Riigilaevastik

Riigilaevastik Contact information, map and directions, contact form, opening hours, services, ratings, photos, videos and announcements from Riigilaevastik, Government Organization, Lume 9, Tallinn.

🇪🇪 🇪🇪 ⚓️ 🇪🇪 🇪🇪 Ilusat pidupäeva meile kõigile!
20/08/2026

🇪🇪 🇪🇪 ⚓️ 🇪🇪 🇪🇪
Ilusat pidupäeva meile kõigile!

Tänavu möödub 40 aastat Aksi tulepaagi valmimisest. 1986. aastal püstitatud navigatsioonimärk aitab laevadel ohutult lii...
15/08/2026

Tänavu möödub 40 aastat Aksi tulepaagi valmimisest. 1986. aastal püstitatud navigatsioonimärk aitab laevadel ohutult liigelda Soome lahe vetes Prangli saare lähistel. Aksi väikesel saarel asuv tulepaak on aastakümnete jooksul muutunud nii välimuse kui ka kasutatavate tehnoloogiate poolest, kuid täidab oma ülesannet tänaseni.

🌊 Oluline orientiir Prangli lähistel
Aksi saar asub Prangli saarest umbes kolme kilomeetri kaugusel kagus ning kuulub koos ümbruskonnaga Prangli Natura 2000 kaitsealasse. Väikesele saarele pääseb vaid paadiga.
Kuigi Aksil oli navigatsioonimärk olemas juba 1955. aastal, kustutati toonane 12 meetri kõrgune tulepaak 1979. aastal registrist. Praegune tulepaak rajati 1986. aastal seoses Muuga sadama ehitamisega ja piirkonna laevaliikluse arenguga.

🗼 Tormid on muutnud tulepaagi ilmet
Aksi tulepaak on must metalltorn, mille tunnusjooneks on kolm eri suurusega valget silindrit.

🔎 Aksi tulepaak arvudes
▪️ märgi kõrgus aluspinnast: 18 meetrit
▪️ tule kõrgus merepinnast: 21,6 meetrit
▪️ tule plingiperiood: 1 sekund valgust ja 2 sekundit pimedust

🛠️ Tuumapatareist päikeseenergiani
Aksi tulepaak töötas algselt radioaktiivsete isotoopide patarei toitel. 1993. aastal eemaldati patarei ning tuli kustutati. Aastatel 2000–2005 oli Aksi registreeritud üksnes päevamärgina.
2005. aastal paigaldati uus ringsektoriga latern ning tulepaagi töö taastati. Tänapäeval saab see vajaliku energia päikesepaneelidest ning roheline tuli põleb pimedal ajal aastaringselt, aidates meresõitjatel ohutult navigeerida Soome lahe vetes.

📷 Foto: Leena Lättemägi

✨ 𝐌𝐞𝐢𝐥 𝐨𝐧 𝐩õ𝐡𝐣𝐮𝐬𝐭 𝐣𝐮𝐮𝐛𝐞𝐥𝐝𝐚𝐝𝐚! 🎉😊 🇪🇪 𝐑𝐢𝐢𝐠𝐢 𝐥𝐚𝐞𝐯𝐚𝐩𝐚𝐫𝐤 𝐭ä𝐢𝐞𝐧𝐞𝐬 𝐦𝐚𝐚𝐢𝐥𝐦𝐚 𝐦𝐚𝐬𝐭𝐚𝐚𝐛𝐢𝐬 𝐮𝐧𝐢𝐤𝐚𝐚𝐥𝐬𝐞 𝐣𝐚 𝐮𝐮𝐞𝐧𝐝𝐮𝐬𝐥𝐢𝐤𝐮 𝐭öö𝐥𝐚𝐞𝐯𝐚𝐠𝐚, 𝐦𝐢𝐬 ...
12/08/2026

