Riidaja raamatukogu

14/05/2026

https://www.facebook.com/photo?fbid=1472780321549395&set=a.292077929619646

𝑲𝒆𝒗𝒂𝒅𝒕𝒐𝒓𝒎𝒊 𝒓𝒂𝒂𝒎𝒆𝒔 𝒉𝒂𝒓𝒋𝒖𝒕𝒂𝒕𝒂𝒌𝒔𝒆 𝑲𝒂𝒊𝒕𝒔𝒆𝒍𝒊𝒊𝒅𝒖 𝒋𝒂 𝑷𝑷𝑨 𝒖̈𝒉𝒊𝒔𝒆𝒊𝒅 𝒋𝒂𝒍𝒈𝒔𝒊𝒑𝒂𝒕𝒓𝒖𝒍𝒍𝒆

𝟏𝟖. 𝐦𝐚𝐢 𝐨̈𝐨̈𝐬𝐞𝐥 𝐯𝐚𝐬𝐭𝐮 𝟏𝟗. 𝐦𝐚𝐢𝐝 toimuvad kaitseväe õppuse Kevadtorm 2026 raames 𝐓𝐨̃𝐫𝐯𝐚, 𝐕𝐚𝐥𝐠𝐚, 𝐎𝐭𝐞𝐩𝐚̈𝐚̈ 𝐣𝐚 𝐕𝐨̃𝐫𝐮 𝐩𝐢𝐢𝐫𝐤𝐨𝐧𝐝𝐚𝐝𝐞𝐬 Kaitseliidu ning Politsei- ja Piirivalveameti ühised 𝐣𝐚𝐥𝐠𝐬𝐢𝐩𝐚𝐭𝐫𝐮𝐥𝐥𝐢𝐝.

Patrullide eesmärk on harjutada ametkondade vahelist koostööd, infovahetust ning tegutsemist erinevates võimalikes kriisi- ja julgeolekuolukordades. Harjutuse käigus võib Tõrva, Valga, Otepää ja Võru piirkondades 𝐭𝐚𝐯𝐚𝐩𝐚̈𝐫𝐚𝐬𝐞𝐬𝐭 𝐫𝐨𝐡𝐤𝐞𝐦 näha vormikandjaid ka 𝐨̈𝐢𝐬𝐞𝐥 𝐚𝐣𝐚𝐥.

𝐎̃𝐩𝐩𝐮𝐬 𝐞𝐢 𝐬𝐞𝐚 𝐩𝐢𝐢𝐫𝐚𝐧𝐠𝐮𝐢𝐝 𝐤𝐨𝐡𝐚𝐥𝐢𝐤𝐞 𝐞𝐥𝐚𝐧𝐢𝐤𝐞 𝐥𝐢𝐢𝐤𝐮𝐦𝐢𝐬𝐞𝐥𝐞 𝐞𝐠𝐚 𝐭𝐞𝐠𝐞𝐯𝐮𝐬𝐭𝐞𝐥𝐞. Kõik harjutusega seotud osapooled tänavad kohalikke elanikke mõistva suhtumise ja koostöö eest.

14/05/2026

Martin Veinmann on siin raamatus kirja pannud oma kogemused ja põhimõtted ligi poole sajandi pikkusest näitlejakarjäärist Eesti Draamateatris ning veerand sajandi pikkusest tööst kõneõppejõu ning kõne- ja suhtlemiskoolitajana.

Miks ühte esinejat kuulame huviga ja teist mitte? Miks üks info jätab ükskõikseks, teine aga mitte? Millest tekib esinemishirm? Millest sõltub enesekindlus? Aga kuidas oma enesekindlusega mitte rikkuda suhteid kuulajaga? Mida meil on õigupoolest karta - iseennast ja oma sobivust, suutmatust mõtet selgelt väljendada või kuulaja kohtuotsust? Miks peaks kuulaja meid üldse kuulama ja kuidas saavutada kontakt? Kuidas hakkama saada raadio- ja teleesinemistega, kus sõnum peab jõudma veenvalt kuulajateni, keda me ei tunne ega näe? Kuidas oleme võimelised kohanema, kaotamata oma etteaste eesmärki? Mis on üldse kõnelemise eesmärk ja millest meie kõnelemine koosneb?
Saame teada, mis on MINA väärtustamine, MÕTTE väärtustamine ja KUULAJA väärtustamine ning miks kõnelemine on nii enese väljendmine kui ka dialoog.
See raamat pole mõeldud üksnes neile, „kes ei saa sõna suust“ või kellel „pole midagi öelda“. Autor loodab, et ka need, „kes ei saa pidama“, kes on harjunud teisi „surnuks“ rääkima ja kes imestavad, miks nende meelest õigeid mõtteid täis kõne ei mõju, avastavad taas, mis kõnelemine tegelikult on.

