04/03/2026
Villu Vaimets kutsuti osalema vallavalitsuse moodustatud "Kadrina Kooli Töörühmas". Järgnevas teeb ta ülevaate selle töörühma esimesel koosolekul toimunust:
Sain eelmisel kolmapäeval vallavanem Siim Umerovilt üllatuslikult kutse "Kadrina Kooli Töörühma" koosolekule, mis toimus neljapäeva hommikul kell 9 vallamajas. Kutsutute hulgas olid ka volikogu esimees Marko Teiva, abivallavanem Aarne Laas, ehitusspetsialist Aivar Aruja ja vallavalitsuse liige Jaanus Reisner. Mingisugust selgitust või päevakorda selles kutses ei sisaldunud. Kooli poolt polnud kedagi kutsutud. Võtsin sellest koosolekust osa, et aru saada, millega on tegemist ja milles seisneb minu roll. Eelmainitud inimestest olid kohal kõik välja arvatud Reisner, kes jälgis vaikides toimuvat Teams'i kaudu. Töörühma koosolekut juhtis ja vallavalitsuse seisukohti väljendas põhiliselt Marko Teiva, vallavanema osa oli minimaalne.
Algatuseks küsisin kohe üle, kas uue hoone ehitamise variant on laualt maas ja kui, siis milliste argumentidega. Siim Umerov vastas, et nad võtsid ühe ehitusettevõtte (ettevõtte nimi teada) eelarvestajalt kiire hindamise ja said seekord tulemuseks 18 milj. € Seejärel arutati asja "valitud volinikega" ja jõuti järeldusele, et sellist finantskoormust ei saa vald endale võtta ja see võib lõpuks viia valla saneerimiseni. Minu ettepanek täpsema hinna välja selgitamiseks läbi viia 1-2 vooru läbirääkimistega ehitushanget ja aktiivselt tegeleda ka alternatiivsete rahastusvõimaluste ja kärpevõimaluste otsimistega, ei leidnud paraku toetust.
Ühesõnaga, on tehtud poliitiline otsus mitte töötada selle nimel, et leida võimalust uue koolihoone ehituseks. Otsustatud on hakata olemasolevat hoonet renoveerima.
Küsisin, kas renoveerimise plaan näeb ette ka praeguse hoone mahu vähendamist. Vastati, et hoone mahtu plaanis vähendada ei ole. Marko Teiva pidas mõistlikuks jätta tuhandele õpilasele ehitatud hoone maht samaks vaatamata prognoositavale õpilaste arvu langusele.
Arvutati, et kui valla enda raha saab kasutada 5 miljonit ja suurte hoonete energiatõhususe meetmest õnnestub saada ka 5 miljonit, siis selleks jätkub ehk kütte, ventilatsiooni, välispiirete (seinte soojustus, aknad) ja katuse renoveerimiseks. Siseviimistluseks sellest ei jätkuks. Marko Teiva hinnangul peaks kogu, enam kui 8000 ruutmeetires hoone renoveerimiseks, kuluma 13 miljonit eurot. Sellest järeldan, et kogu asja mõte on pigem see, kuidas koolimaja väljastpoolt paistab. Töö- ja õpikeskonna kaasajastamisest siin juttu ei ole.
Käidi välja järgnev plaan:
Märtsi kuus korraldatakse hange eelprojekti koostamiseks, eeldusega lepingusse minna mai kuus
Praegusele koolimajale tellitakse uus energiaaudit
Tehakse jätkusuutlikkuse audit, ehk analüüsitakse palju on koolis õpilasi 10 aasta pärast
Eelprojekt loodetakse valmis saada oktoobriks, sellele tellitakse ekspertiis ja kaasatakse Haridus- ja Teadusministeerium, see annab enerigiatõhususe meetmes lisapunkte.
Detsembriks peab olema ehitusluba olemas ja minnakse meetmest raha taotlema
2027 aasta jääb põhiprojekti koostamiseks
2028 peaks loodetavasti minema renoveerimistööd lahti
Hangete korraldamiseks plaanitakse kasutada Marko Teiva soovitatud välise konsultandi abi (nimi teada).
Eelprojekti lähteülesandesse plaanitakse panna punkt, et orienteeruv teostushind peab jääma 11 miljoni euro piiresse ja projekt peaks olema selline, mida saab vajadusel etapikaupa ellu viia. Kuidas elektri, kütte ja ventilatsioonisüsteemi ehitust mitmes etapis mõistlikult teha saab jäi mulle selgusetuks.
Projekteerimise hind peaks kuskilt võetud hinnangul jääma 100..250 tuhande € vahemikku, eelarvesse pannakse igaks juhuks 300 tuhat €. Vastavad muudatused valla eelarvesse ja strateegiasse plaanitakse hääletada märtsi volikogus.
