Riigilaevastik

11/06/2026

🔧 Riigilaevastik võtab tööle kogenud hooldusmehaanik-lukksepa.
👉 Uuri täpsemalt siit: https://talendipank.ee/toopakkumine/hooldusmehaanik-lukksepp-CuqFz4

10/06/2026

☢️ Õ𝐩𝐩𝐮𝐬-Õ𝐩𝐩𝐮𝐬-Õ𝐩𝐩𝐮𝐬 >> 𝐑𝐞𝐨𝐬𝐭𝐮𝐬 𝐓𝐚𝐥𝐥𝐢𝐧𝐧𝐚 𝐥𝐚𝐡𝐞𝐥!
Täna algas Tallinna lahel Eesti-Soome ühine reostustõrje suurõppus „Puhas Meri“, mis kestab reedeni. Õppuse käigus harjutatakse koos soomlastega praktiliselt läbi suurematele merereostusjuhtumitele reageerimine ning reostuse kokku kogumiseks vajalik laevadevaheline koostöö.

🛳️ 𝐑𝐢𝐢𝐠𝐢𝐥𝐚𝐞𝐯𝐚𝐬𝐭𝐢𝐤 𝐨𝐬𝐚𝐥𝐞𝐛 õ𝐩𝐩𝐮𝐬𝐞𝐥 𝐤𝐨𝐥𝐦𝐞 𝐥𝐚𝐞𝐯𝐚𝐠𝐚
Riigilaevastiku reostustõrje võimekusega laevad EVA-316 ja Sektori, kelle kanda on täna pool Eesti merereostustõrje võimekusest, aitavad koos Mereväe ja soomlastega tekkinud reostust likvideerida. Jäämurdja Tarmo täidab kannataja rolli.

🌍 𝐊𝐢𝐢𝐫𝐞 𝐫𝐞𝐚𝐠𝐞𝐞𝐫𝐢𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐚𝐥𝐠𝐚𝐛 𝐡𝐞𝐚𝐬𝐭 𝐞𝐭𝐭𝐞𝐯𝐚𝐥𝐦𝐢𝐬𝐭𝐮𝐬𝐞𝐬𝐭
Läänemeri on tundlik ja tiheda laevaliiklusega meri, kus reaalse reostusjuhtumi korral võivad tagajärjed olla ulatuslikud ja pikaajalised, põhjustades kahju nii mereelustikule, rannikualadele kui kohalikele ökosüsteemidele. Regulaarne harjutamine koos liitlastega on hädavajalik, et tagada naabritega valmisolek asjatundlikuks ja kiireks reageerimiseks.

🇪🇪 🇫🇮 Puhas Meri õppuse korraldajaks on Eesti merevägi, Soome poolt on Tallinna lahel seekordsel õppusel väljas kolm reostustõrje võimekusega laeva.

Fotod: Teet Tõnts

10/06/2026

🧭 𝐎𝐥𝐮𝐥𝐢𝐬𝐞𝐝 𝐚𝐫𝐞𝐧𝐠𝐮𝐝 𝐦𝐞𝐫𝐞𝐬õ𝐢𝐝𝐮𝐨𝐡𝐮𝐭𝐮𝐬𝐞 𝐭𝐮𝐠𝐞𝐯𝐝𝐚𝐦𝐢𝐬𝐞𝐥: 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢 𝐤ä𝐢𝐯𝐢𝐭𝐚𝐬 𝐋ää𝐧𝐞𝐦𝐞𝐫𝐞 𝐩𝐢𝐢𝐫𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚 𝐞𝐬𝐢𝐦𝐞𝐬𝐞 𝐮𝐮𝐞 𝐩õ𝐥𝐯𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚 𝐑-𝐌𝐨𝐝𝐞 𝐭𝐮𝐠𝐢𝐣𝐚𝐚𝐦𝐚

Riigilaevastik käivitas Ristnas Eesti esimese R-Mode tugijaama, mis on osa Läänemere-ülesest navigatsiooniohutust tõstvast arendusprojektist. Uue tehnoloogia eesmärk on pakkuda laevadele satelliitnavigatsiooni häirete korral täiendavat tuge oma asukoha määramiseks.

Kokkuvõtvalt:

🔹 R-Mode on alternatiivne navigatsioonsidelahendus, mis aitab laevadel määrata oma asukohta olukordades, kus GPS või teiste satelliitnavigatsioonisüsteemide signaalid on häiritud. R-Mode tugineb aga maismaal paiknevatele tugijaamadele, mille signaal on oluliselt tugevam ning seega ka raskemini segatav.

🔹 Uus R-Mode süsteem ei ole mõeldud satelliitside süsteeme asendama, vaid neid täiendama. Kui laeval tekib GPS või teiste satelliitnavigatsioonisüsteemide kasutamisel häire, saab R-Mode tulevikus anda täiendava võimaluse asukoha määramiseks.