✨ 𝐌𝐞𝐢𝐥 𝐨𝐧 𝐩õ𝐡𝐣𝐮𝐬𝐭 𝐣𝐮𝐮𝐛𝐞𝐥𝐝𝐚𝐝𝐚! 🎉😊
🇪🇪 𝐑𝐢𝐢𝐠𝐢 𝐥𝐚𝐞𝐯𝐚𝐩𝐚𝐫𝐤 𝐭ä𝐢𝐞𝐧𝐞𝐬 𝐦𝐚𝐚𝐢𝐥𝐦𝐚 𝐦𝐚𝐬𝐭𝐚𝐚𝐛𝐢𝐬 𝐮𝐧𝐢𝐤𝐚𝐚𝐥𝐬𝐞 𝐣𝐚 𝐮𝐮𝐞𝐧𝐝𝐮𝐬𝐥𝐢𝐤𝐮 𝐭öö𝐥𝐚𝐞𝐯𝐚𝐠𝐚, 𝐦𝐢𝐬 𝐭õ𝐬𝐭𝐚𝐛 𝐦𝐞𝐢𝐞 𝐦𝐞𝐫𝐞𝐥𝐢𝐬𝐭 𝐯õ𝐢𝐦𝐞𝐤𝐮𝐬𝐭 𝐧𝐢𝐧𝐠 𝐧ä𝐢𝐭𝐚𝐛 𝐞𝐞𝐬𝐤𝐮𝐣𝐮 𝐤𝐚 𝐭𝐞𝐢𝐬𝐭𝐞𝐥𝐞.

Kolmapäeval ristiti Saaremaal Baltic Workboats laevatehases pidulikult Riigilaevastiku uus 38-meetrine mitmeotstarbeline töölaev 𝐊𝐑𝐀𝐓𝐓. See on Eesti esimene täielikult alternatiivkütustel liikuv suur töölaev ning laevale projekteeritud kütusesüsteem on ainulaadne kogu maailmas. Põhikütuseks on töölaeval surubiomeetaan ehk CBM, lisaks on laev varustatud 400 kWh akupangaga.

𝐊𝐑𝐀𝐓𝐓 pole aga ainult keskkonda hoidev ja uuenduslik – ta on ka tõsine tööloom. Sügisest asub ta Eesti vetes täitma väga erinevaid ülesandeid: alates poide ja veeteede hooldusest kuni kaasaegsete teadusuuringute läbiviimiseni ning vajadusel ka reostustõrje- ja päästeoperatsioonideni.

💚 Biometaaniga suudab KRATT läbida kuni 𝟏𝟎𝟎𝟎 𝐦𝐞𝐫𝐞𝐦𝐢𝐢𝐥𝐢.
⚡ 𝟒𝟎𝟎 𝐤𝐖𝐡 akupank võimaldab liikuda elektri jõul ning vähendada kai ääres ja ankrus olles kütusekulu, heitmeid ja müra.
🔬 Pardal on ligi 𝟓𝟎 𝐦² laboripinda ning võimalused kaasaegsete mereuuringute tegemiseks.
☢️ Laev katab 𝟐𝟓% Eesti reostustõrjevõimekusest.
🌊 KRATT saab merel töötada kuni seitse päeva ilma varusid täiendamata.
🛠️ Ühe laevaga saab teha palju erinevaid töid – just nii peabki väikese riigi laevastik arenema.

Töölaevale valitud nimi 𝐊𝐑𝐀𝐓𝐓 ei ole juhuslik. Eesti rahvapärimuses on kratt väsimatu ja töökas tegelane, kes saab hakkama talle antud ülesannetega. Täpselt selline peab olema ka üks hea töölaev – alati valmis merele minema ja vajalikud tööd ära tegema.

Riigilaevastiku uus laev sai nime üleriikliku nimekonkursiga, millele esitati rekordilised 𝟐𝟐𝟖𝟓 nimeettepanekut. Kuueliikmeline žürii jõudis pärast kõigi ettepanekute ja nende põhjendustega tutvumist ühehäälselt järeldusele, et uuele töölaevale sobib kõige paremini nimeks just 𝐊𝐑𝐀𝐓𝐓.

