15/08/2026
Täna on rukkimaarjapäev 🌾.
Muuseumi põllul kasvanud „Sangaste“ rukis jõudis mõned päevad tagasi põllult vihku.
10. augustil pidasime rukkilõikuse talgupäeva. Otsisime sirbid välja, lõikasime rukki maha ja sidusime vihkudesse. Vikatid jäid seekord põllu kõrvale ootele, sest usinaid töökäsi oli lihtsalt nii palju, et sirpidest piisas.
Talguliste seas oli neid, kes olid seda tööd varem teinud ja ka neid, kes hoidsid esimest korda sirpi käes. Ka kontoriinimesed said päris kiiresti hoo sisse. Õperussõnad kuulatud, olid kõik õhinat nii täis, et rukis sai kamba peale kiirelt lõigatud.
Muuseumiaias kasvab talirukki pärimussort „Sangaste“, mis sai eelmisel aastal 150-aastaseks. Tegemist on vanima tänaseni kasvatatava rukkisordiga maailmas ning omal ajal pälvis see Pariisi maailmanäitusel Grand Prix’ suure kuldmedali.
Kasvatame seda rukist igal aastal selleks, et kogu teekond põllult lauale oleks nähtav ja käega katsutav.
Sama „Sangaste“ rukist kasutame hiljem muuseumitundides, kus lapsed saavad proovida vilja koodiga peksta. Kui ise on käsi külge pandud, saab selgemaks, kui palju tööd, teadmisi ja tehnoloogiat ühe tavalise leivapätsi taga tegelikult on.
Kui vihud koos, jõudis järg rehepeksuni. Väärikas Deeringu traktor pandi käima ja selle jõul hakkas tööle rehepeksumasin.
Rukkimaarjapäeval hakkavad mõtted liikuma juba järgmise rukkikülvi poole. Üks saak on kokku kogutud, järgmine ring hakkab peale.
