21/06/2026
🥰 Kiidjärve 7. külapäeval 20. juunil panime pingi Kiidjärve kauaaegsele raamatukogujuhataja Laine Nilbele (1924-1991), kes töötas Kiidjärve raamatukogus 1957 - 1991 🥰
Lainest rääkis praegune raamatukoguhoidja Krista P**k, lindi lõikasid läbi Laine tütar Sirje ja Krista.
Kutsusin pingile ka Kiidjärve menunäidendites osalenuid, keda oli kolm: kõige rohkemates näidendites näidelnud Marju P**k ja Kaja Rihma ning Udo Vool. Kahjuks on ajahammas teinud oma töö 🥲
Laine Nilbe (14.04.1924 – 04.09.1991; aastani 1953 Laine Mägi) sündis Tartumaal Ahja vallas Mõtskülas. Ta töötas aastatel 1944 – 1945 Vastse - Kuuste valla asjaajajana, 1945 – 1957 Vastse - Kuuste raamatukogu juhatajana ja 1957 – 1991 Kiidjärve raamatukogu juhatajana.
Öeldakse, et igast inimesest jääb jälg sinna, kus ta on elanud ja midagi korda saatnud. Laine Nilbe on jätnud tugeva jälje Kiidjärve kultuurimaastikule. Laine oli kultuuri- ja vaimuinimene, ta oli tark naine, kellega said kõik oma rõõmud ja mured jagada, kartmata, et need välja räägitaks. Ta oskas rahvaga suhelda ja tänu sellele külarahvast koos hoida. Alati oli tal varuks hea nõu ja naeratus. Ja eks tänapäevalgi ole raamatukoguhoidaja üks rolle lugejate ära kuulamine ja hea sõnaga lohutamine.
Laine Nilbe oli tõeline maasool. Tema eestvedamisel toimis Kiidjärve kultuurielu: õpiti näidendeid, lauldi nais – ja meesansamblis ning segakooris, käidi ekskursioonidel kirjanduslikes paikades, väga tihedalt arutleti populaarsete raamatute üle, korraldati luule- ja kirjandusõhtuid, naistepäeva – ja nääripidusid, lastele muinasjutuõhtuid, karnevale. Populaarsed olid laste luulepõimikud ja raamatusõprade ring. Tihe koostöö oli raamatukogul Kiidjärve algkooliga, kus toimusidki suuremad sündmused. Väga väärtuslikud on Laine koostatud raamatukogu kroonikad.
Kiidjärve näitering oli tõeliselt kuulus, aastatel 1960 – 1971 etendati 10 etendust: „Rõõm tänasest päevast“, „Kosjakased“, „Vargamäe“, „Parvepoisid“, „Pisuhänd“, „Härra Punttila ja tema sulane Matti“, „Kõrboja peremees“, „Enne kukke ja koitu“, „Püve talus“ ja „Nõmmekingsepad“. Kui esimese kahe lavastajaks oli algkooli juhataja Heili Massakas, siis ülejäänutel vanemuislane Eesti NSV teeneline kunstnik Aleksander Mälton, kellel oli suvekodu Kiidjärvel. Lavastaja paremaks käeks oli Laine, kes aitas leida tegelasi, lahendas majandusküsimusi, hoolitses, et dekoratsioonid oleksid korras ja kogu tegevus sujuks. Näiteringirahvas iseloomustas Lainet kui tublit ja töökat inimest, kes sai kõigiga hästi läbi, oli külas armastatud.
Laine Nilbe laulis aastakümneid Vastse-Kuuste segakooris, kus ta oli hinnatud alt oma kauni ja maheda tämbri ja väga hea viisipidamisega.
Laine tütar Sirje meenutab; „Oma lapsepõlvest mäletan ema kogu aeg midagi korraldamas – kirjandusüritusi, ekskursioone, näidendiproove, külapidusid. Või siis oli tarvis minna kooriproovi, esinema, laulupeole…“
Lõpetuseks mõned tsitaadid, mis on aktuaalsed tänapäevalgi, Laine Nilbelt.
„Raamatukogu olgu koht, kuhu iga inimene meelsasti sisse astub. Ja seda ta teeb siis, kui temasse sõbralikult, abipakkuvalt suhtutakse, kui ümberringi on kõik korras ja puhas.“ (1969)
„Kiidjärvel on hästi toredad inimesed: lugemishimulised ja hakkajad. Rõõmustab, et viimasel ajal loetakse rohkem kui varem. Pühapäeval peab raamatukogu tingimata avatud olema, siis käib siin vaat et kõige rohkem rahvast.” (1971)
„See ei ole lihtne töö, iseenesest ei tule midagi. Ja rahulolutunnet, et nüüd on kõik tehtud, ei ole iial. Tööpuudust ja igavust pole tunda saanud.” (1983)
Laine Nilbe mantlipärija Krista P**k
Kiidjärve raamatukogu juhataja ( 01.jaan. 1992 – 31. mai 2018, 01. juunist 2018 Põlva Keskraamatukogu raamatukoguhoidja)
Fotod: Karin P**k
