Lood ja leiud Tallinna algusest

25/04/2022

Aprill: tavaline, ent samas haruldane.
See 18. sajandi tinaratsanik leiti kümmekond aastat tagasi Maakri tänavalt keskaegse Jaani seegi ala uuringutel. Harva satub meie kätte asju, mis on niivõrd detailirikkad ja ilmekad, kuid see metall-lelu on huvitav ka muu poolest. Ühest küljest olid sellised miniatuursed inim- ja loomakujud ning argiriistu (relvad, köögiriistad, mööbel jpm) jäljendavad pisiesemed hiliskeskajal ja uusajal ilmselt kõige massilisemalt linnalaste seas levinud mänguasjad, sest valuvormiga oli neid võimalik valmistada tuhandeid. Teiselt poolt läksid pehmest metallist esemed kergelt katki ning leidsid kiirelt tee ümbersulatamisele. See vankumatu ratsaväelane pääses imekombel sellisest saatusest, olles kõigest üks neljast seni Tallinnast teada 15.–18. sajandi vahel valminud ratsasõdalasest. Neile saab lisada veel mõned jalaväelased, koerad ja vankrirattad – tühine piisk omaaegsest, pigem poistekesksest mängumaailmast.

29/03/2022

Mänguasi või näpuharjutus?

Veidi enam kui pool sajandit tagasi leiti vanalinna servalt, linnamüüritaguse Vana-Viru tänava torutöödel juhuslikult ports varauusaegseid esemeid, teiste seas ka üks pisike kujuke. Oma materjali poolest on see inimfiguur Tallinna arheoloogiliste leidude seas üsna erakordne, sest ühtegi teist telliskivikeraamilist miniatuureset meil teada pole. Ka muidu on kujuke üsna erandlik, sest tol ajal tehti looma- ja inimkujulisi mänguasju pigem puidust või tinast – alles umbes 18. sajandi lõpust ilmuvad linnakodudesse portselanist peaga nukukesed. Seega me ei teagi, kas 17. sajandil tegi tellisemeister selle figuuri naljaviluks, või sattus telliselöövi mõni laps, kel õnnestus isa kõrval veidi kätt proovida. Küll aga tasub oma leide ikka muuseumi tuua, sest mine tea, milline huvitav avastus võib muidu kaotsi minna.
Foto: Andrus Anderson

15/02/2022

Veebruar: tavalised-erilised täringud.
Tallinna arheoloogilistel kaevamistel tuleb aeg-ajalt ikka päevavalgele mõni täring. Pealtnäha on need samasugused nagu tänasedki, kuid lähemal vaatlusel võib selguda, et esmahinnang oli ekslik. Nii ka nende Jahu tänava leiukogumi täringute puhul, mille seas on meile tuttavate isendite kõrval vähemalt üks eriline, mutrikujuline täring. See ei ole siiski midagi unikaalset, sest üksikuid samasuguseid on teada nii Turust, Malmöst, Gdańskist kui ka Lübeckist – need on vurrvürflid, mida tuli tulemuse saamiseks keerutada. Meie leiul on täringusisemus lihtsalt haihtunud. Ent ka ülejäänud leiud pole ühesugused, sest täringusilmad paiknevad neil erinevalt. Kahe vasakpoolse silmad liiguvad skeemis 1–2, 3–4, 5–6, samal ajal kui parempoolsel on kasutatud varianti 1–6, 2–5, 3–4. Neist esimene numbrilahendus esindab n-ö põhjamaist märgistamistüüpi, samal ajal kui vastaskülgede silmade liitmisel saadav 7 vastab juba Antiik-Kreekas ja -Roomas kasutatud süsteemile. Mõistagi ei olnud nummerdusviis mängude valikul oluline, kuid mida täpselt nende täringutega mängiti, jääb ilmselt alatiseks teadmata.