Märkimisväärne on seejuures ka asjaolu, et sama nimepakkumise esitasid nimekonkursile lausa 𝟏𝟗 𝐢𝐧𝐢𝐦𝐞𝐬𝐭, justkui oleks nimi laevale omamoodi ette määratud. Ja mitte vähemolulisena – kui An. Kivirähk rahva folkloorist inspireeritud Rehepapis oli ainuke talumees, kes oma kratti ohjata suutis Sander – siis nii on ka Riigilaevastiku uue töölaeva kapteniks just Sander (𝐒𝐚𝐧𝐝𝐞𝐫 𝐋𝐚𝐮𝐬).

Uue laeva ristiemaks on mereteadlane ja TalTech Mereakadeemias 2026. aasta juunis doktorikraadi kaitsnud 𝐑𝐢𝐢𝐧𝐚 𝐎𝐭𝐬𝐚𝐬𝐨𝐧. Riina on oma esimeselt erialalt magistrikraadiga masinaehitaja, kes on töötanud 15 aastat laevaehituses. Viimased aastad on Riina pühendunud aga teadusele – seejuures on ta üks esimesi Eesti naisteadlasi, kes on omandanud Eestis merendusvaldkonna doktorikraadi.

KRATT on Eesti riigi esimene suurem uus töölaev enam kui kümne aasta jooksul. Laeva maksumus on 22 miljonit eurot, projekti rahastati 100% ulatuses Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.

Fotod: Robert Markus Liiv
👉 Uuri lisa: https://riigilaevastik.ee/uudised/riigi-laevapark-taienes-suure-mitmeotstarbelise-toolaevaga-kratt-mis-asub-tooulesandeid

Juminda tuletorn ehitati 1931. aastal, kuid tänavu möödub 20 aastat torni praeguse kuju ja kõrguse saamisest.🌊 Tuletorn ...
07/08/2026

Juminda tuletorn ehitati 1931. aastal, kuid tänavu möödub 20 aastat torni praeguse kuju ja kõrguse saamisest.

🌊 Tuletorn Lahemaa metsade ja mere piiril
Juminda tuletorn asub Lahemaa rahvuspargis Kuusalu vallas, kaugele Soome lahte ulatuva Juminda poolsaare põhjaosas. Tuletorni ümbritsevad Lahemaale omased metsad, kivised rannad ja avarad merevaated.
Esimene atsetüleenilatern paigaldati Juminda neemele 1931. aastal piirivalvekordoni kaheksa meetri kõrguse valveplatvormi nurgale. Selle kiirplinktuli tegi 150 plinki minutis ja oli nähtav kaheksa meremiili kaugusele.

🗼 Betoonist tuletorn valmis 1937. aastal
1937. aastal ehitati neemele 24 meetri kõrgune silindriline raudbetoontorn. Selle tuli paiknes merepinnast 32 meetri kõrgusel ja oli samuti nähtav kaheksa meremiili kaugusele.
Aastakümnete jooksul kasvas tuletorni ümber mets aga kõrgemaks ning navigatsioonimärk hakkas puude varju jääma. Seetõttu pikendati torni 2006. aastal teraskonstruktsiooni abil kaheksa meetri võrra ning lisati uus rõdu ja laternaruum. Nii sai Juminda tuletorn oma praeguse kuju ja kõrguse.

🔎 Juminda tuletorn arvudes
▪️ märgi kõrgus aluspinnast: 29,2 meetrit
▪️ tule kõrgus merepinnast: 36,7 meetrit
▪️ tule plingiperioodi kirjeldus: 3+2+3+7=15 sekundit

Juminda tuletorni valge tuli plingib kahe plingiga 15-sekundilise perioodiga. Esimene plink kestab 3 sekundit, sellele järgneb 2 sekundit pimedus. Seejärel järgneb teine 3 sekundit kestev plink ning lõpuks 7 sekundit pimedus, pärast mida tsükkel kordub.
Tänapäeval on Juminda tuletorn laternaruumi ja kahe rõduga silindriline betoontorn, mille ülaosa on punane. Tuli põleb aasta ringi pimedal ajal ning on näha ligi 12 meremiili ehk 22 kilomeetri kaugusele.

