SMIT - Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

24/07/2026

🚀 AI on SMITi jaoks nüüd ja praegu

Tehisintellekt on saanud meie igapäevatöö loomulikuks osaks. Järgmise sammuna loome AI ja innovatsiooni meeskonna, mis hakkab toimima Siseministeeriumi valitsemisala innovatsioonilaborina. Meeskonna eesmärk on otsida, katsetada ja valideerida uusi tehnoloogiaid ning AI rakendusvõimalusi.

🔎 Otsime uude innovaatilisse meeskonda teenusejuhti ja vanemarendajat. Kui soovid panustada lahendustesse, mis aitavad kujundada avaliku sektori tulevikku, siis ootame sind kandideerima.

Lingid leiad kommentaariumist 👇🏻

22/07/2026

🥉 Kaitseministeerium tunnustas SMITi taas „Riigikaitsjate toetaja“ pronksmärgisega.

🇪🇪 Eesti riigikaitse tugevus peitub inimestes. Seetõttu toetame SMITis oma reservväelastest töötajate osalemist õppekogunemistel ja teistel riigikaitselistel tegevustel.

🙌 Hea tööandjana peame oluliseks, et meie inimesed saaksid panustada nii Eesti digiriigi arengusse kui ka riigikaitsesse.

14/07/2026

Teadlased kutsuvad Eesti inimesi testima oma varjumisteadlikkust drooniohu korral.

𝗧𝗲𝘀𝘁𝗶𝘀 𝗼𝘀𝗮𝗹𝗲𝗱𝗲𝘀 𝘀𝗮𝗮𝗯 𝗶𝗴𝗮𝘂̈𝗸𝘀
✅ anda panuse järeldoktori uuringusse
✅ saada ise vahetut tagasisidet oma teadlikkuse kohta
✅ anda uuringu kaudu sisend varjumise valdkonna teaduspõhisteks otsusteks

Järeldoktori uuring, kus tehakse ettepanekud Eesti elanikke varjumisteadlikkuse tõstmiseks, valmib talvel 2027.

Testimises saab osaleda kuni 20. augustini 2026. Testi tegemine võtab aega umbes 10 minutit.

Testimine viiakse läbi Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teaduri 𝗦𝘁𝗲𝗹𝗹𝗮 𝗣𝗼𝗹𝗶𝗸𝗮𝗿𝗽𝘂𝘀𝗲 järeldoktori uurimistöö raames UiA - University of Agder juures. Uuring valmib Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostöös ning Eesti Teadusagentuuri rahastamisel.
Uuringu keskne küsimus on, kuidas õpetada tehnoloogia abil inimesi võimaliku õhurünnaku ajal varjuma.

Testi lingi leiad postituse kommentaaridest.

Teadlased kutsuvad Eesti inimesi kuni 20. augustini 2026 testima oma varjumisteadlikkust drooniohu korral.

𝗧𝗲𝘀𝘁𝗶𝘀 𝗼𝘀𝗮𝗹𝗲𝗱𝗲𝘀 𝘀𝗮𝗮𝗯 𝗶𝗴𝗮𝘂̈𝗸𝘀
✅anda panuse järeldoktori uuringusse
✅saada ise vahetut tagasisidet oma teadlikkuse kohta
✅anda uuringu kaudu sisend varjumise valdkonna teaduspõhisteks otsusteks

Järeldoktori uuring, kus tehakse ettepanekud Eesti elanikke varjumisteadlikkuse tõstmiseks, valmib talvel 2027.

Testimises saab osaleda kuni 20. augustini 2026 (testi link on toodud esimeses kommentaaris). Testi tegemine võtab aega umbes 10 minutit.

Testimine viiakse läbi Sisekaitseakadeemia elanikkonnakaitse teaduri 𝗦𝘁𝗲𝗹𝗹𝗮 𝗣𝗼𝗹𝗶𝗸𝗮𝗿𝗽𝘂𝘀𝗲 järeldoktori uurimistöö raames UiA - University of Agder juures. Uuring valmib Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Ülikooli koostöös ning Eesti Teadusagentuuri rahastamisel.

Uuringu keskne küsimus on, kuidas õpetada tehnoloogia abil inimesi võimaliku õhurünnaku ajal varjuma.