28/01/2022

Kontsluid viska ja veereta…
Pildil olevad loomade kontsluud olid minevikus väga levinud ajaviitevahendid, Eestis on selliseid leitud nii muinasaja kui ka ajaloolise aja muististe kaevamistel. Ohtralt käepärast olnud luid kasutati nii viske- kui ka osavusmängudes (mängu leiame näiteks Bruegel vanema maalilt „Laste mängud“ (1560), alt vasakust nurgast). Sageli olid luud täringutele sarnaselt nummerdatud, nii et kes teab, vahest mängisid laste kõrval nendega ka täiskasvanud. Ka võib olla, et sarnaselt muinasajale kasutati kontsluid veel hiljemgi äraarvamis- ja hasartmängudes, panustades sellele, millisele küljele kont langeb. Vahel on luude sisemusse valatud tina (vasakpoolsel on seda näha), kuid leidub ka „tuunimata“ konte. Fotol olevad leiud on vististi kõige rikkalikuma kaunistusega kontsluud Tallinnast, leiukoha järgi otsustades kasutati neid 15. sajandil Kivisilla läheduses asunud kõrtsis meele lahutamiseks. (Fotod Sander Nittim)

05/01/2022

2022. aastal võtame vabalt!
Kuulutame tänavuse aasta mängu- ja jõudeaja arheoloogia aastaks! Sest kes ei mängi ega puhka, sellest ei tule head töölooma: mõlemat on vaja, et valmistada vaimu ja keha ette tööks. Nii saavad lapsed mängides suureks ning jalga ja pead puhkav täiskasvanu kogub jõudu, et jätkata sellega, mis toob leiva lauale või teeb lihtsalt head.
Tallinna mängude ja vaba aja veetmisega seotud arheoloogiline aines on ühest küljest mitmekesine, teisalt jälle piiratud: päris palju omaaegsest meelelahutusest pole meieni jõudnud. Sulanud on lumememmed, kustunud on lauluviis, kuid see-eest leiame ohtralt mängunuppe, savipiipe ja mõistagi märjukese tarbimiseks mõeldud anumate tükke. Niisiis võtame vabalt ja leiame tähtsate tööde-tegemiste kõrvalt ka aega lõbutseda – puhakem, et töötada!

04/01/2022

https://kultuur.err.ee/1608455567/erki-russow-koneleb-kalamaja-muuseumi-loengusarjas-keskaegsest-vagadusest

Kolmapäeval, 12. jaanuaril kell 18.00 räägib arheoloog Erki Russow Kalamaja muuseumi loengusarjas Kalamaja leidude näitel keskaegsest vagadusest.

14/12/2021

On pühadeaeg ja viimane aeg mõtelda, mida kingikotti panna. Kuigi keskajal meie ajale omast palehigis kinkide otsimist ja ostmist kindlasti polnud, tähistati toonagi nii jõule kui ka aastavahetust. Arheoloogilisi jälgi jääb sellest mõistagi harva järgi, kuid vahel siiski. Näiteks see savist 15. saj keskpaiga koogivorm, millel on kujutatud vastsündinud Jeesuslast vaatama tulnud kolme Idamaa tarka, on üks sellistest esemetest. Kirjasõnast teame, et uue aasta puhul kingiti Jeesuslapse kujukesi, samuti jagati pühade ajal kauni kujundusega vahvleid, kooke, martsipani. Ja nii võib arvata, et küllap ka siin said soovijad lisaks harduspildi vaatamisele kosutada end ühe erilise kehakinnitusega. Muuseas, kel soovi, saab keskaegset hõrgutist ka ise järgi proovida, sest toona kloostris sarnaste koogivormidega tehtud maiustuste retseptid on tänaseni säilinud. Häid saabuvaid pühi!

03/12/2021

Kingi lähedasele või - miks mitte - iseendale raamat Tallinna varasemast ajaloost ja esemetest, mis on aidanud seda lahti mõtestada. Soovime pühadeajaks mõnusat lugemist. Ostusoovi võite saata privaatsõnumiga või meilile [email protected]. Raamatu hind on 15 eurot ja pakiautomaati saadame pühade puhul tasuta. Tallinnas saab ka käest-kätte.

