Valimisliit Pärnu Ühendab

18/02/2026

Pärnakad võiksid mõelda suurelt ja uskuda siinsesse kogukonda veelgi enam. Miks väärib just Pärnu riiklikult tähtsa spordiobjekti - multihalli - investeeringut, kirjutab volikogus valimisliitu esindav Vahur Mäe.

Multihalli Pärnu toomine on ka koalitsioonilepingus rasvases kirjas punkt, mis on üks neist suurtest asjadest, mille mõju ulatub palju kaugemale kui 4 aasta taha.

Siin ka täispikk lugu:

Sel neljapäeval arutab ja hääletab Pärnu linnavolikogu pöördumist, millega soovime saata riigile selge signaali: Pärnu on valmis osalema riiklikult tähtsa mitmeotstarbelise halli ehk multihalli arendusprotsessis ning soovib Tallinna ja Tartu kõrval võrdväärse partnerina olla kaasatud arutellu, mis on seotud asukoha valiku ja äriplaaniga.

Eeskätt on tegemist poliitilise avaldusega, peale mida saab linnavalitsus volituse asuda sisulise tegevuse juurde.

Multihalli rajamise algatas Eesti Olümpiakomitee 2025. aasta novembris. Tegemist on üleriigilise mõjuga projektiga, mis puudutab regionaalarengut, spordi- ja kultuuritaristut ning Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet. Sellise mastaabiga investeeringu puhul on loomulik, et huvitatud osalised annavad varakult oma huvist ja valmisolekust märku.

Juba mõnda aega enne seda on olnud avalikkuses aruteluks, et märgilise tähtsusega kultuuriobjektide kõrvale vajab uuendamist ja arendamist sporditaristugi. Mõistagi oleks sellise hoone kasutusvaldkond laiem kui vaid sport, sest üle 100 miljoni euro maksev rajatis peab olema maksimaalselt kasutuses.

Esiteks on Pärnul objektiivsed eelised: me paikneme Tallinna ja Riia vahelises sõlmpunktis ja Rail Balticu valmimine muudab ühenduse mõlema pealinnaga kiireks ja konkurentsivõimeliseks. See loob reaalse eelduse rahvusvaheliste suurürituste toomiseks Eestisse just Pärnu kaudu.

Rahvusvahelise ühenduse teokssaamise eel on julgustavaid märke, et investorite huvi siia panustada kasvab märkimisväärselt: sellest annavad linnapildis tunnistust pooleli objektid, elavnev korteriturg ja ettevõtjate plaanid, mis seotud detailplaneeringute protsessidega.

Teiseks: regionaalne tasakaal. Viimaste aastate, et mitte öelda aastakümnete riiklikud suurinvesteeringud on koondunud peamiselt Tallinna ja Tartusse. Kui räägime Eesti ühtlasest arengust, siis peab järgmiste strateegiliste objektide puhul vaatama ka teisi keskusi. Multihall ei ole ainult spordi- või kultuuriobjekt, vaid regionaalpoliitiline otsus, mille mõju ulatub aastakümnete taha. Tegemist on majandust elavdava suurprojektiga, mis looks töökohti muu hulgas siinsesse teenindussektorisse.

Äsja oli mul võimalus külastada olümpiakomitee korraldatud visiidil Helsingi ja Tampere multihalli ning sealne kogemus näitas, et mõlemad panustavad ühe täismajaga nädalavahetuse ürituse – spordifestivali või suurkontserdi – ajal piirkonda kuni kolm miljonit eurot. See on tulu, mis laekub majutus- ja toitlustusasutustele ja teistele teenuseid pakkuvatele ettevõtetele.

Me paikneme Tallinna ja Riia vahelises sõlmpunktis ja Rail Balticu valmimine muudab ühenduse mõlema pealinnaga kiireks ja konkurentsivõimeliseks. See loob reaalse eelduse rahvusvaheliste suurürituste toomiseks Eestisse just Pärnu kaudu.

