17/08/2026
SaMu Reis vol 2 – Reis Säärde 🚲
Kas nelja Saaremaa Muuseumi vahel võiks kulgeda rattamarsruut, millele julgeksime saata ka teisi? Selle väljaselgitamiseks tuleb üks asi teha – ise sadulasse istuda ja järele proovida.
1. päev: Aavik*te majamuuseum → Bulla muuseum
🚲 42,5 km
⏱️ sõiduaeg 3 h 10 min
⛰️ tõusumeetreid 98 m
🛣️ põhiliselt asfalt, sekka natuke kruusa- ja metsateed
Ehk 3 tundi ja 10 minutit sadulas ning ülejäänud aeg selleks, mille pärast üldse tasub teele minna.
SaMu Reisi esimene päev algas Aaviku majamuuseumi õuelt. Sealt saime lisaks headele soovidele kaasa aavikliku ülesande märgata teel kuhve, möhkleid ja mübla. Kuressaare linnuse juurest veel viimased lehvitused ning ninad Sõrve poole. Reis Säärde võis alata.
Esimene pikem peatus Salmel. Ja kus sa saad – Saaremaa Muuseumi rahvas pidi kõigepealt oma silmaga üle kaema Salme viikingilaevade matmispaiga.
Salme leidudest sündisid Saaremaa Muuseumi rahvusvaheline konverents ja rändnäitus „Viikingid enne viikingeid“. Praegu on Sõrves langenud rootsiverd viikingid vähemalt oma looga Stockholmis tagasi. 1300 aastat hiljem, aga ikkagi.
Istusime matmispaika tähistavasse laeva ja aerutasime. Paraku mitte nii kaua, et oleks selgunud, mis siin ikkagi juhtus. Tuleb edasi uurida.
Salmel jagus muudki. Salme Põhikooli õuel kaesime üle Taani kunstniku Jens Stentofti 2025. aasta RUA tänavakunstifestivalil valminud seinamaali.
Väike ääremärkus: vaas oli algselt täis kuldkingi. Et kaitsealune lill kunstist korjamisluba välja ei loeks, maaliti sekka teisigi õisi. 🌼
Edasi Viking Burgerisse – kosutav ja maitsev. Seal jäi silma kuulutus, et sadamast saab viikingilaevaga Thor merele. Seda päevaplaanis polnud, aga kui juba SaMu Reis, Salme ja viikingilaev, siis kuidas sa jätad minemata?
Tugev laine, tammepuust laev ja kapten k*t viiking. Meie ei aerutanud, aga laulsime – aerutajatel oleks ju rütmi hoidmiseks laulu tarvis olnud. ⛵
Ja Salmelt ei saa ära minna ilma Taneli kanamunadest tehtud Salme Saita. Veel põige rootslase Tor Bernhardi vanavarapoodi ning märkamatult oligi Salmele kulunud kaks tundi. Sõrve poole sõites tasub Salmel aega varuda. Meie nüüd teame.
Siis jälle sadulasse ja muudkui sõtku. Tehumardi mälestusmärk ja pilk selle ümbermõtestamisele, Anseküla tuletorn – enne tuletorni näitas meremeestele siin sihti kirik*torn – ning edasi Viieristi poole (Kõrgema ehk Võluallikas).
Õhtuks jõudsime Bulla muuseumisse. Muuseumile tiir peale, grill tulele ja söök lauale. Siis vahetasime kaherattalised ühe neljarattalise vastu ning viisime mandrilt tulnud testmatkaja päris Sõrve säärde – Sõrve Tuletorni juurde, auguga kive ja päikeseloojangut kaema.
Päike näitas end pilvede vahelt täpselt nii palju, et saime tema viimase asukoha fikseeritud. Sealt juba pimedas Jämaja kalmistule, mille üks värav vaatab maa ja teine mere poole. Süütasime küünla meie võõrustaja Carl Oswald Bulla haual.
Siis tagasi Bulla muuseumisse öömajale. Jalad väsinud, meel hea ja indu järgmiseks päevaks veel küll.
Ja see oli alles esimene päev. 🚲 Muidugi mahtus sellesse päeva ka ujumine.
📷 Signe ja Allan Mehik, Kristi Ots, Rita Rahu
*teMajamuuseum