Vinni vald

12/07/2026

Vinni Vallavalitsus paigaldas Küti külla bussiootepaviljoni, et hommikuti koolibussi ootavatel lastel oleks vihmase ja tuulise ilmaga võimalus turvaliselt varju leida. Väike, kuid oluline investeering aitab muuta laste igapäevase koolitee mugavamaks ja paremaks.

Lisaks on paviljonis infostend, kuhu saab edaspidi paigutada kogukonnale olulist teavet ja teadaandeid.

10/07/2026

𝗩𝗶𝗻𝗻𝗶 𝘃𝗮𝗹𝗱𝗮 𝗸𝗼𝗹𝗶𝘀 𝘀𝗲𝗹 𝘀𝘂𝘃𝗲𝗹 𝟮𝟬 𝟬𝟬𝟬 𝘂𝘂𝘁 𝗲𝗹𝗮𝗻𝗶𝗸𝗸𝘂.

RMK Põlula kalakasvatuskeskusesse kolis sisse 20 000 tillukest tuura

RMK Põlula kalakasvatuskeskusesse jõudis uus partii Atlandi tuura vastseid. Eestisse toodi ligikaudu 20 000 vastset, kes saabusid kahes vee ja hapnikuga täidetud transpordikotis.

Nagu varasematelgi aastatel, tõi Eesti Loodushoiu Keskus tuuravastsed Saksamaalt, Mecklenburg-Vorpommerni Kalanduse ja Vesiviljeluse Uurimisinstituudi Borni paljundamiskeskusest. Transport kulges plaanipäraselt ning saabumise järel paigutati vastsed Põlula karantiinihoones spetsiaalsetesse kontrollitud tingimustega basseinidesse, kus alustati nende toitmist tillukeste soolavähkidega.

RMK Põlula kalakasvatustalituse rahvusvahelise projekti LIFE Baltic Sturgeon koordinaator Mart Thalfeldt kinnitas, et praegu saavad kõik Läänemere-äärsed riigid
asustusmaterjali Borni kalamajandist. „Riskide hajutamiseks ja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks rajatakse sugukarju ka Poolasse ja Leetu. Kuna tuur on suurekasvuline kala ning sugukarja pidamine nõuab märkimisväärseid ressursse, ei ole praegu kavas sugukarju teistesse riikidesse rajada,“ lisas ta.

RMK Põlula kalakasvatuskeskus on Eesti Atlandi tuura taastamisprogrammi peamine kasvatuskeskus. Just siin kasvatatakse Saksamaalt toodud vastsetest noorkalad, kes hiljem asustatakse Eesti vetesse – Narva ja Pärnu jõkke.

Osad Põlulas kasvatatud ja loodusesse asustatavad tuurad märgistatakse, et kalateadlased saaksid jälgida nende kasvamist ja rännet. 𝗥𝗠𝗞 𝗻𝗶𝗻𝗴 𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗟𝗼𝗼𝗱𝘂𝘀𝗵𝗼𝗶𝘂 𝗞𝗲𝘀𝗸𝘂𝘀 𝗽𝗮𝗹𝘂𝘃𝗮𝗱 𝗸𝘂𝘁𝘀𝗲𝗹𝗶𝘀𝘁𝗲𝗹 𝗷𝗮 𝗵𝗮𝗿𝗿𝗮𝘀𝘁𝘂𝘀𝗸𝗮𝗹𝗮𝘀𝘁𝗮𝗷𝗮𝘁𝗲𝗹 𝗮𝗻𝗱𝗮 𝘁𝗲𝗮𝗱𝗮 𝗸õ𝗶𝗴𝗶𝘀𝘁 𝗺ä𝗿𝗴𝗶𝘀𝘁𝗮𝘁𝘂𝗱 𝘁𝘂𝘂𝗿𝗮𝗱𝗲 𝗹𝗲𝗶𝗱𝘂𝗱𝗲𝘀𝘁 𝗻𝗶𝗻𝗴 𝘃õ𝗶𝗺𝗮𝗹𝘂𝘀𝗲 𝗸𝗼𝗿𝗿𝗮𝗹 𝗸𝗮𝗹𝗮 𝗸𝗶𝗶𝗿𝗲𝘀𝘁𝗶 𝘁𝗮𝗴𝗮𝘀𝗶 𝘃𝗲𝘁𝘁𝗲 𝗹𝗮𝘀𝘁𝗮. Tänu sellistele teadetele on juba saadud väärtuslikku teavet Eesti vetesse asustatud tuurade käekäigu kohta. Samuti on Eesti vetest püütud ka naaberriikides asustatud märgistatud tuurasid, mis kinnitab, et Läänemere taastamisprogrammis osalevate riikide kalad liiguvad kogu Läänemere ulatuses.