🔹 R-Mode tugijaamade võrgustik on hetkel veel arendus- ja testimisfaasis, kuid rahvusvaheline eesmärk on rajada kogu Läänemere piirkonda hõlmav tugijaamade võrgustik.
Rootsi, Soome ja Saksamaa esimesed uue põlvkonna MF R-Mode tugijaamad peaksid praeguse plaani järgi valmima suve alguses, Poola ja Taani jaamad suve teises pooles.

📡 Ristna tugijaam alustas 3. juunil DGNSS/R-Mode signaali edastamist sagedusel 307 kHz. Päev hiljem alustas Rohukülas tööd ka R-Mode seirejaam. Tegemist on olulise arenguga uue navigatsioonisüsteemi katsetamisel ja Läänemere piirkonna tulevase R-Mode võrgustiku arendamisel.

Eesti osaleb R-Mode süsteemi arendamises Euroopa Liidu Interreg Baltic Sea Region programmi projekti ORMOBASS kaudu. Projekti eesmärk on rajada Läänemere piirkonda esmane R-Mode tugijaamade võrgustik, kasutades võimalusel olemasolevat DGNSS taristut. Projekti juhib Saksamaa Lennundus- ja Kosmosekeskus ning Eesti poolne projekti partner on Riigilaevastik.

Eestisse on kavandatud kaks R-Mode tugijaama: esimene Ristnasse ning teine Narva-Jõesuusse. Projekti rahastab 80% ulatuses Euroopa Liit Interreg Baltic Sea Region programmi kaudu, Riigilaevastiku omaosalus on 331 055 eurot.

👉 Uuri lisa:

Riigilaevastik käivitas 3. juunil Ristnas Eesti esimese R-Mode tugijaama, mis on osa Läänemere-ülesest navigatsiooniohutust tõstvast arendusprojektist.

02/06/2026

🛳️ 🛰️ 𝐊𝐚𝐮𝐠𝐥𝐨𝐨𝐭𝐬𝐢𝐦𝐢𝐬𝐞 𝐚𝐫𝐞𝐧𝐝𝐮𝐬 𝐄𝐞𝐬𝐭𝐢𝐬 𝐣õ𝐮𝐚𝐛 𝐮𝐮𝐝𝐞 𝐞𝐭𝐚𝐩𝐩𝐢!

Riigilaevastik ja Transpordiamet alustasid 2025. aasta sügisel kauglootsimise pilootprojektiga, mille eesmärk on arendada Eestis välja kauglootsimise tehnoloogia ja teenusemudel. Lahendus võimaldab tulevikus lootsil juhendada laeva distantsilt ning parandab tööohutust, efektiivsust ja mereliikluse sujuvust.

👉 Esimese poole aastaga on tehtud ära oluline ettevalmistustöö: tutvutud teiste riikide praktikaga, erinevad projekti töögrupid käivad regulaarselt koos, peamised protseduurid on paika pandud ning projekt on jõudnud faasi, kus valmistutakse erinevate hangete väljakuulutamiseks.

🎯 Kauglootsimise projekti eesmärk on arendada Eestis välja kauglootsimise tehnoloogia ja teenusemudel, mis võimaldaks tulevikus lootsil juhendada laeva distantsilt. Lahendus aitab parandada tööohutust, suurendada teenuse efektiivsust ning toetada mereliikluse sujuvamat korraldamist.

📍 Pilootprojekt keskendub Väinamere piirkonnale, kus keerulised navigatsioonitingimused pakuvad sobiva keskkonna lahenduse töökindluse testimiseks. Esimesed kauglootsimise katsetused on Väinameres juba läbi viidud olemasolevate VTS-süsteemide abil ning saadud kogemused annavad väärtuslikku sisendit projekti tehniliste lahenduste edasiarendamiseks.

⚙️ Järgmiste sammudena valmistatakse ette hanked kauglootsimiseks vajalike tehniliste lahenduste, seadmete ning täiendava radarkatte loomiseks. Sellele järgnevad virtuaalsed lootsimised, mille eesmärk on tuvastada võimalikud kitsaskohad enne teenuse piloteerimist.

⚖️ Paralleelselt tehnoloogilise arendusega tegeletakse õigusruumi analüüsimisega, et luua vajalikud eeldused kauglootsimise kasutuselevõtuks Eesti vetes. Nagu mitmes teiseski riigis, on just regulatiivse raamistiku kujundamine üks projekti olulisemaid väljakutseid.

🌍 Projekti käigus tehakse aktiivselt koostööd rahvusvaheliste partneritega ning õpitakse teiste riikide kogemusest. Külastused Leetu ja Taani ning koostöö Soome lootsimisorganisatsiooniga Finnpilot aitavad kujundada Eesti vajadustele vastavat kauglootsimise lahendust.