Kolmandaks: Pärnul on olemas vajalik teenindusvõimekus. Meil on hotellides üle 5000 voodikoha, arvestatav külaliskorterite turg ning tugev spaade ja toitlustusasutuste võrgustik. Märkimist väärib horeca ehk hotellide ja restoranide sektori kvalifitseeritud töötajate arv. Pärnu on harjunud teenindama suuri sündmusi ning suudab seda teha aasta ringi. Lähiaastatel lisandub veel sadu voodikohti, mis parandab võimekust.

Rahvusvaheline praktika näitab, et selliseid halle majandab enamasti erasektor. Avaliku sektori roll seisneb sageli sobiva keskkonna loomises – maa, planeeringu, taristu ja koostöömudelite kaudu. Just nende võimaluste sisuline analüüs saab alata alles siis, kui Pärnu on ametlikult protsessis sees.

Oluline on väga selgelt öelda, et selline pöördumine ei too linnale kaasa rahalisi kohustusi ega investeerimisotsuseid. Kõik võimalikud varalised toimingud ja rahalised kohustused saavad kõne alla tulla alles pärast põhjalikke mõjuanalüüse ja äriplaani koostamist.

Sel neljapäeval arutab ja hääletab Pärnu linnavolikogu pöördumist, millega soovime saata riigile selge signaali: Pärnu on valmis osalema riiklikult tähtsa mitmeotstarbelise halli ehk multihalli arendusprotsessis ning soovib Tallinna ja Tartu kõrval võrdväärse partnerina olla kaasatud aru...

30/01/2026

Eile võttis linnavolikogu vastu tänavuse aasta eelarve, mis keskendub inimeste toimetulekule ja investeeringutele.
Rahuliku südamega saame tõdeda, et linna (finants)tervis on tugev, mis võimaldab koalitsioonil liikuda tõhusalt edasi koalitsioonileppes kavandatuga ja peale oluliste vaheotsuste tegemist neist lisaeelarve kaudu täpsemalt teada anda ja töösse panna.

Pärnu linnavolikogu võttis vastu linna 2026. aasta eelarve, milles on järgitud pikaajalist eelarvestrateegiat ning mille keskmes on inimeste toimetulek ja laste heaolu.

Abilinnapea Meelis Kuke sõnul möödus eelarve arutelu poliitilistes tõmbetuultes, sest eelmise aasta lõpus linnavõim vahetus. 17. novembril lisasid praegused opositsioonipoliitikud eelarve projekti üle 3,5 miljoni euro ulatuses uusi kulusid, 20. jaanuaril majanduskomisjonis veel enam kui 1,4 miljonit. „Katteallikaks ei pakutud ei majanduskasvu ega tulubaasi tugevdamist, vaid järjekordselt linna arengu arvelt tulemi kärpimist, mis sisuliselt tähendab täiendavaid laene,“ selgitas Kukk.

Kuke sõnul ei ole eelarve soovide nimekiri ega poliitiline avaldus. „See on dokument, mille alusel linn maksab õpetajatele palka, hoiab lasteaiad ja hooldekodud töös, korrastab tänavaid ning investeerib tulevikku. Iga lisatud kulu tähendab seetõttu paratamatult kas loobumist millestki muust või suuremat laenukoormust. Kolmandat varianti ei ole,“ rääkis Kukk.

Uus koalitsioon lähtus eesmärgist luua ettevõtlus- ja elukeskkond, mis toetab pikaajalist arengut ja kasvatab Pärnu tulubaasi. Selle keskmes on Pärnu inimeste toimetulek ja laste heaolu. Eelarves on raha sünnitoetuse tõstmiseks 1000 ja ranitsatoetuse tõstmiseks 200 euroni. Lasteaedade osalustasu külmutatakse, haridus-, kultuuri- ja sotsiaaltöötajate palku tõstetakse, „Värvid linna!“ toetus taastatakse.

Linna põhitegevuse tuludeks on eelarves kavandatud 121,7, põhitegevuse kuludeks 114 miljonit eurot. Nende vahest moodustub 7,7 miljoni euro suurune põhitegevuse tulem ehk raha, millele varem kokku hoitud summasid ja laene lisades saab linn investeeringuid teha.

