Euroopa Liidu asjade komisjon

16/02/2024

Euroopa Liidu asjade komisjon kuulas ülevaadet Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondi rahastusest teadmussiirdesse ja rahastuse regiona...

16/02/2024

26/01/2024

ELAK on nõus, et liitumisprotsessi kiirendamiseks on mõistlik, et klastreid saaks läbirääkimisteks avada enamushääletusega.

🇪🇪🇪🇺 Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil Eesti põhisõnumid esmaspäeval Brüsselis toimuvaks EL üldasjade nõukogu istungiks, kus Eestit esindab Eesti alaline esindaja EL juures Aivo Orav.

Välisminister Margus Tsahkna märkis, et Eesti on otsustanud liituda ebapaberiga, millega tehakse ettepanek lihtsustada Euroopa Liidu laienemisprotsessi. Saksamaa ja Sloveenia ettepaneku järgi saaks läbirääkimisteks klastreid avada kvalifitseeritud häälteenamusega, mis peaks liitumisprotsessi kiirendama. Eesti leiab, et see on mõistlik lähenemine.

Istungil toonitati, et selle muudatusega ei loobu me ühehäälsuse nõudest, kuna klastrite sulgemine eeldaks jätkuvalt ühehäälset otsust, samuti läbirääkimiste lõpetamine ja liikmesriigi vastuvõtmine. Klastripõhine lähenemine loodi 2020. aastal, mil liitumisläbirääkimiste peatükid koondati kuue klastri alla.

Üldasjade nõukogu istungi päevakorras on veel Belgia Euroopa Liidu nõukogu eesistumise prioriteetide tutvustus; Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia ja Itaalia arutelu iga-aastase õigusriigi dialoogi raames ning demokraatia kaitse pakett. Arutelu on kavas ka Euroopa Parlamendi valimiste ja valimisaktiivsuse teemal.

Foto: Pixabay

17/05/2023

🇪🇪🇪🇺🇺🇦 Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta ja aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski osalesid esmaspäeval ja teisipäeval Stockholmis rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide täiskogu istungil (COSAC).

💠 Liisa Pakosta avaldas heameelt, et koostöös Saksamaa, Poola ja Leedu kolleegidega esitati rida muudatusettepanekuid COSACi järelduste konkreetsemaks muutmisel Ukraina teemas, millest enamik leidis toetust. Ta märkis, et vastuvõetud järeldused rõhutavad selgelt Venemaa Föderatsiooni vastutust Ukraina-vastastes agressioonikuritegudes.

„Eriti oluline on ühtne arusaam praegu toimuvast Ukraina laste küüditamisest ja lastelt nende Ukraina rahvusliku identiteedi röövimisest,“ lausus Pakosta. „Samuti on EL parlamendisaadikud nõus, et Venemaa varad tuleb suunata Ukraina ülesehitamisse ning toetatakse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevust Venemaa sõjakuritegude uurimisel,“ lisas ta.

💠 Komisjoni aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski ütles Ukraina-teemalises debatis sõna võttes, et on ülimalt oluline, et Euroopa Liit jätkaks Ukraina igakülgset toetamist, kuni Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus on taastatud rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Ta toonitas, et EL peab jätkuvalt rõhutama, et rahuläbirääkimiste üle otsustab Ukraina.

„Eesti on kindlalt veendunud, et Ukraina-vastase agressioonisõja algatanud Venemaa poliitiline ja sõjaline juhtkond tuleb vastutusele võtta. Selleks tuleb luua rahvusvahelise mandaadiga erikohus. Meie ülesanne on tagada, et EL mängiks selles juhtivat rolli,“ lausus Jufereva-Skuratovski.

„Meil kui poliitikutel on kohustus hoolitseda selle eest, et lääs jääks ühtseks ega laseks sõjaväsimusel juurduda. Ukraina vajab kõiki oma liitlasi, et jääda eesmärgile truuks ja oma territoriaalne terviklikkus taastada,“ sõnas aseesimees.

Samuti rõhutas ta, et ELi pikaajalise toetuse lahutamatu osa on ka Ukraina toetamine Euroopa Liidu ja NATOga liitumisel. Ta märkis, et Ukraina ühinemine ELi ja NATOga on ainus viis aidata tagada reeglitel põhinev maailmakord, kestev rahu ja Euroopa demokraatlike riikide julgeolek.

24/03/2023

🇪🇪🇪🇺 Euroopa Liidu asjade komisjon pidas täna Riigikogu XIV koosseisu viimase istungi.

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut tutvustas Eesti seisukohti 28. märtsil toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu energeetikaministrite kohtumisel ning komisjon otsustas valitsuse esitatud seisukoha kinnitada.

