Merepiiga

Merepiiga Merepiiga restorani ajalugu tuvustav lehekülg. Siin käidi lihtsalt kohvitamas kui ka tähtsamaid elusündmusi tähistamas.

Merepiiga retrorahvuslik restoran oli Harku valla tuntuim paik kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel ja isegi kaheksakümnendatel aastatel. Märkimisväärselt paljud pealinnlased eelistasid sageli Tallinna luksuslike restoranide asemel hoopis just Merepiigas olemist nautida. Toonasest üle Eestilisest tuntud kaubamärgist on praeguseks säilinud mõningast fotomaterjali, postkaarte ning rinnamärke.

Üheksa

kümnendate algul põletati Merepiiga restoran teistkordselt maha ja taastama seda enam ei hakatud. Rahvakuulduste järgi uskusid toonased Merepiiga omanikud Eesti riigi õiguskaitsesse ning ei aktsepteerinud kurjategijate nö. katusemaksu nõudmisi ning see sai rahvale armsaks saanud peokohale saatuslikuks. Praeguseks laiub endise Merepiiga territooriumil silma riivav ja ümbritsevasse looduslikku elukeskkonda mitte sobiv lagunemisjärgus kiviehitis, mis teadlikemate kohalike elanike sõnul sai ehitusloa toonase Harku vallavalitsuse korruptiivsuse tõttu. Voldemar Herkeli projekti järgi valminud Merepiiga võitis 1967. aastal parima ehitise tiitli ja andis sellega uue suuna Herkeli arhitektuurilisele stiililele. Maalähedase taluehitiste rahvapärase stiili sidumine julgetesse kontrastidesse 1960. aastate moevõtetega jäi Herkelile hiljemgi omaseks, sest maaehitised on olnud Herkelile alati lähedased, neis on ta üritanud tuletada moodsat elustiili vanast rehielamust, kus ühe katuse alla koondati mitme põlvkonna pered, elu- ning töö- ja majandusruumid. Paljud endised Merepiiga külastajad ning kindlasti ka uued retrorahvuslikku hubasust hindavad inimesed oleksid huvitatud selle koha taastamisest võimalikult algupärasel kujul. Kuna meedias pole kajastatud uusi uudiseid ei omanike ega nende plaanide kohta, siis tõenõoliselt jääb see suure potensiaalse külastajaskonnaga tõmbepaik veel aastateks tondilossi mälestusmärgina seisma. Parema stsenaariumi korral võtab aga üks tubli seltskond selle plaani käsile ja vallavalitsuse toel taastab rahvale olulise koha õigel moel.

14/02/2024
Siit albumist leiad kogumiku sisevaateid Merepiiga restorani kujundusest.
14/02/2024

Siit albumist leiad kogumiku sisevaateid Merepiiga restorani kujundusest.

Siit albumist leiad kogumiku välivaateid Merepiiga restorani kujundusest.
14/02/2024

Siit albumist leiad kogumiku välivaateid Merepiiga restorani kujundusest.

Merepiiga - Vikipeedias
14/02/2024

Merepiiga - Vikipeedias

Kohvik Merepiiga oli kohvik Harju maakonnas Harku vallas Rannamõisa külas. Voldemar Herkeli projekteeritud ja 1966. aastal valminud kuulus Merepiiga kohvik põimis omavahel kokku modernistliku arhitektuuri ja rahvusliku traditsiooni ning oli omal ajal üheks populaarsemaks külastuskohaks. Praegus...

https://www.facebook.com/photo/?fbid=10222725103176218&set=pcb.394744192265367Originaalpostitus: Lauri Lenk - Vana Aja T...
27/01/2023

https://www.facebook.com/photo/?fbid=10222725103176218&set=pcb.394744192265367

Originaalpostitus: Lauri Lenk - Vana Aja Tabasalu

Mitmesse filmi on jõudnud lähikonnas üles võetud episoode – doktor Järveti haiguste ravi vastvalminud Merepiiga kohvikus; Ada Lundveri raske jutuajamine emaga Rannamõisa kiriku väravas; veelkord moodne Merepiiga KGB tellimustööks peetavas “Valges laevas”; vürst Volkonski ja Enn Klooren Lucca suvemõisa hoovil; Mait Malmstein ja Rudolf Allabert segastel aegadel Rannamõisas Kapteni teel. 1982. a filmis “Šlaager” jookseb punases kleidis Els Himma Tilgul mööda muuli otse merre, kuid kunstipäraselt hüplevad kaadrid mingit äratundmisrõõmu ei paku. Tabasalu rannas 1994 lavastatud rahvusvahelisest viikingifilmist oli siin grupis juba juttu. Nii Merepiiga põrandal istuv üks esimesi Silueti mannekeene kui Himma koos Nancyga olid hiljem ka Rannamõisa suvitajad.

