sajandi keskel võttis Rootsi riik ette Pärnu kindlustuste täieliku uuendamise. Rootsi sõjaväeinsener ja arhitekt ooberstleitnant Paul von Essen töötas 1675. Uue kavandatud kindlusvööndiga kasvas linna territoorium enam kui kaks korda. Linna kvartalid jaotati täisnurkseteks ning uus keskus tekitati ümber turuväljaku. Pärnu linna ümbritsevasse kindlustustevööndisse kuulus seitse taevakehade järgi ni
metatud muldbastionit ning kaks raveliini – Abendstern ja Morgenstern. Linnal oli kolm väravat - sadamasse viiv Veevärav, Karli ehk Riia värav ning Karl-Gustavi ehk Tallinna värav. Tallinna väravat hakati ehitama ca 1690. aastal Dahlbergi jooniste järgi Esseni juhatusel. Dahlbergile iseloomulikuks jooneks militaararhitektuuris oli monumentaalsete väravaehitiste rajamine bastionide ahelikku. Kõige esinduslikumad pidid olema linna peaväravad, millest üheks kujuneski piduliku fassaadiga kolme avaga triumfikaart meenutav Tallinna värav. Värava läbikäigu mõlemal küljel asusid laskeavadega ruumid. Läbi värava koridori oli garnisoni sõduritel võimalik liikuda bastioni mõlemat tiiba toetanud madalale kaitseplatvormile ehk tenailile. Pärnu kustutati kindluste nimekirjast 1834. sajandi lõpus võeti vastu otsus lammutada lõunavall kuni Tallinna väravani, jättes alles vaid Tallinna värava ja valliosa väravast kuni lootsijaamani. Tallinna värav jäeti mälestuseks tulevastele põlvedele ning vall ehitati ümber pargiks, mille funktsioon oli ühtlasi kaitsta linna tormide ja tuulte eest. Tallinna värav ehitati lõpuni 19. sajandi lõpus, kui sellele lisati barokne ehisviil.
2015. a suvekuudel tegutseb Tallinna väravas vahtkond, kes jagab infot Pärnu ajaloolise kindlusvööndi kohta ning viib läbi giidituure.