14/05/2026

Väike hiir sõidab saarele telkima!

Ühel ilusal suvepäeval pakivad väike hiir ja ema kimpsud-kompsud kokku ja sõidavad ööseks saarele. Neil on kaasas kuppeltelk, magamiskotid ja muidugi maiuspalad. Kohale jõudes aitab hiireke emal telgi üles panna ja siis lähevad nad grillima.

Telgiseintest läbi kumav hämar valgus muudab kõik roheliseks. Väike hiir kuulab ööhääli. Seal on vares ja kajakas, aga see on hoopis mootorpaat! Hiireke magab hästi, aga emale teeb selg veidi valu. Hommikul ärkavad nad vara ja uurivad saart. Pärast ujumist läheb kõht väga tühjaks, ent õnneks on saarerestoran avatud!

Soe ja humoorikas pildiraamat väikese linnahiire tegemistest, kellega on lapsel lihtne samastuda. Sobilik ettelugemiseks juba päris pisikesele lapsele ja ka natuke suuremale, kes harjutab lause tasandil lugemistehnikat.

Raamat on trükitähtedes.

14/05/2026

69-aastane Ozzy liikus hüvastijätutuuriga võidukalt mööda maailma ringi, esinedes väljamüüdud areenidele ja nautides kõikjal kiitvaid arvustusi.

Siis tabas teda katastroof.

Ta pöördus sõrmeinfektsiooni pärast haiglasse ning järgmise paari nädala jooksul juhtunu tõttu tuli tal katkestada tuur ja lõpetada avaliku elu elamine, kuna peagi oli ta kaelast altpoolt suures mahus halvatud.

„Viimane riitus“ on šokeeriv, kohutavalt naljakas ja varem rääkimata lugu Ozzy põrgusseminekust. Raamatus on ka meenutusi tema erakordsest elust ja karjäärist, sealhulgas abielust Sharoniga, ning sellest, mida tal tuli teha, et pääseda tagasi lavale ja anda kontsert „Tagasi algusesse“, mida kanti üle kogu maailmas ja kus Ozzy kohtus viimast korda oma Black Sabbathi bändikaaslastega.

Halastamatu, julmalt aus, kuid üllatavalt elujaatav „Viimane riitus“ näitab, et Ozzy oli midagi palju rohkemat kui metal’i isa ja Pimeduse Prints ning kuidas ta muutus tänapäevaseks rahvakangelaseks ja kõigi lemmikuks.

Ozzy Osbourne sündis 1948. aastal Inglismaal Birminghami linnas Astonis ja sai Black Sabbathi lauljana üheks kõige silmatorkavamaks nähtuseks rokkmuusika maailmas. Sooloartistina jõudis ta veelgi kaugemale. Ozzyst jäid maha tema abikaasa Sharon ja viis last.