⚓ Paik, kus kohtuvad mere- ja sõjaajalugu
Juminda poolsaarel on ka mitmekihiline ajalugu. Nõukogude ajal tegutses neeme lähedal rangelt valvatud raketibaas ning piirkond oli tavakülastajatele suletud.
1941. aasta augustis toimus poolsaare lähistel Juminda merelahing, mida peetakse üheks maailma ohvriterohkemaks merelahinguks. Juminda neemel asuv mälestusmärk meenutab hukkunud laevu ja inimesi.

☀️ Avasta Jumindat suvel
Kuigi tuletorni külastajaid ei lubata, tasub Juminda poolsaar võtta suvise avastusretke sihtkohaks. Tuletorni juurde pääseb kõige mugavamalt RMK Juminda telkimisala kaudu, kus on võimalik ka autot parkida.

Tuletorni kõrval ootavad avastamist kivine mererand, vanad militaarrajatised, Juminda merelahingu mälestuspaik ning Lahemaa vaiksed rannateed ja metsad. Eesti eri paigus paiknevad tuletornid annavad hea põhjuse võtta suvel ette retk mere äärde ning avastada lisaks navigatsioonimärkidele ka meie ranniku loodust ja ajalugu.

📷 Foto: Maksim Starostin

Tänavu saab 130-aastaseks Tallinna sihi ülemise tuletorni praegune paekivist torn. Lasnamäel asuva tuletorni eelkäija pü...
30/07/2026

Tänavu saab 130-aastaseks Tallinna sihi ülemise tuletorni praegune paekivist torn. Lasnamäel asuva tuletorni eelkäija püstitati aga juba 1835. aastal, kuid algselt ajutisena rajatud puittorn tuli selle halva tehnilise seisukorra tõttu sajandi lõpul kivist torniga asendada.

🌊 Kaks tuletorni näitavad ohutut teed
1835. aastal valmis Tallinna sihi alumisest tuletornist lõuna pool kaheksatahuline tüvipüramiidi kujuline puitsõrestiktorn. Selle punaseks värvitud seinu kattis roheline katus ning rahvasuus hakati torni kutsuma Laksbergi siidisukaks.
Seitsme vaskreflektoriga õlilamp valgustas sihti, mis ulatus Naissaare põhjaotsani. Alumine ja ülemine tuletorn moodustasid merelt vaadates ühise sihi, mis aitas põhja poolt Tallinna lahte sisenevatel laevadel vältida madalaid ning jõuda ohutult Tallinna reidile.
Tuletorni järgi on nime saanud ka Punane ja Majaka tänavad Tallinnas.

🗼 Praegune tuletorn valmis 1896. aastal
Puidust torni asemele hakati 1894. aastal ehitama uut tuletorni, mis valmis 1896. aastal ehk 130 aastat tagasi. Ümara põhiplaaniga 40 meetri kõrgune torn ehitati paekivist, krohviti ning värviti esialgu punaseks. Torni plekk-katus oli roheline.
1914. aastal värviti torni ülemine kolmandik mustaks ja ülejäänud osa valgeks. Selline väljanägemine on Tallinna sihi ülemisel tuletornil säilinud tänaseni.
Laternaruumi paigaldati Pariisis Sautter Harle & Co tehases valmistatud Fresneli valgusaparaat. Selle 1895. aastal valminud unikaalsed optilised läätsed on tornis alles ka praegu ning neid saab kasutada reservseadmena.