𝗦𝘁𝗲𝗹𝗹𝗮 𝗣𝗼𝗹𝗶𝗸𝗮𝗿𝗽𝘂𝘀:
✅Usume, et virtuaalsimulatsioonide abil saame turvaliselt matkida, kuidas käituda õhurünnaku ajal. Nii õpime ohte enne hindama, kui päris oht tekib. Me kõik soovime vältida õhurünnaku olukorda sattumist
✅Teadustöö raames loodav tehnoloogia toega varjumiskoolituse raamistik aitab teha teadlikke otsuseid. See aitab koolitada elanikkonda, otsustajaid, vabatahtlikke ja päästetöötajaid kriisiolukorras paremini tegutsema ning selgemat riskikommunikatsiooni tegema
✅Varjumisalane koostöö luua varjumisteadlikku ühiskonda – valmisolek päästab elusid

Sel kevadel Sisekaitseakadeemias Kristjan Sõrgi poolt kaitstud magistritööst selgus, et Eesti inimeste varjumise alased teadmised on keskmiselt head, kuid tajutud varjumisteadlikkus on olukorrateadlikkusega võrreldes hajusam ja madalam. Tajutud varjumisteadlikkus on ettekujutus sellest, kui heaks inimene ise oma olukorrateadlikkust varjumisest peab. Magistritöö juhendaja Stella Polikarpuse sõnul tähendab see, et varjumisalasele küsimustikule vastajad polnud oma varjumise alastes teadmistes kindlad, mis võibki põhjustada ärevust ühiskonnas ohuteavituse saamisel.

Varjumisteadlikkuse testi tegemisel tuleb arvestada, et juba vastatud küsimust uuesti üle vaadata ei saa. Testi lõpus saab vastaja tagasiside oma teadlikkuse kohta varjumisest ja tajutud varjumisteadlikkuse ehk ettekujutuse kohta varjumisolukorras käitumise ajal. Lisaks antakse vastajale tagasiside ka tema tõesuskallutatuse ehk selle kohta, kuivõrd ta kipub saadud infot kriitiliselt hindama ja seda tõeseks või vääraks pidama.

26/06/2026

„Päästame elusid IT-ga“ ei ole ainult sõnum – see on töö, mida meie inimesed iga päev teevad.

Meie tugiteenuste valdkonnajuht Kärt Kinnas rääkis podcastis „Kirglikult tööandja brändingust“ sellest, kuidas kujuneb tööandja maine, milline roll on töötajakogemusel ning miks on oluline, et organisatsiooni lubadused ja tegelik kultuur käiksid käsikäes.

Lingi saatele leiad siit 👉🏻 https://open.spotify.com/episode/1UX2Cahp0JqUKrDOf4IaJZ?si=AfbzAyL9Sy6pjcgdHRl-mQ

18/06/2026

Loodetavasti on järgmisel hooajal lihtsamad küsimused 😫

17/06/2026

✨ Säravate smitikate eri: aasta juht Helena Veetõusme ✨

Helena on kindel, toetav ja inspireeriv juht, kes suudab hoida selget fookust ka keerulistes olukordades ning seisab alati oma meeskonna eest. Tema mõistev suhtumine, avatud suhtlus ja õiglane kohtlemine loovad töökeskkonna, kus inimesed tunnevad end väärtustatuna ning saavad anda oma parima.

Aitäh sulle, Helena! 🙌🏻🩵

Foto: Karli Saul

12/06/2026

Tänasest rakendub Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reform 🌍

Pärast ligi kümneaastast tööd on Euroopal nüüd ühtsem, kiirem ja selgem rände- ja varjupaigasüsteem. See muudab rahvusvahelise kaitse süsteemi õiglasemaks, tõhusamaks ja vastupidavamaks kuritarvitustele.

Eestile tähendab see paremat valmisolekut ja tugevamat julgeolekut võimalike kriiside korral.

Reformi taga on aastatepikkune töö sadadelt inimestelt üle Euroopa. Aitäh kõigile panustajatele. 🙌🏻

Tänasest rakendub Euroopa Liidu varjupaiga- ja rändehalduse õigustiku reform

On asju, mida me ei näe, kuid mis mõjutavad meid rohkem, kui arvata oskame. Täna oleme jõudnud finišisse pea kümme aastat käinud märkamatu suurteose valmistamisega - tänasest rakenduv rände- ja varjupaigasüsteem toob rände teemasse selguse, kiiruse, tasakaalu ja turvatunde.

See tähendab, et Euroopa riikidel on lõpuks ühtsed ja selged reeglid, mis muudavad rahvusvahelise kaitse süsteemi õiglasemaks, kiiremaks ja – mis kõige tähtsam – senisest veelgi vastupidavamaks kuritarvitamistele.

👉 Mis muutub?
Ebaseaduslik ränne muutub keerulisemaks.
Menetlused muutuvad kiiremaks ja tõhusamaks.
Välispiiride kaitse on tugevam.
Riigid ei jää enam kriisi korral üksi – vastutus ja abi on paremini tasakaalus.