14/05/2026

Mõjus ja südantlõhestav, märkimisväärne debüütromaan. Claire MessudPinev, üdini liigutav kirjanduslik debüüt sõpruse jõust kahe hävitava looduskatastroofi taustal. Kui kuueaastane Marissa ema kaotab, viib isa ta endaga kaasa väikesele Tai saarele Andamani meres. Seal sõlmib tüdruk sügava sõpruse Arielle’iga, kellega koos uurivad nad saare metsade, korallrahu ja randade hapraid imesid. Nad õpivad minutite kaupa hinge kinni hoidma ja sukelduma ookeani sügavustesse, tehes seda samasuguse loomuliku sünkroonsusega nagu sarvikraid, keda nad kõiki nimepidi tunnevad. Aga siis, 2004. aasta teisel jõulupühal, kui India ookeani tsunami kohtub maismaaga, uhub esimene laine neid teineteise juurest minema. Kaheksa aastat hiljem elab Marissa New Yorgis. Ta veedab oma päevi linnas uidates ja öid võõrastest vooditest lohutust otsides. Kui linn valmistub hävitavaks tormiks, meenutab Marissa oma minevikku ja õpib, kuidas ebakindlas maailmas ellu jääda. „Vee all” on lugu sõprusest ja leinast, aga ka ökoloogilistest muutustest ja looduskatastroofidest. See on meditatsioon kaotusest, austusavaldus meie surevatele ookeanidele ja metsadele ning armastuskiri järjest enam hävivatele korallrahudele. Tara Menon sündis Indias ja kasvas üles Singapuris. Ta veetis aastakümne New Yorgis ja elab nüüd Cambridge’is, Massachusettsis, kus ta on Harvardi ülikoolis inglise keele õppetooli juures kaasprofessor. Tema kirjutised on ilmunud The New York Times Book Review’s, The Nationis ja Paris Review’s. Vapustav ja kompleksne; raamat, mis ei paku lihtsaid vastuseid, kuid ei väldi ka keerulisi küsimusi. Kirkus Menoni dünaamiline debüütromaan… mängib kahtlemata lugeja südamekeeltel. Publishers Weekly Erakordset haprust ja väge täis romaan „Vee all” räägib leinast, sõprusest, kodust ja igatsusest. Menoni keelekasutus on haruldaselt peen, sensuaalne ja täpne, igas lauses peidus terve maailm. Katie Kitamura „Vee all” tekitab lugejas tunde, nagu oleks ta ise vee all: see romaan on endasse haarav ja hoovuseid täis, läbipaistev ja müstiline, pikitud valguse ja varjudega, võimas ja erakordselt peen. Ühesõnaga: ülev. Namwali Serpell Tara Menon on imetlusväärse mõõdukusega kirjutanud midagi erakordset: intiimset, ülevat, liigutavat. Menoni raamatut lugedes viibiksid nagu ise vee all, uputatud igatsusse ja puruks rebitud sõpruse leina. Menonil on unikaalne stiil. Ma ei jõua tema järgmist romaani ära oodata. Kasim Ali Tara Menon kujutab imekaunilt ühe noore naise kadunud sõpruse pingelisust ja looduse erakordsust – nii maal kui ka ookeanis –, mille rüpes see sõprus arenes. „Vee all” on ühtviisi mõjus ja südantlõhestav, märkimisväärne debüütromaan. Claire Messud

14/05/2026

Olin parasjagu lapselapsega kiigeplatsil, kui Tarmo helistas: „Tere! Tead, mul on sulle üks ebameeldiv uudis. Kahjuks või õnneks ma leppisin oma eksiga ära. Nii et laupäevane Chicagosse minek jääb kahjuks ära.“

„Aa, okei.“

„Ma siis kustutan su numbri oma telefonist ära ja tühistan broneeringu.“

„Oot, aga minge siis kahekesi, ära minemata jäta!“

„Ei, ta on tööl, ma üksi ei saa minna.“

„Okei. Aga kõike head sulle!“

„Aitäh! Ja sulle ka kõike kõige paremat!“

Libistasin telefoni vaikselt tagasi taskusse.

Tundsin pisukest pettumust, kuid ei lasknud esiti sel tundel kasvada. Kui nii, siis nii.

Õhtul koju minnes käisin poest läbi. Ostsin endale kimbu roose, küpsiseid ja õlut. Riidepoest ühe fuksiaroosa kleidi. Ostude järgi sain aru oma haavatavusest.

Mu viimase aja kohtingukaaslased igatsevad kõik oma endisi naisi taga.

Millegipärast meenus ema ja kodune raamaturiiul, kus leidus ka följetone. Kas minu meheotsingutest on saamas följeton?

Mis on valesti? Ja miks?

See raamat on mõeldud ennekõike 50 pluss naistele ja meestele ning räägib nii kurbadest, naljakatest kui ka veidratest kohtumisetest partneri otsingul küpses eas. Kuidas need otsingud kulgevad, saab lugeda raamatust. Raamatu lõpust leiad 66 küsimust naisteõhtu seltskonnamänguks. Kuidas käituksid antud olukorras sina?

MARIT ARO on loovkirjutamise juhendaja ja klassiõpetaja taustaga kirjutaja. Viimased neli aastat on juhendanud „Kirjutades vabaks“ sisekaemuslikke kirjutamise töötubasid, mis keskenduvad enesevaatlusele, kohalolule ja loovuse äratamisele kirjutamise kaudu.