Atlandi tuura asurkonna taastamine toimub rahvusvahelises koostöös HELCOMi tuura kaitse ja asustamise tegevuskava alusel. Läänemere ajalooline tuurapopulatsioon hävis eelmise sajandi jooksul ülepüügi, jõgede paisutamise ja veekogude reostuse tõttu. Eestis tegelevad liigi taastamisega RMK Põlula kalakasvatuskeskus ja Eesti Loodushoiu Keskus. 2022. aastal alanud Euroopa Liidu LIFE programmi projekt „Läänemere tuura asurkonna taastamine Eesti vetes“ seab eesmärgiks asustada Eesti vetesse ja Läänemerre ligikaudu 500 000 noort tuura, et aidata kaasa selle ajaloolise kalaliigi naasmisele meie jõgedesse ja rannikumerre.

Fotod, mis on tehtud Saksamaa keskuses. Siiavastsed võetakse kasvatusbasseinidest välja ja transpordikotid laetakse auto peale.

📸Eesti Loodushoiu Keskus

09/07/2026

Edastame USA saatkonna üleskutse kandideerida Hubert H. Humphrey stipendiumiprogrammi.

See on kümnekuuline programm spetsialistidele ja juhtidele, kes soovivad täiendada end Ameerika Ühendriikides ning saada rahvusvahelist kogemust akadeemilises ja praktilises töökeskkonnas.

Kandideerima on oodatud ka õiguse ja valitsemise, tehnoloogia, loodusvarade, rahvatervise ning majanduse valdkonna spetsialistid.

Taotluste esitamise tähtaeg on 10. august 2026.

Alusta taotluse täitmist juba täna – 2027-2028. https://ee.usembassy.gov/hubert-h-humphrey-fellowship-program

Intervjuud taotlejatega, kes on oma avalduse korrektselt vormistanud ja esitanud, toimuvad Teamsi vahendusel.

2025-26. õppeaasta vilistlane Kadi Kenk, loodusvarade ja jätkusuutlikkuse Humphrey programmi stipendiaat California Ülikoolis Davises, julgustas teisi oma jälgedes käima, kirjeldades oma kogemust järgmiselt: "Aasta täis avastusi ja lõputuid võimalusi. See on aasta, mil lihvida seda, milles oled parim, ja naasta uue vaatenurgaga kõigele, mis sind edasi viib."

09/07/2026

𝗣õ𝗵𝗶𝗸𝗼𝗼𝗹𝗶 𝗹õ𝗽𝗲𝘁𝗮𝗻𝘂𝗱 𝗻𝗼𝗼𝗿𝘁𝗲𝗹𝗲: 𝘃𝗮𝗯𝘂 õ𝗽𝗽𝗲𝗸𝗼𝗵𝘁𝗶 𝘃𝗲𝗲𝗹 𝗷𝗮𝗴𝘂𝗯

Põhikoolijärgse õppe põhivastuvõtu tulemused on selgunud. Üle Eesti on põhikoolijärgsetes õppeasutustes veel vabu õppekohti nii gümnaasiumides, kutseõppeasutustes kui ka ettevalmistavas õppes.

Kui noorel ei ole veel sügiseks õppekohta, tasub tegutseda esimesel võimalusel. Jätkuvastuvõtt vabadele õppekohtadele on koolides juba alanud ning koolide kodulehtedelt leiab infot vabade kohtade, kandideerimise tingimuste ja tähtaegade kohta.
Noortel ja peredel tasub üle vaadata erinevad võimalused: sobiv õpitee võib olla gümnaasiumis, kutseõppes või ettevalmistavas õppes. Oluline on leida suund, mis toetab noore huve, tugevusi ja edasisi plaane.