✈️ Tuletorni riivas lennuk
Huvitava faktina kuulub Tallinna sihi ülemise tuletorni ajalukku ka üks erakordne lennuõnnetus. 1931. aastal kaldus Eesti Wabariigi Kaitsewäe lennuk Botez 25 lennutrajektoorilt kõrvale, riivas tiivaga tuletorni ja kukkus alla. Lennukis viibinud Tartu lennudivisjoni major Sööt ja veltveebel Sepp said õnnetuses eluohtlikult vigastada.

🔎 Tallinna sihi ülemine tuletorn arvudes
▪️ märgi kõrgus aluspinnast: 40,3 meetrit
▪️ tule kõrgus merepinnast: 81,1 meetrit
▪️ tule plingiperioodi kirjeldus: 5 kiiret valget plinki iga 5 sekundi järel
💡 Baltikumi üks võimsamaid sihi tuletorne

Tuletorn viidi elektrivalgusele juba 1901. aastal. Praegune suure võimsusega LED-tulesüsteem paigaldati 2010. aastal ning seda moderniseeriti 2023. aastal.
Päeval kasutatakse kuni 1,2 miljoni kandela suurust valgustugevust, et torn oleks ümbritseva linnaruumi taustal paremini märgatav. Üks kandela vastab ligikaudu ühe põleva küünla valgustugevusele. Pimedal ajal muudab automaatika tule nõrgemaks, et see merel liiklejaid ei pimestaks.

Hea ilma korral on tuletorni tuli nähtav kuni 35 kilomeetri kaugusele. Kaugemalt hakkab nähtavust piirama juba Maa kumerus, muidu võiks võimas tuli paista isegi 56 kilomeetri kaugusele.

👣 Tuletorn on avatud ka külastajatele
1997. aastal ehitismälestisena muinsuskaitse alla võetud Tallinna sihi ülemine tuletorn on alates 2025. aasta suvest avatud ka külastajatele. Torni tipust avaneb vaade nii Tallinna linnale kui ka merele.

🚢 2026. aasta II kvartalis lootsiti Eesti vetes 1697 laeva. See on võrreldav eelmise aasta sama perioodiga, mil lootsiti...
29/07/2026

🚢 2026. aasta II kvartalis lootsiti Eesti vetes 1697 laeva. See on võrreldav eelmise aasta sama perioodiga, mil lootsiti 1678 laeva.

📍 Kõige rohkem laevu lootsiti Tallinna piirkonnas – 821 laeva. Tallinna järel olid suurima liikluskoormusega Paldiski (246 laeva) ja Kunda-Loksa (149 laeva) lootsimispiirkonnad.

🧊 Aasta esimese poole lootsimistulemusi mõjutasid aasta alguses püsinud rasked jääolud, mille tõttu jäi kuue kuu kokkuvõttes lootsitud laevade arv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes väiksemaks.

Loe veebist rohkem 👉https://www.riigilaevastik.ee/uudised/2026-aasta-ii-kvartalis-lootsiti-eestis-1697-laeva

Tänavu möödub 220 aastat Tallinna sihi alumise tuletorni rajamisest. 1806. aastal Lasnamäe paeklindi servale ehitatud tu...
23/07/2026

Tänavu möödub 220 aastat Tallinna sihi alumise tuletorni rajamisest. 1806. aastal Lasnamäe paeklindi servale ehitatud tuletorn on tänaseni kasutusel ning aitab koos Tallinna sihi ülemise tuletorniga (tutvustame järgmisel nädalal) laevadel ohutult Tallinna lahte siseneda.

🌊 Ohutum tee Tallinna reidile

19. sajandi algul kasvas märgatavalt Tallinna reidile saabuvate suure süvisega laevade arv. Pimedas randumist peeti aga riskantseks isegi kogenud meremeestele, sest laevateele jäi ohtlik Revalsteini kaljupank, mida tunneme tänapäeval Tallinna madalana.

1806. aastal valmis Kadrioru pargi lõunaküljel kahekorruseline nelinurkne krohvitud kivihoone, mis värviti valgeks. Tuletorni Argand’i õlilambi tuli asus merepinnast 49 meetri kõrgusel ning valgustas kitsast sektorit Littegrundi madala ja Aegna Suurmadala vahel.

