07/05/2026
Sten Perillus arutleb värskes Türi Rahvalehes Türi valla ja Järvamaa arengute, väljakutsete ning tulevikuvõimaluste üle.
Arvamuslugu täismahus:
Järvamaa ei tohi jääda Eesti keskel asuvaks ääremaaks
Türi valla ja kogu Järvamaa areng ei saa toimuda teineteisest eraldi. Vastupidi – need peavad käima käsikäes. Kui me tahame, et meie piirkond oleks elujõuline, atraktiivne ja kasvav, siis ei piisa ainult ühe omavalitsuse pingutustest. Vajame ühist vaadet, ühist ambitsiooni ja ennekõike ühist tegutsemist kogu maakonna tasandil.
Täna on paraku nii, et Järvamaa on jäänud Eesti keskel asuvaks ääremaaks. See kõlab paradoksaalselt – asume ju geograafiliselt Eesti südames. Ometi näeme igapäevaselt, kuidas inimesed liiguvad suurematesse keskustesse, investeeringud koonduvad linnadesse ning meie piirkond jääb nende arengute varju. See ei ole ainult tunnetus, vaid suundumus, mida kinnitavad nii rahvastiku vähenemine kui ka majandusaktiivsuse koondumine teistesse piirkondadesse.
Kui me ise oma huvide eest ei seisa, siis ei tee seda keegi meie eest. Meie hääl ei jõua Toompeale, kui me ei räägi ühiselt ja selgelt. Killustunud sõnum ei kõla, ühtne sõnum kõlab.
Seetõttu on ülioluline, et Järvamaa omavalitsused – Türi vald nende hulgas – seisaksid koos maakonna arengu eest ka riiklikul tasandil. See tähendab rohkemat kui aeg-ajalt ühisavalduste tegemist. See tähendab pidevat ja süsteemset koostööd, ühiste prioriteetide kokkuleppimist ning nende eest seismist nii ministeeriumites kui ka riigikogus. Üksi tegutsedes jääme nõrgaks, koos suudame olla arvestatav partner.
Oluline roll maakonna arengu vedamisel on täna Sihtasutusel Järvamaa. Türi vald panustab sellesse igal aastal rahaliselt, nagu ka teised Järvamaa omavalitsused. Küsimus on aga selles, kas me kasutame seda potentsiaali piisavalt targalt ja sihipäraselt.
Praegu toimib sihtasutus suuresti toetuste ümberjagajana – vahendina, mille kaudu omavalitsuste raha suunatakse erinevatesse projektidesse. See on vajalik funktsioon, kuid sellest ei piisa. Järvamaa areng ei saa tugineda ainult projektipõhisele rahajagamisele.
Me vajame kompetentsikeskust.
Sihtasutus Järvamaa peaks olema koht, kus on koondunud teadmised, kogemused ja võimekus, mis aitavad kogu maakonda edasi viia. See peaks olema organisatsioon, mis suudab näha suurt pilti, algatada olulisi arenguprojekte, tuua piirkonda välisrahastust ja investeeringuid ning olla partneriks nii ettevõtjatele kui ka riigile.
See tähendab, et sihtasutuses peaks olema tugev arenduskompetents – inimesed, kes oskavad koostada konkurentsivõimelisi projekte, mõista Euroopa Liidu rahastusvõimalusi, luua kontakte ja vedada protsesse algusest lõpuni. Samuti peaks see olema koht, kus sünnivad uued ideed, mitte ainult ei jagata olemasolevaid vahendeid.
Hea näide koostöö vajalikkusest on arendustegevus kohalikul tasandil. Täna juhib Türi valla arendustegevust sisuliselt üks inimene. See ei ole etteheide, vaid peegeldus reaalsusest – väikestel omavalitsustel ei ole võimalik ülal pidada suuri ja mitmekesiseid arendusmeeskondi.
Aga küsimus on: kas me lepime sellega?
Kui me tahame näha tegelikku arengut – uusi töökohti, investeeringuid, ettevõtluse kasvu ja paremat elukeskkonda –, siis ei piisa üksikutest pingutustest. Vajame suuremat jõudu, rohkem kompetentsi ja paremat võimekust.
Kas igas omavalitsuses peab olema eraldi arendusosakond? Tõenäoliselt mitte. See oleks kulukas ja ebaefektiivne.
Küll aga võiksime koos luua ühe tugeva, professionaalse arendusüksuse kogu Järvamaa peale. Selline meeskond suudaks tegeleda strateegilise planeerimisega, otsida ja tuua piirkonda rahastust, toetada kohalikke ettevõtjaid ning aidata ellu viia projekte, mis muudavad meie elukeskkonda reaalselt paremaks.
Ühine arendusüksus ei võtaks omavalitsustelt otsustusõigust, vaid annaks neile tööriistad ja võimekuse teha paremaid otsuseid ja viia ellu suuremaid ideid.
Sarnast loogikat saab rakendada ka finantsjuhtimises. Juba täna oleks Türi valla juhtimine oluliselt efektiivsem, kui viiksime kolme omavalitsuse finantsjuhtimise ühtse katuse alla. See tähendaks paremat analüüsivõimekust, läbipaistvamat planeerimist ja tugevamat kontrolli.
Ühine finantskompetents võimaldaks teha targemaid investeerimisotsuseid, paremini prognoosida riske ning kasutada maksumaksja raha efektiivsemalt. Väikestes omavalitsustes on sageli keeruline hoida kõrgetasemelist finantskompetentsi – koos tegutsedes on see võimalik.
Oluline on mõista, et koostöö ei tähenda oma identiteedi kaotamist ega kohaliku otsustusõiguse loovutamist. Vastupidi – see on viis, kuidas seda tugevdada. Kui meil on rohkem teadmisi, rohkem võimekust ja rohkem ressursse, siis suudame ka oma kogukonna huve paremini kaitsta ja edendada.
Tugev Järvamaa tähendab tugevat Türi valda. Ja tugev Türi vald panustab omakorda kogu maakonna arengusse.
Küsimus ei ole selles, kas koostöö on vajalik. Küsimus on selles, kas me oleme valmis astuma järgmise sammu ja tegema seda sisuliselt, mitte ainult sõnades.
Kui tahame, et Järvamaa ei oleks enam Eesti keskel asuv ääremaa, vaid piirkond, kuhu tahetakse tulla elama, töötama ja investeerima, siis peame tegutsema ühiselt, sihikindlalt ja ambitsioonikalt.
See tähendab julgust muuta seniseid harjumusi, vaadata üle olemasolevad struktuurid ja teha otsuseid, mis võib-olla ei ole alati lihtsad, kuid on vajalikud.
Meie tulevik ei sünni juhuslikult. See sünnib koostöös. Ja mida varem me seda mõistame, seda suurem on meie võimalus seda tulevikku ise kujundada.