Lapsevanematel on siin oluline roll: vaadake koos koolide infot, märkige üles tähtajad, aidake avaldusi esitada ja vajadusel võtke koolidega ühendust.

Küsimuste korral saab nõu küsida koolidelt, karjäärispetsialistidelt, noorsootöötajatelt või kohaliku omavalitsuse haridusspetsialistilt.

Vabade õppekohtade info koolide kaupa leiab:
https://hm.ee/pohikooli-lopetamine -tabel

09/07/2026

𝗞𝗲𝘀𝗸𝗸𝗼𝗻𝗻𝗮𝗮𝗺𝗲𝘁 𝘁𝗲𝗮𝘁𝗮𝗯 𝗣𝘂𝗻𝗮𝘀𝗼𝗼 𝘁𝘂𝗿𝗯𝗮𝘁𝗼𝗼𝘁𝗺𝗶𝘀𝗮𝗹𝗮 𝘁öö𝘁𝗮𝗺𝗶𝘀𝗲𝗴𝗮 𝗸𝗮𝗮𝘀𝗻𝗲𝘃𝗮 𝗸𝗲𝘀𝗸𝗸𝗼𝗻𝗻𝗮𝗺õ𝗷𝘂 𝗵𝗶𝗻𝗱𝗮𝗺𝗶𝘀𝗲 (𝗞𝗠𝗛) 𝗽𝗿𝗼𝗴𝗿𝗮𝗺𝗺𝗶 𝗮𝘃𝗮𝗹𝗶𝗸𝘂 𝘃ä𝗹𝗷𝗮𝗽𝗮𝗻𝗲𝗸𝘂 𝗷𝗮 𝗮𝘃𝗮𝗹𝗶𝗸𝘂 𝗮𝗿𝘂𝘁𝗲𝗹𝘂 𝘁𝗼𝗶𝗺𝘂𝗺𝗶𝘀𝗲𝘀𝘁.

Kavandatavaks tegevuseks on Punasoo turbamaardla Punasoo turbatootmisalal vähe- ja hästilagunenud turba kaevandamise jätkamine (kaevandatava varu maht on 177 tuh tonni, aastane maht 6 tuh tonni). Punasoo turbatootmisala asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Palasi külas Punasoo turbaraba katastriüksusel (90004:003:0510). Osaühing Rakvere Põllumajandustehnika taotleb keskkonnaloa nr LVIM-15 pikendamist 30 aasta võrra (hetkel loa kehtivus kuni 13.04.2029). Keskkonnaamet algatas 13.03.2026 kirjaga nr DM-128098-24 keskkonnaloa nr LVIM-015 muutmise taotluse menetluses KMH.

Arendaja on Osaühing Rakvere Põllumajandustehnika (Puiestee tn 2, Sõmeru alevik, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond, 44201), kontaktisik Tiit Kuusmik, tel nr +372 508 8135, [email protected].
Otsustaja on Keskkonnaamet (Roheline tn 64, Pärnu, 80010), kontaktisik Merike Pärtma, tel nr +372 5906 5684, [email protected].

Keskkonnamõju hindaja (ekspert) on OÜ Inseneribüroo STEIGER (Männiku tee 104/1, Tallinn, 11216), juhtekspert Anna-Helena Purre, tel nr +372 668 1013, [email protected].