Algselt valgeks värvitud tuletorn on andnud nime ka Tallinnas asuvale Valgele tänavale.

🗼 Kaks tuletorni näitavad üheskoos õiget kurssi

1835. aastal valmis praegusest tuletornist veidi enam kui kilomeetri kaugusel Tallinna sihi ülemine tuletorn. Kui alumise ja ülemise tuletorni tuled paistavad merelt vaadates ühel joonel, näitavad need laevale ohutut kurssi Tallinna lahte sisenemiseks. Nii moodustavad kaks tuletorni tänaseni Tallinna sihi.

Aastate jooksul on tuletornidest alumine kandnud mitut värvi. Selle tornikiiver on olnud roheline, valge, oranž ja kollane. Kogu tuletorn värviti punaseks 1932. aastal.

🔎 Tallinna sihi alumine tuletorn arvudes

▪️ märgi kõrgus aluspinnast: 18 meetrit
▪️ tule kõrgus merepinnast: 49,3 meetrit
▪️ tule plingiperiood: 1,9 sekundit valgust ja 3,1 sekundit pimedust

🛠️ Sõjakahjustustest tänapäevase LED-tuleni

1930ndatel viidi tuletorn üle elektrivalgustusele ning selle püsituli asendati varjutava tulega. II maailmasõja ajal sai tuletorn raskelt kannatada ja osaliselt purunes ka hoone torniosa.

Tuletorn restaureeriti 2000. aastal. Aasta hiljem paigaldati uued tuleseadmed, mis ühendati kaugseiresüsteemiga. 2023. aastal moderniseeriti LED-tulesüsteemi ja selle maksimaalne valgustugevus kasvas miljoni kandelani. Võrdluseks vastab üks kandela ligikaudu ühe põleva küünla valgustugevusele.

Päeval töötab tuli maksimaalse tugevusega, et tuletorn oleks ümbritseva linnaruumi taustal paremini märgatav. Pimedal ajal vähendab automaatika tule tugevust, et see ei pimestaks. Hea ilma korral on tuli nähtav kuni 25 kilomeetri kaugusele, kaugemalt hakkab nähtavust piirama juba Maa kumerus. Muidu paistaks tuli isegi kuni 56 kilomeetri kaugusele.

Tallinna sihi alumine tuletorn võeti 1999. aastal ehitismälestisena muinsuskaitse alla.

Tänavu möödub 380 aastat Ruhnu saarele esimese teadaoleva tulega püsimärgi rajamisest. Saare praegune roostepunane tulet...
16/07/2026

Tänavu möödub 380 aastat Ruhnu saarele esimese teadaoleva tulega püsimärgi rajamisest. Saare praegune roostepunane tuletorn tähistab aga juba järgmisel aastal oma 150. sünnipäeva.

🌊 Tuletorn tähtsate mereteede ristumiskohas

Ruhnu on läbi ajaloo paiknenud oluliste mereteede ristumiskohas. Esimene teadaolev puidust tuletorn valmis Rootsi kuningas Gustav II Adolfi korraldusel 1646. aastal ning püstitati saare lääneosas asuvale Pärsi neemele. Ruhnu esimese tulega püsimärgi valmimisaasta on märkimisväärne, sest ka näiteks Eesti üks tuntumaid tuletorne Kõpus sai püsiva tule alles hiljem, 1649. aastal.

Lisaks Ruhnule ehitati esimene tulega püsimärk 1646. aastal ka Sõrves. Mõlemad koosnesid vastukaaluga ülestõstetavast puitkoogust, mille otsas rippus metallist korv. Tule tegemiseks kasutati kivisütt ja puitu. Ruhnu esimene tulega püsimärk asus mäe otsas nagu praegunegi tuletorn ja tuli oli 33 meetri kõrgusel.

