01/05/2022
Normaalne aju 👉🏻
Alzheimeri tõbi 👉🏻
Alkoholism.
Paljud teavad, et üks käre pidu, mille muutis eriti lõbusaks natukene liiga suures koguses ära joodud promilliga märjukest, päädib hommikul paraja peavaluga. Ja seda sõna otseses mõttes. Seda lõivu järgmisel päeval makstes ei taha paljud enam tükk aega alkoholi poole vaadata, kuid on neidki, kelle jaoks on niisugune rütm ja kärakavõtt täiesti tavapärane. Mis toimub selle inimese ajuga, kelle jaoks on alkohol saatanlikuks kaaslaseks ning kes enam ilma ei saagi?
Alkohol, mida keemiliselt nimetatakse etanooliks, on toksiin. Kui alkohol kehas lagundatakse, tekib ääretult mürgine kõrvalsaadus, mida nimetatakse atseetaldehüüdiks. Kuigi atseetaldehüüd jääb kehasse vaid korraks (enne kui laguneb edasi atsetaadiks), võib see kahjustada kõiki kudesid ja organeid, millega see kokku puutub.
Atsetaldehüüd püsib kõige kauem maksas, kuid käib vereringega lühiajaliselt läbi ka kõhunäärmest ja teistest organitest, sealhulgas ajust.
Inimesel, kes joob palju või tihti, muutub atseetaldehüüd suuremaks riskiteguriks. Keha suudab lagundada ja metaboliseerida tunnis keskmiselt vaid 1 ühiku alkoholi. Raske või sagedase alkoholitarvitamise korral on maksal raske tõhusalt funktsioneerida ja seetõttu kulub alkoholi metaboliseerimiseks kauem aega. Mida rohkem aju ja teised elundid atseetaldehüüdiga kokku puutuvad, seda rohkem need kahjustuvad.
Lisaks ajurakkude ja -kudede kahjustamisele on mõned teadusuuringud näidanud, et atseetaldehüüd võib põhjustada alkoholi joomisega seotud psühholoogilisi ja käitumuslikke kõrvaltoimed - mäluhäired, unisus ja vähenenud koordinatsioonivõime.
Rohke ja sagedane joomine suurendab aju pikaajalise kahjustuse riski, mis jääb püsima ka siis, kui inimene on joomise maha jätnud.
Mõned alkoholiga seotud ajukahjustused, nagu Korsakoffi sündroom, võivad olla pöördumatud. Seda, kes on tugevalt joovate inimeste seas vastuvõtlikum pikaajalisele alkoholiga seotud ajukahjustusele, võib mõjutada ka geneetika.
Raske või krooniline alkoholitarbimine toob endaga kaasa mitmeid pikaajalisi riske. Ajukahjustus võib põhjustada füüsilisi, käitumuslikke ja psühholoogilisi sümptomeid.
Raske alkoholitarbimise pikaajalised tagajärjed on näiteks:
📌Hallaine vähenemine ajus
📌Suutmatus mõelda abstraktselt
📌Kognitiivsete võimete vähenemine
📌Visuospatiaalsete võimete kaotus
📌Wernicke-Korsakoffi sündroom(B1 vitamiini puudusest tekkiv närvisüsteemi haigus, mis iseloomustub tasakaalu- ja mäluhäirete ning lihasvärinate ja silmalihaste halvatusega)
📌Mälukaotus
📌Tähelepanuvõime kaotus
Alkohoolikute ajuga läbi viidud teaduslikud uuringud on näidanud, et nende aju on oluliselt väiksem kui mõõdukatel/mittejoojatel. See näitab, et suur alkoholitarbimine hävitab ja vähendab ajurakke ja kudesid.
Päästa oma aju. Tule ravile. Programm "Kainem ja tervem Eesti" on abiks ka Kuressaare Haiglas. 👇🏻
https://www.saarehaigla.ee/uudised/uudis/2018/04/30/programm-kainem-ja-tervem-eesti
Pilt on pärit uuringust:
https://pubs.niaaa.nih.gov/publications/arh25-4/299-306.htm
Teksti refereering: https://www.rehabguide.co.uk/this-is-your-brain-on-alcohol/