IX istungjärgul ehk alates jaanuarist toimus 13 ELAKi istungit ning kolm ühist istungit teiste komisjonidega. Riigikogu selle koosseisu jooksul toimus neljal aastal 258 ELAKi istungit. ELAK oli 211 Euroopa Liidu asja juhtivkomisjon, millest konsensuslikult kinnitati 198. Komisjon töötas 485 EL tasandi ministrite kohtumise materjaliga.

Peagi jätkub töö komisjonis uute materjalide, seisukohtade ja uue koosseisuga.

Foto: Pixabay

19/03/2023

🇪🇪🇺🇦 Euroopa Liidu asjade komisjon sai välisminister Urmas Reinsalult ülevaate, esmaspäeval Brüsselis toimuva Euroopa Liidu välisministrite kohtumise aruteluteemadest. Põhiteemadena tulevad kohtumisel aruteluks Vene agressioon Ukrainas ja Tuneesia sündmused. Komisjon tundis eeskätt huvi, kui kaugele on jõutud Venemaa Ukraina-vastaste agressioonikuritegude uurimiseks vajaliku kohtu loomisega. Välisminister selgitas, et tribunali täpne mehhanism on veel kokku leppimata ning kinnitas, et kavatseb kohtumisel seda teemat kindlasti esile tuua. Ministri sõnul on Eesti seisukohal, et sõjakurjategijad peavad saama hukkamõistu rahvusvahelise, mitte pelgalt Ukraina õiguse alusel. Samuti on kohtumisel plaanis arutada arenguid Iraanis ja ELi tegevuskava rakendamist sõja tagajärgedega toime tulemiseks. Pärastlõunal toimub välis- ja kaitseministrite ühiskohtumine, kus teemaks strateegilise kompassi rakendamine ja EL-i sõjaline toetus Ukrainale, sh Eesti algatatud laskemoona ühise hankimise teema Ukrainale.

🇪🇪🇺🇦 ELAK andis heakskiidu valitsuse seisukohtadele, mis puudutavad ELi ja Ühendkuningriigi vahel sõlmitud Windsori raamistikku. Windsori raamistiku keskne osa on kaupade liikumisega seotud reeglite muutmine, mis lihtsustab kaubavahetust UK ja Põhja-Iirimaa vahel. Kokkuleppe järgi rakendub nn usaldusväärsete kauplejate süsteem, mille kohaselt liiguvad UK kaubad, mis jäävad Põhja-Iirimaale, Põhja-Iiri sadamates mööda rohelist rada ja EL-i turule liikuvad tooted mööda punast rada. Rohelist rada pidi liikuvaid kaupu kontrollitakse senisest vähem ning kaubad saavad liikuda kiiremini. EL-i seisukohast on oluline, et uue korraldusega ei muutu UK väljaastumisleppes määratletud Euroopa Kohtu roll erimeelsuste lahendajana. Eesti seisukohast on oluline, et ELi ja UK vahel sõlmitud väljaastumise leping ja selle Põhja-Iiri protokoll toimiksid tõhusalt ka praktikas. Foto: Pixabay

12/03/2023

Venemaa poolt Ukrainas toime pandud kuriteod ei tohi jääda karistuseta, rõhutati täna Euroopa Liidu asjade komisjonis, kus olid arutlusel Eesti seisukohad sel nädalal toimuval ELi justiits- ja siseministrite nõukogu istungil.

Komisjon toetas Eesti seisukohti, mille kohaselt on meie ühine kohustus tuua Venemaa toime pandud sõja-, inimsusevastaste ja genotsiidikuritegude, aga ka agressioonikuriteo toimepanijad kohtu ette. Vaja on tagada nii Ukraina vastu toime pandud kuritegude sõltumatu ja tõhus uurimine, kohtumõistmine kui ka vastutusele võtmine. Samuti peab Venemaa hüvitama Ukrainale sõjas põhjustatud kahju. Selleks toetab Eesti sõjakahjude registri ja kompensatsioonimehhanismi loomist.

Venemaa agressioon Ukraina vastu ja Ukraina toetamine tulevad sel nädalal kõne alla ka ELi kaitseministrite, arenguministrite ja kaubandusministrite kohtumisel.

Illustratsioon: Pixabay

27/02/2023

ELAK kinnitas valitsuse esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni meediateenuste ühise raamistiku määruse eelnõu kohta kooskõlas kultuurikomisjoni arvamusega. Algatuse eesmärk on tagada meedia- ja toimetusvabadus, arvamustepaljusus ja tugevam allikakaitse.

📱 Euroopa Komisjon on välja tulnud ettepanekuga, mille eesmärk on tagada meedia- ja toimetusvabadus, arvamustepaljusus ja tugevam allikakaitse.