Investeeringute kogumahuks on tänavu 24 miljonit eurot. Suurimad investeeringud on seotud teede ja tänavate rekonstrueerimisega (7 miljonit eurot) ja Hiiu tootmisala arendamisega (2,3 miljonit). Kultuuri- ja haridusvaldkonda on mõlemasse kavandatud ligi 5 miljonit eurot, sealhulgas Vallikääru arenduseks ja Kuninga kooli renoveerimise lõpetamiseks. Alustatakse Metsa tänava sotsiaalteenuste maja rajamise ning Laste ja Noorte Tugikeskuse hoonete remondiga. Kesklinna silla renoveerimiseks keskendutakse sel aastal projekteerimisele, silla renoveerimine on kavas järgmisel aastal.

Kõige parema ülevaate eelarvest annab selle võrdlemine 2024. aasta novembris volikogu poolt vastu võetud eelarvestrateegiga aastateks 2025-2029. Linna selle aasta netovõlakoormuseks planeeriti 2024. aastal 36,5 protsenti, volikogu poolt vastu võetud eelarves on selleks 27,21 protsenti.

„Lihtne on teha ettepanekuid, mille mõju ulatub üle valimistsükli, kuid mille katteks jääb vaid lootus, et keegi teine leiab lahenduse. Uue valitsuskoalitsiooni ülesanne on linna toimimise tagamine olukorras, kus majandusruum on pingeline ja finantsreeglid karmistunud,“ sõnas Kukk.

27/01/2026

Kevad pole kaugel - ta tuleb mühinal. Esimesed linnud hakkavad peagi pesa punuma.
Kae Pärnu rahanduse abilinnapea Meelis Kuke Pärnu Postimehes avaldatud artiklit, mis räägib omamoodi floorast ja faunast

********

Täismahus artikkel: 👇

Fauna mitmekesisus on läbi aegade pakkunud inimkonnale ideid, kuidas elu korraldada. Näiteks meile kõigile tuntud kägu – lind, kes ei raiska aega pesitsemisele ega poegade toitmisele. Ta sokutab oma munad teiste lindude pessa, jättes vastutuse peremeeslinnule ja ise laseb muretult pesaparasiidi kukulaulu.

Pikale veninud kohalike valimiste tulemuste selgumise varjus ja toel ning ilmselt käolaadsest käitumisest inspiratsiooni ammutanuna on opositsiooni langenud poliitilised jõud asunud üha aktiivsemalt oma «mune» Pärnu linna eelarvesse poetama.

Pärnu linna 2026. aasta eelarve protsess käivitus juurdunud moel. Augustist septembrini toimusid finantsjuhtimise töötajate kohtumised asutuste ja struktuuriüksuste juhtidega, täpsustati lähteandmeid ja kontrollnäitajaid ning tasakaalustati arengukava eesmärke reaalsete võimalustega. Oktoobris vaadati eelarve, ettepanekud ja investeeringud läbi linnavalitsuses. Tulemuseks eelarvestrateegia kontrollnäitajatele väga lähedane aastaeelarve.

Pärast valimistulemuste jõustumist alustas eelarvega tööd uus võimuliit. Mitme töökoosoleku järel tehti sellesse koalitsioonilepingust tulenevad vältimatud ja pakilised korrektiivid. Eelarve vajas veel vaid tehnilist lõppviimistlust enne volikokku esitamist.

Kas sooviti pidurdada alustava koalitsiooni tegevust, loodeti valijate haugi mälule või taheti lasta uuel võimuliidul oma kätega ellu viia eelmiste aastate tegematajätmisi, mine võta kinni. Igal juhul läks lahti midagi tavatut.

Esimene suurem «munemine» oli 17. novembril. Opositsiooni ettepanekutega lisandus eelarvesse üle 3,5 miljoni euro eest kulu, ilma ühegi sendita tulu poolel. Sellest 2,5 miljoni eurone tegevuskulu kasv tähendab nelja aasta peale ligikaudu kümmet miljonit eurot katteta kulu, mis põlistab kulu struktuurse ennakkasvu ja tsemendib eelarvepuudujäägi. Just vastupidi vastutustundlikule eelarvepoliitikale.