𝗞𝗠𝗛 𝗽𝗿𝗼𝗴𝗿𝗮𝗺𝗺𝗶𝗴𝗮 𝗼𝗻 𝘃õ𝗶𝗺𝗮𝗹𝗶𝗸 𝘁𝘂𝘁𝘃𝘂𝗱𝗮 𝗮𝘃𝗮𝗹𝗶𝗸𝘂𝗹 𝘃ä𝗹𝗷𝗮𝗽𝗮𝗻𝗲𝗸𝘂𝗹 𝟬𝟲.𝟬𝟳.-𝟬𝟰.𝟬𝟴.𝟮𝟬𝟮𝟲 𝗸𝗲𝘀𝗸𝗸𝗼𝗻𝗻𝗮𝗼𝘁𝘀𝘂𝘀𝘁𝗲 𝗶𝗻𝗳𝗼𝘀ü𝘀𝘁𝗲𝗲𝗺𝗶 𝗞𝗢𝗧𝗞𝗔𝗦 𝗮𝗮𝗱𝗿𝗲𝘀𝘀𝗶𝗹 https://kotkas.envir.ee (avalehel valida „KMH avalik väljapanek“).

Kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi kohta saab esitada kuni 04.08.2026 (k.a) otsustaja kontaktidel.

𝗞𝗠𝗛 𝗽𝗿𝗼𝗴𝗿𝗮𝗺𝗺𝗶 𝗮𝘃𝗮𝗹𝗶𝗸 𝗮𝗿𝘂𝘁𝗲𝗹𝘂 𝘁𝗼𝗶𝗺𝘂𝗯 𝟭𝟭.𝟬𝟴.𝟮𝟬𝟮𝟲 𝗸𝗲𝗹𝗹 𝟭𝟲.𝟬𝟬 𝗞𝗲𝘀𝗸𝗸𝗼𝗻𝗻𝗮𝗮𝗺𝗲𝘁𝗶 𝗥𝗮𝗸𝘃𝗲𝗿𝗲 𝗸𝗼𝗻𝘁𝗼𝗿𝗶 (𝗝. 𝗞𝘂𝗻𝗱𝗲𝗿𝗶 𝘁𝗻 𝟭𝟴, 𝗥𝗮𝗸𝘃𝗲𝗿𝗲) 𝘀𝗮𝗮𝗹𝗶𝘀.

09/07/2026

🛡️Hoia napsune sõber veest eemal!

2025. aastal hukkus Eestis veeõnnetustes 30 inimest, kellest ligi 70% olid alkoholi tarvitanud või oli alust kahtlustada joovet.
Päästeamet kutsub üles mitte minema alkoholijoobes ujuma ning mitte laskma purjus sõpra vette, sest just alkohol on üks suurimaid veeõnnetuste riskitegureid.

Pea meeles:
📣 Uppuja ei pruugi appi karjuda - sageli kulub kogu tema jõud vee peal püsimisele.
🔔 Kui märkad vees inimest, kes näib olevat hädas – püsib paigal, ei jõua edasi liikuda, vajub korduvalt vee alla või ei reageeri kõnetamisele, kutsu kohe abi.
🚫Alkohol mõjutab otsustusvõimet, koordinatsiooni ja reaktsioonikiirust ning paneb inimest oma võimeid üle hindama.
🙅‍♂️Alkohol suurendab inimese riskikäitumist - kõige kaalutlevam inimene võib alkoholijoobes võtta riske, mida hiljem kahetseb.

Möödunud aastal olid 68% veeõnnetuses hukkunutest alkoholi tarvitanud või joobekahtlusega, seejuures keskmine joove oli 2,59 promilli. Viimase viie aasta lõikes oli eelmise aasta hukkunute keskmine joove kõige kõrgem.

Sel aastal on veeõnnetustes hukkunud 16 inimest.
Veeohutus algab lihtsast otsusest: ära mine alkoholijoobes ujuma ja ära lase seda teha ka oma sõbral. Kui märkad vees inimest, kes võib olla hädas, kutsu viivitamata abi numbrilt 112.

Ja kui lähed sõpradega veekogu äärde, siis ära lase napsuse peaga sõpra vette. Üks õigeaegne sekkumine võib päästa elu. Sõbrakaitse 🛡️

🛡️Hoia napsune sõber veest eemal!

2025. aastal hukkus Eestis veeõnnetustes 30 inimest, kellest ligi 70% olid alkoholi tarvitanud või oli alust kahtlustada joovet.

Päästeamet kutsub üles mitte minema alkoholijoobes ujuma ning mitte laskma purjus sõpra vette, sest just alkohol on üks suurimaid veeõnnetuste riskitegureid.