Tema töötubades on ühendatud struktureeritud kirjutamisharjutused, vaikuse ja jagamisega, pakkudes osalejatele turvalist ruumi eneseväljenduseks.

Autor täiendab end rahvusvaheliselt loovkirjutamise vallas (University of East Anglia, UK – online course).

14/05/2026

„Varjud Ölandi kohal“ on väga oodatud uus põnevussari, mille autoriks on menukas Rootsi kirjanik Johanna Mo, tuntud „Kuriteod Ölandil“ sarja autor – kõik selle viis osa on ka eesti keeles ilmunud.

Uus sari toob lugejad tagasi Ölandi mõjusale saarekeskkonnale. Sarjas on planeeritud neli raamatut, millest igaüks hargneb mõne tähtpäeva varjus: jõulud, volbriöö, jaanipäev ja hingedepäev.

Kuigi igas raamatus on erinevad peategelased, seob neid pühade temaatika, Ölandi miljöö ning kaks korduvat politseiuurijat – Sima Boniadi ja Urban Karlsson.

Võrreldes „Kuriteod Ölandil“ sarjaga keskendub uus sari sügavamalt üksikutele tegelastele, võimaldades Mo’l süvitsi uurida inimpsüühikat, paljastada saladusi ja traumasid peredes ning kogukondades.

„Kuriteod Ölandil“ sarja fännid avastavad Ölandist uue, tumedama külje, samas kui Mo tugevad karakterikujutused ja tema võrratu oskus ootamatuid intriige lahti harutada on endiselt äratuntavad. Johanna Mo suudab luua külmavärinaid tekitava, hiiliva pingetunde – igas peatükis juhtub midagi, mis kõik pea peale pöörab.

„See on oskuslikult üles ehitatud romaan, kus pingetunne hiilib ligi tasapisi.” Ölandsbladet

„Johanna Mo on kirjutanud põnevusromaane üle kümne aasta – ja see paistab välja. Lugu hoiab lugejat kindlas haardes isegi vaiksemates hetkedes. Sa pead lihtsalt teada saama, mis neist saab.” BTJ

„Häid lugusid saab kirjutada mitmel moel, ja mulle avaldab alati muljet, kui autor ei jää kinni ühte kindlasse toimivasse võttesse, vaid julgeb proovida uusi radu – ja õnnestub. Seda on Johanna Mo siin tõestanud. Võimas lõpp sisaldab mitut ootamatut pööret. See on tõeliselt hea: tihedalt kirjutatud romaan, mis toob meid üksikutele tegelastele väga lähedale, pingega, mis liigub samm-sammult millegi plahvatusliku poole.” Kapprakt

14/05/2026

Käesolev raamat keskendub ajavahemikule Teise maailmasõja lõpust kuni Stalini surmani ja mõni aasta pärast seda ehk kõige pimedamale ajale meie lähiminevikus, mil hävitati talud ja kodud ning rööviti varad. Linnaelu „riigistati“ kohe, tööstus- ja äriettevõtted võeti üle kibekiiresti, ent 140 000 taluga seda nii lihtsasti teha ei saanud. Alles sundkollektiviseerimisega 1940. aastate lõpus võeti rahvalt ära kõik, nii maad kui majandid, ning keerati ka maaelu lõplikult pea peale.

Stalini aega Eesti külaelus on uuritud üllatavalt vähe, kuigi sellekohast materjali on ohtralt. Kõnekad oma aja dokumendid on kolhooside ja sovhooside koosolekute protokollid, aga ka varade üleskirjutused ja erinevad märgukirjad. Neis leidub värvikat infot, mismoodi kulges üleminek ühest maailmast teise n-ö ametlikult, nagu asi pidi olema ja välja paistma. Need ürikud kõnelevad ka sellest, millised olid kolhoosielu igapäevased probleemid, ent esile tulevad ka külaelu mured palju laiemalt.

Inimeste hakkamasaamisest annavad haruldaste allikatena pildi nii muuseumide arhiividesse kui ka otse käesoleva raamatu autori kätte sattunud isiklikud päevikud. Väljavõtted nendest annavad lugejale ainulaadse võimaluse tunnetada tollast aega nii, nagu elas seda läbi päeviku kirjutaja. Keerulistes oludes ja iseäranis Stalini ajal võis päevikupidamine sõna otseses mõttes eluohtlik olla, seda enam on meil põhjust nendele inimestele tänulik olla.