Kui sellest veel väheks jäi, siis teine «munemine» järgnes majanduskomisjonis 20. jaanuaril. Seal dubleeriti kulupositsioone üle 1,4 miljoni euro mahus. Katteallikaks ei pakutud ei majanduskasvu ega tulubaasi tugevdamist, vaid järjekordselt linna arengu arvelt tulemi kärpimist, mis sisuliselt tähendab uusi laene.

Eriti hämmastavaks muudab juhtunu asjaolu, et hiljuti ametist lahkunud linnapea hoiatas avalikkust vastupidise eest:
«Koalitsioonilepet lugedes teeb murelikuks, et kavandatav tegevus tähendab omavalitsuse tulude vähenemist ja kulude kiiret kasvu. Kui tulude ja kulude vahe muutub nii väikseks, ei ole linnal muud võimalust kui hakata laenama. Mina ei taha, et me satuksime olukorda nagu Mart Viisitamme ajal, mil laenukoormus hüppas 80–90 protsendini ja linna tuli päästma hakata.»

Meenub kirikuõpetaja, kes kantslist kuulutab kokkuhoidu ja mõõdukust, ent kirikuukse sulgudes jätab arve kellegi teise maksta.

Eelarve ei ole soovide nimekiri ega poliitiline avaldus. See on dokument, mille alusel linn maksab õpetajatele palka, hoiab lasteaiad ja hooldekodud töös, korrastab tänavaid ja investeerib tulevikku. Iga lisatud kulu tähendab paratamatult kas loobumist millestki muust või suuremat laenukoormust. Kolmandat varianti ei ole.

Kui eelarvesse lisandub püsikulu ilma katteallikateta, ei ole tegemist maailmavaatelise vaidlusega ega poliitilise maitse küsimusega. See on matemaatika. Ja matemaatika ei tunnista opositsiooni ega koalitsiooni.

Just siit jookseb piir vastutuse ja vastutusest hoidumise vahel. On lihtne teha ettepanekuid, mille mõju ulatub üle valimistsükli, kuid mille katteks jääb vaid lootus, et keegi teine leiab lahenduse. Märksa keerulisem on numbrite põhjal ausalt tunnistada, et kõik head soovid ei mahu samasse eelarvesse korraga.

Meie koalitsioon lähtub eelarvet koostades eesmärgist luua siia ettevõtlus- ja elukeskkond, mis toetab pikaajalist arengut ja kasvatab Pärnu tulubaasi. Selle kõige keskmes on Pärnu inimeste toimetulek ja laste heaolu. On selge, et investeeringud tuleb seada tähtsuse järjekorda ja iga euro peab teenima linna tulevikku. Samal ajal tuleb hoida eelarve põhitegevuse (igapäeva) tulu-kulusuhe ülejäägis, et vältida ebamõistlikku laenukoormuse kasvu.

Linnavalitsuse esitatav 2026. aasta eelarve järgib pikaajalist eelarvestrateegiat. Igapäevaseid väljaminekuid kavandades on arvestatud nii tegevuskulu kasvu kui tööjõukulu tõusuga. Eelarves on ette nähtud sünnitoetus 1000 eurot alates jaanuarist, ranitsatoetus 200 eurot ja lasteaia kohatasu külmutamine.

Põhitegevuse tulemina on kavandatud 7,7 miljonit eurot, millest koos laenudega kaetakse investeerimisväljaminekud. Investeeringute kogumaht on 24 miljonit eurot. Suurimad väljaminekud on seotud teede ja tänavate rekonstrueerimisega (seitse miljonit eurot) ja Hiiu tootmisala arendamisega (2,3 miljonit eurot). Kultuuri ja haridusse on mõlemasse kavandatud ligikaudu viis miljonit eurot, sealhulgas Vallikääru arendus ja Kuninga kooli ümberehituse lõpetamine. Sotsiaalvaldkonnas algab Metsa tänava sotsiaalteenuste maja rajamine ning laste ja noorte tugikeskuse hoonete remont.

Koalitsiooni ülesanne on tagada linna toimimine olukorras, kus majandusruum on pingeline ja finantsreeglid karmistunud. See tähendab otsuseid, mis ei pruugi olla populaarsed, kuid on vältimatud.

