25/03/2026
Tuir Observasaun Civil Society Education Partnership CSEP hanesan Rede Plataforma edukasaun ida ne’ebé hare ba asuntu edukasaun iha Timor Leste tanba Timor Leste nasaun demokrasia ne’ebé tenke fó mos espasu ba sidadaun hotu-hotu atu hato’o sira nia lian no hanoin ho liberdade. Estudante maka parte importante hosi nasaun nia futuru, iha direitu atu organiza no halo demonstrasaun pasífiku hodi hatete sai sira nia preokupasaun hasoru desizaun públiku sira ne’ebé konsidera iha tendensia ba pratika injustisa iha rai ida ne’e.
Ho nune’e mak estudante sira observa ka hare ba preokupasaun ne’ebé la justu ka asaun injustisa kona-ba asuntu públiku hanesan asuntu ne’ebé liga ba prosesu rekrutamentu ba kadetes foun maka estudante sira halo demostrasaun hasoru ka kontra desisaun estadu ka liu husi Ministero Interior iha asaun demonstrasaun ne’e ejiji atu anula immediata prosesu rekrutamentu kadetes PNTL foun tinan 2025 ne’ebé nakonu ho manipulasaun no pratika familiarismu hodi fo deit previlegiu ba grupu ki’ik balun iha RDTL ne’e ninia familia no oan sira mak hetan oportunidade atu liu iha vaga refere. Tanbá ne’e estudante Universitariu sira hamutuk ho kandidatu sira ne’ebé la admitidu iha prosesu ne’e hato’o sira nia lamentasaun sira liu husi organiza asaun demonstrasaun Pasifika ida hodi kontra Ministeriu Interior, iha ne’ebé, iha asaun demonstrasaun ne’e hetan atuasaun husi polisia ne’ebé uza forsa la nesesáriu ka la proporisionál hasoru estudante sira iha demonstrasaun mak konsege estudante sira hetan baku no kaptura iha 19/03/2026 iha resintu kampus KAMPUS LAMA UNTL husi kapturasaun refere no hetan akujasaun ka kondena termo indentidade Rezidensia TIR husi Tribunal tanbá ne’e Civil Society Education partneship CSEP kondena ba aktus atuasaun ne’ebé la ho proporsional husi Polisia ho pontus sira hanesan tuir mai ne’e:
1. CSEP Kondena ba polisia no husu ba tribunal atu fo’o Liberdade total ba estudante nain tolu refere
2. Preokupasaun boot liu tan mak katak balun estudante refere hetan kastigu ikus hanesan suspensaun, expulsaun, ka limitasaun ba asesu edukasaun—tanba sira nia envolvimentu iha demonstrasaun. Ida ne’e mak injustu no kontra prinsipiu direitus umanus. Edukasaun mak direitu fundamentál, la bele uza hanesan instrumentu kastigu polítiku. Bainhira estudante sira sai vitima ba sistema edukasaun ne’ebé tenke proteje sira, entaun ita bele haree klaru katak iha problema struktural ne’ebé presiza hetan solusaun.
3. Atuasaun represivu bele kria atmosfera tauk iha kampus, ne’ebé halo estudante sira lakon konfiansa atu ko’alia no partisipa. Tauk la bele sai baze ba edukasaun; edukasaun tenke promove liberdade, kreatividade, no responsabilidade sivika. Se ita husu juventude atu sai lider iha futuru, ita mos tenke respeita sira nia direitu iha tempu agora.