Raamatus on veidi üle 100 pildi nii muuseumidest ja arhiividest kui ka erakogudest. Viimased neist annavad hea kontrasti propaganda ja tegeliku elu vahel.

14/05/2026

Selles paljude rahvusvaheliste menukite autori Emily Giffini vastupandamatus romaanis armub noor naine ülepeakaela näiliselt täiuslikku mehesse, kes kaob seejärel jäljetult… On 2001. aasta kevade laupäeva öö ja kahekümne kaheksa aastane Cecily Gardner istub New Yorgi East Village’i hämaras baaris. Üksildus ja koduigatsus Kesk-Lääne järele panevad teda kahtlema, kas ta suudab suures linnas reporterina läbi lüüa – ja kas pikaajalisest elukaaslasest Matthew’st lahkuminek polnud siiski viga. Just siis, kui Cecily sirutab käe telefoni järele, et talle helistada, ütleb tema kõrval baarileti ääres istuv mees: „Ära tee seda.“ Miski ütleb Cecilyle, et ta peaks teda kuulama, ja järgmiste tundide jooksul tekib nende vahel ootamatu side. Hommikul nõustuvad mõlemad, et peaksid oma eluga edasi minema. Ometi ei suuda nad teineteisele hüvasti öelda ning esimest korda oma hoolikalt planeeritud elus otsustab Cecily järgida südant, mitte mõistust. Siis kaob Grant 11. septembri kaose keskel. Halvimat kartes märkab Cecily tema nägu kadunute plakatil ja mõistab, et ta pole ainus, kes teda otsib. Uuriva ajakirjanikuna otsustab Cecily tõe välja selgitada. Küsimusi koguneb kiiresti: kui hästi ta Granti tundis? Kas Grant armastas teda? Ja kas on võimalik armastada meest, kes polnud see, kellena näis? „Siduvad valed“ on lummav ja emotsionaalselt mõjuv uurimus lõputust tõe ja armastuse otsingust – meie suhetes, karjäärides ja sügaval omaenda südametes. Emily Giffin on üheksa rahvusvahelise menuki autor, millest eesti keeles on ilmunud „Kõik, mida hing ihaldas“ ja „Kõige tähtsam on armastus“. Ta on lõpetanud Wake Foresti ülikooli ja Virginia ülikooli õigusteaduskonna ning elab Atlantas koos abikaasa ja kolme lapsega. Giffinil on haruldane anne tabada inimeste emotsioonide keerukust, jutustades samal ajal pööraselt kaasahaaravat lugu. – The Washington Post Giffin on võrratu kirjanik. – Redbook

14/05/2026

Sibulat tunneme kõik. Toivo Niiberg tutvustab selles raamatus lisaks sibulale, küüs-, porru- ja karulaugule ka vähemtuntud söödavaid lauke. Näiteks pesa-, pärl- ja rindelist sibulat, longus-, muru-, mugul-, rohu- ja kurratlauku ning liike, kes on aeda jõudnud ilu pärast, kuid kõlbavad süüagi.

Lugedes saate teada, kuidas kõiki neid kasvatada ning nii toidu- kui ravimtaimena kasutada. Huvitavaid retsepte on ka söögi-, punase, tali- ja hiidsibula pruukimise kohta.

14/05/2026

Dylan McCabe, Cherrringhami pakilise ehitusprojekti tülikalt ninatark iirlasest tööline, on juba mõnda aega nurisenud, et ehitusel ei täideta ohutusnõudeid. Ühel päeval leitakse Dylan surnuks kukkununa ning kõik viitab sellele, et tema hoiatused polnud võrsunud tühjalt kohalt. Alles siis, kui asjasse sekkuvad endine New Yorgi politsei mõrvarühma uurija Jack Brennan ja kodukohta naasnud veebidisainer Sarah Edwards, selgub, et see, mida peeti õnnetusjuhtumiks, on tegelikult külmavereline mõrv. Nüüd, mil Cherringhami jõulupidustusteni on jäänud kõigest mõni päev, asuvad Jack ja Sarah otsima mõrtsukat.

Paraku avastavad nad varsti, et ohus on ka nende endi elu.

„Saatuslik kukkumine“ on sarja viieteistkümnes raamat.