18/11/2021

Tänapäeval on pimedal novembrikuul valgus kõigest ühe nupuvajutuse kaugusel ja ongi tuba hele. Ent varem nii lihtne ei olnud – kasutatud valgusallikate ramm jäi väikeseks ning samal ajal elati ka pidevas põlenguohus. Küll võis laual ümber minna õlilamp või küünlajalg, maha pudeneda peerg. Palju turvalisem oli tegutseda päevavalguses ukse või akna all. Selliseid tugevamaid seina- ja laevalgusteid nagu pildil olev pronksisulamist lühter said endale lubada vaid jõukamad linnakodanikud, kel oli raha Nürnbergist pärit valgustite ostmiseks. Meie lühter on Tallinnast Jahu tänava kaevandist. Milline see oma täies ilus välja võis näha, pole teada, kuid mingi vihje välimuse osas saame näiteks Van Eycki teada-tuntud maali vaadates… https://www.wga.hu/art/e/eyck_van/jan/15arnolf/15arno.jpg

13/10/2021

Oktoobriks midagi ilusat - tükike Vahemerekultuuri.

Hansalinnade, sealhulgas ka hiliskeskaegse Tallinna kauba- ja suhtlusvõrgustik oli erakordselt lai. Kaubad liikusid risti-rästi üle Lääne- ja Põhjamere, peeti aktiivset kirjavahetust paavstikuuriaga Roomas ning palverändurid jõudsid oma teekonnal parimal juhul isegi Pühale maale. Ka Jahu tn leiud viitavad sellele, et eksootilisemat kraami jõudis märkimisväärses koguses Soome lahe lõunakaldale – siit on saadud Läänemere kaubalinnade suurim kollektsioon luksuskeraamikat ehk Hispaanias Valencias valmistatud majoolikat. Rikkaliku dekooriga uhked savinõud ilmestasid arvatavasti kloostrite ning jõukamate kaupmeeste pidulauda; toonaste maalide järgi teame, et neilt serveeriti puuvilja ning sobivaid nõuvorme kasutati ka lillevaasidena.

13/09/2021

Septembrikuu esemed - kirjutusvahendid.
Tallinn on üle Euroopa tuntud rikkaliku hiliskeskaegse kirjasõna poolest – Linnaarhiivis leidub hulgaliselt põnevat ainest linnamajandusest ja suhtlusest naabritega. Kuid kirjakultuuri jäljed ei piirdu ainult pärgamendile kirjutatud tekstidega, vaid üht-teist on selle kohta aegade jooksul ka maapõue jäänud. Ehkki selleks pole ei kirjad ega muud tekstikatked, on arvukad kirjutusvahendite leiud oluliseks tõendiks, et kirjutamisoskus ei piirdunud ainult kloostrite või linnavalitsusega vaid leidis kasutamist palju laiemalt. Fotol kujutatud Jahu tn vahatahvli ja sellele kirjutamiseks mõeldud kirjapulga – stiluse – leide on viimase paarikümne aasta jooksul tulnud nii vanalinnast kui ka eeslinnade alalt, kuid mitte kusagilt nii rikkalikult kui Kalamaja prügimäelt.

24/08/2021

Tallinna leiuraamat kandideerib parima ajalooraamatu tiitlile!

Juba homme selgub 26. korda Eesti ajalookirjanduse aastapreemia võitja! Aastapreemia asutati 1995. aastal eesmärgiga tunnustada nii sisult kui ka välimuselt õnnestunud emakeelseid originaaluurimusi. Seekord kandideerib auhinnale 14 raamatut, nende seas ka Lood ja leiud Tallinna algusest. Nomineeritud teoste nimekirjaga saab tutvuda siin (https://www.ra.ee/teadus-ja-publikatsioonid/ajalookirjanduse-aastapreemia/2020-3/), Tallinna leiuraamatut saab veel osta nii suurematest raamatupoodidest kui ka otse meilt (saatke sõnum).

2020. aasta ajalookirjanduse aastapreemia üleandmine toimub kolmapäeval, 25. augustil 2021 Eesti Kunstiakadeemias. Ajalookirjanduse aastapreemia kandidaadiks on seekord esitatud 14 teost: Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas. Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström, Isabel Aas...