ami tuir lei de’it. Ami la sees hosi lei ida. Tanba hotu-hotu hanesan ne’e”, afirma “Oan Soru”.
“Ita koalia kona-bá eskalaun um (1), eskalaun dois (2), três (3). Agora, um (1) ne’e karik katergória bá 20-24, puré-zemplu. Dois (2) ne’e koalia kona-bá 15-19, agora, sira seluk ne’e bá iha 8-14, balu ke la to’o. Balu ke iha ne’ebá ne’e ohin ita-boot sira akompaña kedas, sira assina hotu, mais iha balu ne’ebé la’ós Kombatente. Tanba, atu rekoñese nu’udár Kombatente ne’e ninia partisipasaun ne’e no mínimo tinan-tolu tuir artigu 4, Estatutu Kombatentes Libertasaun Nasionál. Kuandu la to’o ida-ne’e, automátika, lae. Ne’e partisipasaun ein-jerál, la’ós dedikasaun eskluzivu”, Govenante ne’e esplika.
Eis FALINTIL Rejiaun IV ne’e afirma, lísta ne’ebé ohin assinadu ne’e sei hetan vístu hosi Exelénsia Sekretáriu Estadu Veteranus (SEV), 𝐂𝐞𝐬𝐚𝐫 𝐝𝐨𝐬 𝐒𝐚𝐧𝐭𝐨𝐬 𝐝𝐚 𝐒𝐢𝐥𝐯𝐚 “𝐌𝐞𝐫𝐚𝐤” ho Prezidente CCLN, 𝐕𝐢𝐝𝐚𝐥 𝐝𝐞 𝐉𝐞𝐬𝐮𝐬 “𝐑𝐢𝐚𝐤-𝐋𝐞𝐦𝐚𝐧”. Uainhira vistu (assina) ona, maka sei taka-sai fali lísta editál sira-ne’e bá públiku, la’ós de’it iha Dili no Munisipiu sira, maibé mós iha Australia ho Portugal.
Enkuantu, validasaun verifikasaun rejistu hosi frente externa nian, kompostu hosi komponente rua; Frente Diplomátika no Frente Externa rasik. Lísta Editál e’ebé assinadu ne’e konstitui hosi tipu editál hitu mak hanesan;
(1) Kombatente ho tinan 20 to’o 24 anos iha tempu inteiru, (2) Kombatente ho tinan 15 to’o 19 tempu inteiru ka ninia dedikasaun eskluziva, tama kedas bá pensaun reforma eskalaun 1, ida 20 á 24, ida, 15 á 19, (3) Pensaun Subsisténsia tinan 8 to’o 14, ho ninia tempu exkluzividade nian entre tinan 8 to’o 14, (4) Pensaun Sobrevivénsia, (5) Prestasaun Pekuniária Únika mak tinan 3 to’o 7, (6) Kombatente sira ho menus tinan 3 exkluzividade nian, ida ikus-liu maka (7) la konsidera hanesan Kombatente.
Validasaun durante loron-rua ne’e, no validasaun sira iha periudu sira tinan kotuk ninian, rezulta 118 rejistus validadu, maibé, iha Kombatente 1 mak mortu (mate), no na’in-10 eskluídus.
Hosi totál sira na’in-118 ne’e, iha na’in-14 mak ho tipu pensaun 20 á 24, na’in-11 ho tipu pensaun 15 á 19, Kombatente na’in-15 konsideradu hanesan Pensaun 8 á 14, Kombatente na’in-31 konsideradu hanesan Prestasaun Pekuniária Únika, 4 á 7, ho menus tinan-tolu iha dedikasaun eskluziva, no la konsideradu hanesan Kombatente.
Ekipa sira ne’ebé halo validasaun bá Dadus Frente-Externa nian inklui, Dr. Hermenegildo Agio Pereira (Atuál Ministru Prezidénsia no Konsellu Ministrus iha IX Governu Konstitusionál), Dr. Roque Rodriguês, Dr. Marí Alkatiri, Inês de Almeida (Terseira Vise Prezidente CCLN no atuál Embaixadóra TL bá Australia), Estanislau Aleixo da Silva, ho Antigu Diploma sira seluk tán.
(𝐌𝐄́𝐃𝐈𝐀 𝐆-𝐌𝐀𝐊𝐋𝐍)