Pea meeles:
📣 Uppuja ei pruugi appi karjuda - sageli kulub kogu tema jõud vee peal püsimisele.

🔔 Kui märkad vees inimest, kes näib olevat hädas – püsib paigal, ei jõua edasi liikuda, vajub korduvalt vee alla või ei reageeri kõnetamisele, kutsu kohe abi.

🚫Alkohol mõjutab otsustusvõimet, koordinatsiooni ja reaktsioonikiirust ning paneb inimest oma võimeid üle hindama.

🙅‍♂️Alkohol suurendab inimese riskikäitumist - kõige kaalutlevam inimene võib alkoholijoobes võtta riske, mida hiljem kahetseb.

Möödunud aastal olid 68% veeõnnetuses hukkunutest alkoholi tarvitanud või joobekahtlusega, seejuures keskmine joove oli 2,59 promilli. Viimase viie aasta lõikes oli eelmise aasta hukkunute keskmine joove kõige kõrgem.

Sel aastal on veeõnnetustes hukkunud 16 inimest.

Veeohutus algab lihtsast otsusest: ära mine alkoholijoobes ujuma ja ära lase seda teha ka oma sõbral. Kui märkad vees inimest, kes võib olla hädas, kutsu viivitamata abi numbrilt 112.

Ja kui lähed sõpradega veekogu äärde, siis ära lase napsuse peaga sõpra vette. Üks õigeaegne sekkumine võib päästa elu. Sõbrakaitse 🛡️

09/07/2026

Sõber ei lase sõpra joobes peaga vette. Punkt. Ei lase end ära rääkida, et “ainult korraks” või “ma oskan ujuda” või “ära ole sihuke tujurikkuja”.

Selg sirgu! Maandame riske ning hoiame napsised sõbrad veest ja börsilt eemal!

09/07/2026

Kas sinu peres võiks olla koht ühele rahvusvahelisele noorele? 🏡
YFU Eesti otsib veel 10 noorele hoolivaid vahetusperesid, kellega veeta üks eriline õppeaasta.

🎻 Caroline armastab muusikat ja mängib viiulit juba kümnendat aastat. Lisaks laulab ta kooris, joonistab ning loeb palju. Caroline tuleb Eestisse muusikaprogrammi kaudu ning loodab leida pere, kellega jagada argipäeva, uusi kogemusi ja palju ühiseid mälestusi.

💻 Michael on uudishimulik noormees, keda paeluvad tehnoloogia, teater ja see, kuidas maailm toimib. Tulevikus unistab ta oma arvutimängu loomisest ning tuleb ka Eestisse IT-programmi kaudu. Michael ootab väga võimalust õppida tundma meie kultuuri päris elu kaudu.

🧗 Jan on aktiivne noormees, kellele meeldivad sport, kokkamine ja uute oskuste õppimine. Kodus valmistab nende peres iga nädal keegi tervele perele õhtusöögi ning Jan loodab ka Eestis pere igapäevaelus kaasa lüüa. Vabal ajal ta ronib, õpib programmeerimist ning on alati valmis uusi väljakutseid vastu võtma.

Rohkemate õpilaste lühikirjeldustega profiilid on leitavad YFU kodulehelt.
Vahetuspereks olemine ei tähenda täiuslikku kodu. Piisab avatud meelest, soovist jagada oma igapäevaelu ja ühest vabast kohast söögilaua ääres. Vahetuspereks võivad hakata väga erinevad pered – lastega või lasteta, paarid, üksikvanemad või ka vanavanemad.
Maailm ei pea alati olema kaugel, vaid võib tulla lihtsalt sinu koju. ✨ Kui tunned, et vahetusõpilase võõrustamine võiks olla teie pere järgmine seiklus, täida lühiankeet ja räägime kõigest lähemalt! https://www.yfu.ee/muuda-maailm-oma-koduks/
Ja kui ise vahetuspereks hakata ei saa, siis palun jaga seda postitust. Just nii võivad need noored leida oma Eesti pere. 💜