📱 Istungil märgiti, et kuna meediateenus on üha enam piiriülene, siis võiks Euroopa siseturu reeglid olla teenuse pakkumisel ühesugused. Samuti on Euroopa Komisjoni soov, et riigid ei sekkuks liigselt meediaettevõtete tegevusse, vaid oleks tagatud vaba ja sõltumatu meedia tegutsemine. Muu hulgas on ettepaneku järgi keelatud kasutada nuhkvara, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud riigi julgeoleku seisukohast või vajalik raskete kuritegude uurimisel.

📱 Eesti on ajakirjandusvabaduse indeksis maailmas neljandal kohal ja peab meediavabadust väga oluliseks. Eesti toetab meedia siseturu toimimise parandamist, meediavabaduse kaitset ja meediaomandi läbipaistvuse meetmeid. Eesti peab oluliseks punkti, mis käsitleb propagandakanalite leviku piiramist. Samuti on Eestile oluline piiriülene koostöö, mis võiks olla kiire ja tõhus.

📱 Meediavabaduse määruse eelnõu ettepaneku järgi luuakse Euroopa meediateenuste nõukoda – sõltumatute meediat reguleerivate asutuste ühisorgan, kus Eestit hakkab esindama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil valitsuse esitatud seisukohad Euroopa Komisjoni meediateenuste ühise raamistiku määruse eelnõu kohta kooskõlas kultuurikomisjoni arvamusega.

Foto: Pixabay

20/02/2023

💡 ELAK kinnitas Eesti seisukohad 27.–28. veebruaril Stockholmis toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu mitteametlikul kohtumisel. Komisjon jätkab usinalt tööd ka istungjärkudevahelisel ajal.

⚡ Mida teha elektriturgudega, et elektri hind all hoida ja varustuskindlus tagada? Sel teemal vahetavad 27.–28. veebruaril Stockholmis toimuval Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu mitteametlikul kohtumisel arvamusi energeetika- ja transpordiministrid. Samuti arutatakse, kuidas saab energia- ja transpordipoliitika pärast 2030. aastat aidata kiirendada transpordisektori rohelist üleminekut.

⚡ Eesti seisukoha järgi on oluline, et elektrituru disaini muudatustega planeeritavad meetmed ei killusta Euroopa Liidu energia siseturu toimimist, tagavad varustuskindluse ja ajutised muudatused on kiiresti rakendatavad. Muu hulgas toetab Eesti elektrihinna kujunemise läbipaistvuse suurenemist elektribörsil.

⚡ Transpordiministrid vahetavad arvamusi tuleviku transpordipoliitikast konkurentsivõimelises ja kliimaneutraalses Euroopas ning paketi „Eesmärk 55“ rakendamise küsimustes.

Eesti seisukohti tutvustas Euroopa Liidu asjade komisjonile majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. Komisjon otsustas valitsuse esitatud seisukohti toetada.

Euroopa Liidu asjade komisjon jätkab tööd ka istungjärkudevahelisel ajal.

Foto: Pixabay

19/02/2023

„Arutelu fookus on liikunud bürokraatia peale ja jätab varju selle, mis on direktiivi sisuline mõte,“ lausus ajakirjandusteadur Marju Himma-Kadakas saates „Olukorrast riigis“, arutades koos Äripäeva toimetaja Indrek Lepikuga Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse direktiivi teemal. Ta toonitas, et eesmärk on, et oleksime jätkusuutlikumad nii oma inimeste, tööjõu, keskkonna kui ka ressursivõimekuse mõttes.

„Direktiivi järgi tuleb raporteerida erinevaid jätkusuutlikkusega seotud teemasid, on need siis keskkond või sotsiaalvaldkond, aga ka korruptsioon või mitmekesisus ettevõtete juhatuses, inimõiguste austamine jpm,“ sõnas Himma-Kadakas. „Mõnes mõttes on tegu statistilise peegliga ettevõtte kohta, sest nii mõneski neist valdkondadest oleks vaja adekvaatset andmelist ülevaadet ning peegeldust ettevõtetele ja ühiskonda laiemalt, et ei saaks pugeda vabanduste taha, nagu ettevõttes polegi võimalik luua näiteks soolist või etnilist võrdsust,“ lausus Marju Himma-Kadakas.

Himma-Kadakas märkis, et on normaalne, et teatud asju tuleb seirata. Ta lisas, et siht võiks olla bürokraatiat optimeerida, aga et maksimaalne kasu eesmärgist tuleks välja ka Eesti ettevõtetele. „Vaadates ringi, kui paljud inimesed räägivad läbipõlemisest, kehvast töökorraldusest, kui me näeme, milliseid riske võtavad ettevõtted ja organisatsioonid juhtimises ja kõrbevad väga kiiresti – meie rasvavaru mingites asjades on ikka väga-väga väike –, võib-olla see statistiline peegel aitab natukene jätkusuutlikumaks muuta,“ lausus ta.