👉 Miks see oluline on?
Sest see annab meile rohkem kindlust.
Kindlust, et abi jõuab nendeni, kes seda päriselt vajavad.
Ja samal ajal kindlust, et süsteemi ei ole lihtne ära kasutada.
Eestile tähendab see ennekõike paremat valmisolekut ja tugevamat julgeolekut. Me ei seisa silmitsi massilise sisserände ohuga, kuid oleme nüüd paremini valmis olukordadeks, kus kriisid võivad Euroopat mõjutada.

See reform ei sündinud üleöö. Selle taga on sadade inimeste töö nii Eestis kui ka mujal Euroopas – aastatepikkune pingutus, et tuua rohkem selgust, tasakaalu ja turvatunnet.

🙏 Aitäh kõigile, kes selle suure töö taga on.

Foto: unsplash.com

10/06/2026

Testisime täna koos Päästeametiga üleriigilist ohuteavitussüsteemi EE-ALARM. 🚨

Selle käigus käivitati pärastlõunal sireenivõrgustik, saadeti teavitused Eesti äppi ja „Ole valmis” mobiilirakendusse ning näidati ohuteavituse tekstiribasid ERRi kanalites. 📲🔈

EE-ALARM testi kohta saad oma tagasiside anda veebilehel kriis.ee. Tagasisidet on võimalik kõigil anda nädala lõpuni.

Sarnaselt teistele Euroopa riikidele testib ka Eesti regulaarselt oma ohuteavituse süsteemi. Tänavu toimub üleriigiline test veel 14. oktoobril.

Päästeamet te**is täna koos partneritega üleriigilist ohuteavitussüsteemi EE-ALARM. 🚨

Selle käigus käivitati pärastlõunal sireenivõrgustik, saadeti teavitused Eesti äppi ja „Ole valmis” mobiilirakendusse ning näidati ohuteavituse tekstiribasid ERRi kanalites. 📲🔈

❗️Nüüd aga palume teil kõigil anda EE-ALARM testi kohta oma tagasiside veebilehel kriis.ee. Tagasisidet on võimalik kõigil anda nädala lõpuni.

Sarnaselt teistele Euroopa riikidele testib ka Eesti regulaarselt oma ohuteavituse süsteemi. Tänavu toimub üleriigiline test veel 14. oktoobril.

09/06/2026

📣🚨Kolmapäeval, 10. juunil testime koos Päästeametiga üleriigilist ohuteavituse süsteemi. Seekordsel testimisel kutsume inimesi üles võtma sel päeval kolm minutit, et oma kriisivalmiduse peale mõelda.

✅🛡️Iga inimene, pere, asutus ja ettevõte saab samal päeval teha väikese, kuid olulise sammu oma kriisivalmiduse parandamiseks. Võtta testi päeval vähemalt kolm minutit, et mõelda või arutada lähedaste, kolleegide või töötajatega läbi, kuidas olla valmis igapäevaelu tõsiselt häirivateks ootamatusteks ehk kriisideks.

Detailsemad juhised pere, kodu, korteriühistu või töökoha kriisivalmiduse parandamiseks leiab veebilehelt www.olevalmis.ee ja „Ole valmis!” mobiilirakendusest.

05/06/2026

🚀 Sel nädalal startisime SMITi juhtidele suunatud arenguprogrammiga. Esimesest kohtumisest võtsid osa ka siseminister Igor Taro ja ministeeriumi asekantsler Krista Aas.

🗨️ Minister rõhutas, et meie siseturvalisuse asutuste töö võimekus sõltub väga suurel määral just SMITist – sellest, kui hästi toimivad meie IT-süsteemid, kui kindlad on lahendused ja kui kiiresti jõuab info sinna, kus seda vajatakse. Loome lahendusi, mis mõjutavad otseselt inimeste turvatunnet, riigi toimimist ja kriisidele reageerimise võimekust. Siseturvalisuse IT peab olema ettevaatav, nutikas ja andmepõhine. Liigume üha enam digitaalse riigi suunas, kus tehnoloogia ei toeta lihtsalt protsesse, vaid kujundab neid ja selles muutuses on SMITil keskne roll. Juhtide arengusse panustamine on ministri sõnul investeering inimestesse, juhtimiskvaliteeti ja tulevikku.

🗨️ Asekantsler tõi välja, et suurepärased organisatsioonid algavad juhtimisest. Selleks, et õnnestuda, andis ta juhtidele neli soovitust: tehnoloogiline kompetents, mis aitab aru saada kliendi probleemist ja pakkuda parim tehnoloogiline lahendus; juhtimisjulgus, mis tähendab julgust kokkulepetest kinni pidada ja vajadusel „ei“ öelda; fookuse hoidmine, et energia ja ressurss läheks päriselt olulistele teemadele ning lõpetuseks kultuuri ja hoiakute kujundamine, mis loob üldse eelduse sellele, et eelnev saaks õnnestuda.