🗼 Praegune tuletorn valmis 1877. aastal

Tänaseni säilinud Ruhnu tuletorn asub saare idaosas Håubjärre mäel ehk Ruhnu kõrgeimas punktis. Torn valmis ja alustas tööd 1877. aastal, selle monteeritavad metallosad valmistati Prantsusmaal Le Havre’is asuvas Forges et Chantiers de la Mediterranee laevaehitustehases.

Ruhnu tuletorni on kaua seostatud ka Gustave Eiffeliga, kuid need viited ei vasta tõele. Ametlikes andmetes nimetatakse torni projekti autorina siiski insener Louis Édouard Lecointre’i.

🔎 Ruhnu tuletorn arvudes

▪️ kõrgus aluspinnast: 38,3 meetrit
▪️ tule kõrgus merepinnast: 64,7 meetrit
▪️ keerdtrepi astmete arv: 198
▪️ tule plingiperiood: 1 sekund valgust ja 3 sekundit pimedust
▪️ tule nähtavuskaugus: 30 kilomeetrit

🛠️ Ajalooline ilme säilis ka renoveerimisel

2021. aastal läbis Ruhnu tuletorn põhjaliku uuenduskuuri. Rekonstrueeriti vundament, korrastati ja värviti metallist sise- ja välispinnad ning uuendati aknaplokid, laternaruumi kuppel ja elektripaigaldised.

Tööde käigus paljastus pinnase alt torni ja selle tugipiilareid ümbritsev kivikatend, mis korrastati ja jäeti külastajatele nähtavaks. Säilitati ka kuulitabamuste tõttu deformeerunud osa torni ülemisest seinast.

⚓ Riigilaevastik hoiab navigatsioonimärgid töökorras ja nähtavana

Riigilaevastiku ülesanne on hoolitseda püsinavigatsioonimärkide tulesüsteemide korrashoiu ja arendamise eest. Samuti piirame navigatsioonimärkide ümbruses taimestikku, et vajalikud märgid oleksid merelt hästi nähtavad.

Külastajatele ja suveseiklejatele avatud Ruhnu tuletorn on üks Eesti mereajaloo silmapaistvamaid maamärke, kuid kaugeltki mitte ainus märgiline tuletorn. Järgnevate nädalate jooksul tutvustame siin ka teisi Eesti tuletorne, mille rajamisest või uuendamisest möödub 2026. aastal ümmargune arv aastaid.

📷 Foto: Ruhnu Vallavalitsus

Riigilaevastik võtab tööle personalipartneri, kelle ülesandeks on tagada asutuse personalitöö sujuvus - alates värbamise...
14/07/2026

Riigilaevastik võtab tööle personalipartneri, kelle ülesandeks on tagada asutuse personalitöö sujuvus - alates värbamisest ja töösuhete vormistamisest kuni personaliarvestuse ning sisekommunikatsiooni korraldamiseni.

🧭 Kandideerimistähtaeg: 27. juuli
👉 Uuri lisa: https://talendipank.ee/toopakkumine/personalipartner-pf3the

🛳️ Merepäevad on täies hoos ja jäämurdja Tarmo täna lipuehteis, Tallinna Vanasadamas külaliste ootel! 🇪🇪 😊⚓️ Tarmo on M...
10/07/2026

🛳️ Merepäevad on täies hoos ja jäämurdja Tarmo täna lipuehteis, Tallinna Vanasadamas külaliste ootel! 🇪🇪 😊

⚓️ Tarmo on Merepäevadel väljas 𝐯𝐚𝐢𝐝 𝐭ä𝐧𝐚, 𝐤𝐮𝐧𝐢 𝐤𝐞𝐥𝐥 𝟐𝟏.𝟎𝟎! Palju meresõpru on juba pardal käinud, jõuab veel 🙌

👉 Rohkem infot Eesti legendaarseima jäämurdja kohta leiad siit: https://riigilaevastik.ee/riigilaevastiku-laevad/laevad/jaamurdja-tarmo

Address

Lume 9
Tallinn

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Riigilaevastik posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Shortcuts

Share

Category