Lepik toonitas samuti, et asja mõte ei ole täita pabereid nii nagu eurooplased tahavad, vaid võimalus kujundada ettevõtteid vajaduste järgi. Ta lisas, et tavaline tööinimene ootab samuti, et ettevõtted käituvad eetiliselt ja jätkusuutlikult, ning soovitas mõelda sellele, kuidas saaks Eesti panustada, et aruandluskohustus ei oleks liiga koormav.

„Hoiame eesmärki silma ees ja katsume bürokraatia osas olla nutikad,“ võttis Himma-Kadakas arutelu kokku.

Tänased teemad: Kas Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse direktiiv tekitab üksnes bürokraatiat või on aluseks paremale ärikultuurile Eestis? Kuidas mõjub Eesti kaitsevõimele sõnasõda EKRE ja kaitseväe vahel? Kas tõepoolest keelatakse 2035. aastal ära sisepõlemismootoriga autod? Miks ann...

17/02/2023

🇪🇪🇺🇦🇪🇺 ELAK kinnitas Eesti seisukohad 21. veebruaril toimuval EL üldasjade nõukogu istungil, kus valmistatakse ette 23.–24. märtsi Euroopa Ülemkogu. Päevakorras on Ukraina, konkurentsivõime, siseturg ja majandus ning energeetika.

Eesti jaoks on tähtis, et fookus oleks sellel, kuidas võimalikult tugevalt Venemaa sõjale Ukrainas vastu seista ja Ukrainat toetada. Räägitakse Ukraina igakülgsest toetamisest, sealhulgas 10. sanktsioonide paketist, toornafta hinnalae ülevaatamisest, külmutatud varade kasutuselevõtust, sõjakuritegude ja agressioonikuritegude eest vastutusele võtmisest ja eritribunali loomisest. See kõik on kavas välja tuua ka üldasjade nõukogu istungil.

Samuti sai komisjon ülevaate Eesti seisukohtadest EL välisasjade nõukogus, kus Venemaa agressiooni teemal räägitakse muu hulgas Eesti ettepanekust hankida Ukraina jaoks ühiselt laskemoona. Eesti hinnangul oleks selleks kõige parem kasutada Euroopa rahurahastut. Istungil jäi kõlama, et oluline on saada sellele ettepanekule välisasjade nõukogus poliitiline toetus.

Välisasjade nõukogu päevakorras on põhiteemana ka Afganistan. Arutatakse, kuidas saaks humanitaarabi Euroopa Liidu poolt jätkuda. Eesti toetab lähenemist, et humanitaarabi ei tohiks täielikult peatada, kuna see töötaks vastu naiste ja tüdrukute õigustele riigis.

Foto: Pixabay

10/02/2023

ELAK kinnitas tänasel istungil valitsuse esitatud seisukohad Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude kohta kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega. Algatuse eesmärk on tugevdada liidu ühtse turu toimimist kriisiolukordades.

🇪🇺 Euroopa Liit tahab võimalikeks tulevasteks kriisideks paremini valmis olla. Valitsusjuhid on kokku leppinud, et Euroopa Liidu ühtse turu toimimist kriisiolukordades tuleb tugevdada. Euroopa Komisjon on tulnud välja Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi ettepanekuga, millega täiendatakse olemasolevaid regulatsioone ja luuakse Euroopa Liidu kriisijuhtimise raamistik.

Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil toodi välja, et hädaolukorra instrument tegeleb siseturu takistuste ja tõrgetega. Näiteks tekkisid COVID-19 pandeemia ajal EL sisepiiridel piirikontrolli kehtestamise tõttu järjekorrad, mistõttu oli takistatud ka piiriüleste töötajate liikumine.

Samuti tegeleb algatus varustuskindlusega. Ettepaneku järgi loob Euroopa Komisjon hädaolukorra korral nimekirja asjadest, mida ses kriisis vaja on, ja riigid, kellel on kriisideks varud kogutud, saavad neid vabatahtlikkuse alusel jagada. Eesti seisukohas toonitatakse, et ei tohi tekkida kohustust jagada liikmesriigi enda varustuskindluse tagamiseks moodustatud riiklikke varusid.

Veel tegeleb hädaolukorra instrument toodete parema turuletoomisega. Eesmärk on tagada strateegiline valmisolek, et tooted oleks tagatud. Selleks saab liikmesriik kriisiolukorras ise läbi viia lihtsustatud vastavushindamise ja tagada, et toode on turvaline.

Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas valitsuse esitatud seisukohad EL hädaolukorra instrumendi eelnõude kohta kooskõlas majanduskomisjoni arvamusega.

Foto: Pexels