Järgmine töörühma koosolek toimub märtsi lõpus pärast volikogu istungit. Sain aru, et kooli inimesi plaanitakse kaasata alles oktoobris.
Kokkuvõtteks võib öelda, et otsus uue maja ehitamisega mitte edasi minna on puhtalt poliitiline ja ülejäänud narratiiv proovitakse seda otsust toetama panna. Sellega sisuliselt kirjutatakse ka korstnasse viimase viie aasta töö kaasaegse terviklahenduse arhitektuurikonkursist kuni põhiprojektini välja, kuhu on investeeritud ca 900 tuhat €, kümnete pühendunud Kadrina valla inimeste vabast ajast tehtud tööst rääkimata. Ka arhitekt on valmis arutama, kuidas projekti taskukohasemaks optimeerida aga vallavalitsusest pole seni nendega ühendust võetud.
Eelnevast järeldan, et minu roll antud töörühmas osalemiseks on puhtalt optiline, et näidata kaasamist vms.
Villu Vaimets
Majanduskomisjoni liikme, suurte kogemustega ehitusettevõtte projektijuhi Ergo Põdersalu kommentaarid:
Ehituse hinnad uuele koolimajale on jätkuvalt küsitavad. Viimasel majanduskomisjoni koosolekul esitleti projekti maksumuseks 17 miljonit eurot ning ruutmeetri hinnaks 2500 eurot. Nüüdseks on summa aga tõusnud 18 miljonini, mis tähendab, et hind on nädalaga märgatavalt kasvanud.
Küsisin koosolekul ka seda, kas olemasoleva projekti puhul on arutatud arhitektiga võimalusi kasutada soodsamaid viimistlusmaterjale, et hoone maksumust alandada. Vastus sellele küsimusele oli eitav.
Olen ise uue koolimaja projektiga tutvunud ning näen mitut kohta, kust oleks võimalik märkimisväärselt kokku hoida. Näiteks võiks naturaalsed väärispuittooted asendada spoonmaterjalidega, kuna visuaalne tulemus jääks samaks, kuid maksumus oleks väiksem. Samuti võiks üle vaadata valgustuslahenduse ning sisemised avatäited. Juba nende muudatuste pealt oleks võimalik säästa vähemalt miljon eurot. Kui koostöös arhitektiga analüüsida ka põrandakattematerjale, tekiks lisakokkuhoid ligikaudu 170 000 eurot. Need on vaid esimesed silma jäänud punktid ning kokkuvõttes oleks säästukohti kindlasti rohkem.
Seetõttu olen veendunud, et 17 kuni 18 miljonit eurot on uue hoone puhul liiga kõrge hinnatase. Kui arhitekt kaasata ja projekt eelarvega kooskõlas põhjalikult läbi projekteerida, peaks olema täiesti võimalik jääda alla 15 miljoni euro. See eeldab aga sisukat ja süsteemset tööd. Ja vald saaks soodsate ülalpidamiskuludega hoone, õpilased kaasaegse õpikeskkonna ja ilmselt pikas perspektiivis kool lisa rahastust ei vaja. Sellise vana hoone renoveerimine on lühinägelik otsus.
Ka vana hoone renoveerimise plaan tekitab küsimusi. Renoveerin praegu ise Taltec academic hosteli hoonet ning tean omast kogemusest, et energiatõhususe nõuetele vastamine võib vana hoone puhul tähendada väga ulatuslikke lammutustöid. Antud juhul on tegemist 2000 alguses ehitatud hoonega, kus tänapäevaste normidele jõudmiseks säilisid kandevseinad ja vahelaed. Välisseinad tuli täielikult lammutada ning ehitada uus termoprofiilsein. Tehnosüsteemide lahendamine on keeruline, ventilatsioonile ei ole ruumi ja valgustuslahendused tekitavad lisaprobleeme.
Heaks näiteks on ka paljudele tuttav Saku kool. Tegemist on suure ja uhke liimpuitkonstruktsioonidel põhineva hoonega ning selle ehitushind oli 2000 eurot ruutmeetri kohta. Samal ajal oli eelmisel aastal vanade hoonete renoveerimise keskmine maksumus, et saavutada vähemalt B energiaklass, vahemikus 1500 kuni 1700 eurot ruutmeetri kohta ning see summa ei sisalda sisustust ega mööblit.
Kui soovitakse Kadrina keskooli suure hoone renoveerimise eelprojekti valmis saada kuue kuuga, võib üsna kindel olla, et projekti kvaliteet kannatab. Kiirustamise tõttu satub töövõtja mugavasse positsiooni ja hiljem hakkavad tulema lisaeelarved. Selline ajaraamistik tundub ebarealistlikult optimistlik
Ergo Põdersalu
