aastatel Ruila mõisa Lohu külla keskajast pärinevale veskikohale. 18. sajandil (mõnedel andmetel juba 17. sajandi lõpus) rajati barokne Lohu mõisa peahoone, mis
19. sajandi lõpus ehitati uusgooti stiilis ümber. Samas stiilis rikkalik dekoor lisati ka kõrvalhoonetele. 1885. aasta paiku kujundati peahoone ees olev park ümber Baltimaade kuulsaima maastikuarhitekti Georg Kuphaldti eestvedamisel. 1890
rajati mõisa viinavabrik, kastell ja sepikoda.
1998. aastal tunnistati muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestiseks Lohu mõisa peahoone, park, piirdemüürid, valitsejamaja, ait-kuivati, tall-tõllakuur, masinarehi, vesiveski, viinavabrik, karjakastell, sepikoda ja aednikumaja-kasvuhoone. Mõisa ajaloolisi omanikke:
Asutaja Hans von Maydell
Johann Ulrich
Friedrich Johann von Ulrich
Otto Wilhelm von Krusenstern
Adam Johann von Baranoff
Gotthard August von Helffreich
Wilhelmine Anette von Helffreich
Konstantin Baranoff
Kontradmiral Johan Pitka
EV poliitik Jüri Jaakson
Vürtspoodnik Heinrich Waldman
Ärimees Johannes Heinrich Karmann
Desintegraator
tagastatud õigusjärglasele 1992
Lohu mõisa karjakastelli konserveerimist ja renoveerimist alustatud 2015 a