Linnajuhtimine ei ole pesaparasiitlus, kus vastutus jääb peremeeslinnule. See on ühine pesa, mille tugevus sõltub valmisolekust kanda vastutust pärast munemistki.

19/01/2026

Täna, 19 jaanuaril saanuks 90 aastaseks Eino-Jüri Laarmann.
Ta oli valitud Pärnu linnavolikogusse aastatel 2002, 2005, 2009, 2013 ja 2017. Aastatel 2002–2005 oli ta Pärnu abilinnapea. 2017. aastal tunnustati Laarmanni Pärnu linna vapimärgiga.
Tegemist oli mehega, kes mängis olulist rolli ka meie valimisliidus, seistes volikogus selle eest, et Pärnus elu edeneks.

Paljudele pärnakatele meenuvad muidugi "Laarmanni" ring, Raeküla metsarada, rannaelevant ja paljud muud objektid. Laarmann lahkus taevastele radadele 2022. aasta septembris.

Mälestame ja mäletame!

09/12/2025

Eile Pärnus ... 🤩
Palju õnne ja edu kõikidele linnavalitsuse liikmetele! Asume nüüd ühiselt tegutsema ja koalitsioonilepingut täitma.
Meie valimisliidu poolt asuvad panustama vanameister Meelis Kukk ja varasemaltki abilinnapea olnud Varje Tipp.

Eilsel linnavolikogu istungil kinnitati linnavalitsuse uus struktuur ja ametisse astus uus linnavalitsus.
Linnavalitsuse moodustavad linnapea, neli abilinnapead ja kolm osavalla juhti.

✅Pärnu linnavolikogu valis linnapeaks Kristel Voltenbergi valimisliidust Südamega Pärnu.
✅Planeerimisvaldkonna abilinnapeaks kinnitati Robert Kiviselg (EKRE - Eesti Konservatiivne Rahvaerakond).
✅Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonda hakkab juhtima Varje Tipp (Valimisliit Pärnu Ühendab).
✅Linnamajanduse ja arengu abilinnapeaks sai Valmar Veste (EKRE - Eesti Konservatiivne Rahvaerakond).
✅Rahanduse abilinnapeana jätkab Meelis Kukk (Valimisliit Pärnu Ühendab).

✅Linnavalitsuse liige - Audru osavalla juht on Jüri Kirss (Eesti Keskerakond), linnavalitsuse liige - Paikuse osavalla juht Edgar Maier (EKRE - Eesti Konservatiivne Rahvaerakond) ja linnavalitsuse liige - Tõstamaa osavalla juht on Sander Kilk (Eesti Keskerakond).

04/12/2025

Kolmapäeval, 3. detsembril toimus vast valitud linnavolikogu esimene istung. Meie valimisliitu esindavad ja pärnakate huve kaitsevad 39 liikmega volikogus Meelis Kukk, Vahur Mäe, Kaja Martinson ja Jaana Junson. Volikogu esimeheks valiti Andrei Korobeinik, aseesimeesteks Kari Maripuu ja opositsiooni liige Olav Karulin.

Oleme 22-liikmelises koalitsioonis, seejuures suurima fraktsiooni liige. Avaistungil moodustatud Valimisliit Südamega Pärnu, Valimisliit Pärnu Ühendab ja Erakond Parempoolsete fraktsiooni valiti juhtima viiendat koosseisu volikogu liige Vahur Mäe, aseesimeesteks Jana Ristimets ja Karmen Koppel.

22/10/2025

Täna algasid koalitsioonikõnelused viie osapoole vahel: lisaks valimisliit Pärnu Ühendab tiimile on laua taga valimisliit Südamega Pärnu, EKRE, Keskerakond ja Parempoolsed.

Pärnu saab laiapõhjalise esindatuse valijate huvide kaitsmisel - et saaksime koos viia Pärnu uuele tõusule 🤩

13/10/2025

Tutvu Valimisliit Pärnu Ühendab kandidaatide ja programmiga!

Vali kohalikke ja viime Pärnu uuele tõusule!