https://www.facebook.com/photo/?fbid=10223556844649235&set=pcb.503046121435173Originaalpostitus: Lauri Lenk - Vana Aja T...
27/01/2023

https://www.facebook.com/photo/?fbid=10223556844649235&set=pcb.503046121435173

Originaalpostitus: Lauri Lenk - Vana Aja Tabasalu

1952 kevadel on Merepiiga kaldal Rannamõisa koolilapsi pildistanud nende mõned aastad noorem koolivend Vello Mäss – tuntud allveearheoloog ja teadlane. Nagu näha, hindasid poisid siis kaheksakandilist sohvrimütsi. Vana meremees oskas vastata ka veest paistva “allveelaeva” kohta – üks tavaline Kakumäe lahel liikunud madal praam. All rannas tehtud grupipildil on peal ka Vello ise koos vanema venna ja emaga – Ranna kooli õpetajaga. Nendel aastatel pääses siinsesse piiritsooni kas vastava templiga passis või eriloaga. 1944 novembris käivitus plaan puhastada elanikest kogu Eesti rannik kahe kilomeetri ulatuses, umbes tuhandest määruse alla jäävast perest jõuti kodudest välja saata pea kolmandik (ilma asenduspinda vastu pakkumata). See kampaania rauges aastaga ja inimesed pääsesid tagasi, paljude kodud oli sõjavägi vahepeal ära lagastatud või lausa lõhkunud. Kuuekümnendail oli piirivööndi režiim juba leebem – Tabasalu plaažil kees suviti tõeline elu, lisan rannapildile ühe selleaegse suve-tabasaluka meenutused. Boonusena tsaariaegne foto kaldaserval grillijatest-napsitajatest.

Meie Eesti ...
23/02/2018

Meie Eesti ...

Address

Merepiiga Tee 25
Rannamõisa
76906

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Merepiiga posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Shortcuts

Share

Category

Merepiigast ...

Merepiiga retrorahvuslik restoran oli Harku valla tuntuim paik kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel ja isegi kaheksakümnendatel aastatel. Siin käidi lihtsalt kohvitamas kui ka tähtsamaid elusündmusi tähistamas. Märkimisväärselt paljud pealinnlased eelistasid sageli Tallinna luksuslike restoranide asemel hoopis just Merepiigas olemist nautida. Toonasest üle Eestilisest tuntud kaubamärgist on praeguseks säilinud mõningast fotomaterjali, postkaarte ning rinnamärke. Üheksakümnendate algul põletati Merepiiga restoran teistkordselt maha ja taastama seda enam ei hakatud. Rahvakuulduste järgi uskusid toonased Merepiiga omanikud Eesti riigi õiguskaitsesse ning ei aktsepteerinud kurjategijate nö. katusemaksu nõudmisi ning see sai rahvale armsaks saanud peokohale saatuslikuks. Praeguseks laiub endise Merepiiga territooriumil silma riivav ja ümbritsevasse looduslikku elukeskkonda mitte sobiv lagunemisjärgus kiviehitis, mis teadlikemate kohalike elanike sõnul sai ehitusloa toonase Harku vallavalitsuse korruptiivsuse tõttu. Voldemar Herkeli projekti järgi valminud Merepiiga võitis 1967. aastal parima ehitise tiitli ja andis sellega uue suuna Herkeli arhitektuurilisele stiililele. Maalähedase taluehitise rahvapärase stiili sidumine julgetesse kontrastidesse 1960. aastate moevõtetega jäi Herkelile hiljemgi omaseks, sest maaehitised on olnud Herkelile alati lähedased, neis on ta üritanud tuletada moodsat elustiili vanast rehielamust, kus ühe katuse alla koondati mitme põlvkonna pered, elu- ning töö- ja majandusruumid. Paljud endised Merepiiga külastajad ning kindlasti ka uued retrorahvuslikku hubasust hindavad inimesed oleksid huvitatud selle koha taastamisest võimalikult algupärasel kujul. Kuna meedias pole kajastatud uusi uudiseid ei omanike ega nende plaanide kohta, siis tõenõoliselt jääb see suure potensiaalse külastajaskonnaga tõmbepaik veel aastateks tondilossi mälestusmärgina seisma. Parema stsenaariumi korral võtab aga üks tubli seltskond selle plaani käsile ja vallavalitsuse toel taastab rahvale olulise koha õigel moel.