Kauglootsimise pilootprojekt aitab tugevdada Eesti merendussektori arengut, tuues kokku tehnoloogilised lahendused, valdkondliku ekspertiisi ja tulevikku suunatud regulatiivse arengu.

Pilootprojekti rahastatakse Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondist 940 000 euro ulatuses. Innovatsioonifondi tegevust ja projekte rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 perioodi meetmest “Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“.

👉 Loe projekti kohta täpsemalt siit: https://riigilaevastik.ee/uudised/kauglootsimise-arendus-eestis-jouab-uude-etappi

01/06/2026

Jäämurdja Tarmo võtab pardale kaks uut laevapere liiget! Otsime meeskonda:

⚓️ vahitüürimeest
https://talendipank.ee/toopakkumine/vahituurimees-iuniLW
⚓️ vanemmadrust
https://talendipank.ee/toopakkumine/vanemmadrus-tAxLtJ

👉 Uuri lisa ja anna oma huvist märku! Konkursi tähtaeg on 6. juuli.

25/05/2026

📣 Kui Sind sütitab innovatsioon, soov juhtida suure mõjuga projekte ning panustada Eesti merenduse arengusse riiklikul tasemel, siis see tööpakkumine võib olla just Sulle!

👉 Riigilaevastiku arendusteenistus ootab oma meeskonda kogenud projektijuhti, kes aitaks vedada strateegilise tähtsusega merendusvaldkonna innovatsiooniprojekte koostöös siseriiklike kui välispartneritega.

Uuri lisa: https://talendipank.ee/toopakkumine/OfU3DI-97
🧭 Kandideerimise tähtaeg on 8. juuni.

22/05/2026

Liitu Riigilaevastiku tehnilise halduse üksuse meeskonnaga!
⚙️ Üksuse peaspetsialisti ülesandeks on veesõidukite varustamise ning kaupade ja teenuste soetamisega seotud ostude ettevalmistamine, varude haldus ja kaasneva logistika korraldamine.

👉 Uuri lisa: https://talendipank.ee/toopakkumine/AmSj1d-97
⚓️ Kandideerimise tähtaeg on 8. juuni.

21/05/2026

𝐄𝐡𝐢𝐭𝐮𝐬𝐥𝐞𝐩𝐢𝐧𝐠 𝐚𝐥𝐥𝐤𝐢𝐫𝐣𝐚𝐬𝐭𝐚𝐭𝐮𝐝 ✨ 𝐒𝐮𝐮𝐫𝐬𝐚𝐚𝐫𝐭𝐞 𝐯𝐚𝐡𝐞𝐥 𝐡𝐚𝐤𝐤𝐚𝐛 𝐬õ𝐢𝐭𝐦𝐚 𝐮𝐮𝐞 𝐩õ𝐥𝐯𝐤𝐨𝐧𝐧𝐚 𝐞𝐧𝐞𝐫𝐠𝐢𝐚𝐞𝐟𝐞𝐤𝐭𝐢𝐢𝐯𝐧𝐞 𝐥𝐚𝐞𝐯!
🛳️ 2028. aastal jõuab liinile Eesti esimene täiselektriline suursaarte vaheline parvlaev. Valmiv kaasaegne laev aitab vähendada laevaliikluse keskkonnamõju ja opereerimiskulusid ning loob kasutajatele mugavad tingimused nii puhkamiseks kui töötamiseks.

🇪🇪 🇵🇱 20. mail allkirjastas Riigilaevastik projekteerimis- ja ehituslepingu tunnustatud Poola laevatehasega CRIST uue parvlaeva ehitamiseks. Kauaoodatud 5. parvlaev saab kasutama peamise energiaallikana kaldalt laetavat rohelist elektrit ning tavatingimustes toimub liiniliiklus täielikult elektri jõul. See aitab vähendada keskkonnamõju ning muuta Eesti meretransporti tulevikukindlamaks. 🌱

🔹 Laev töötab 3 MWh akupangaga, mis võimaldab Kuivastu–Virtsu liinil sõita täielikult elektri jõul.
🔹 Raskemates mereoludes ja eriolukordades tagavad liiniliikluse biodiiselgeneraatorid, mille toel on laev sobilik kasutamiseks ka Rohuküla-Heltermaa liinile.
🔹 Laeva sõiduulatus ilma tankimiseta on vähemalt 1000 meremiili.
🔹 Uus laev saab vähemalt 64% energiaefektiivsem tänasest referentslaevast Regula.

𝐕𝐚𝐥𝐦𝐢𝐛 𝐥𝐚𝐞𝐯 𝐭𝐚𝐠𝐚𝐛 𝐦𝐮𝐠𝐚𝐯𝐚𝐝 𝐫𝐞𝐢𝐬𝐢𝐦𝐢𝐬𝐭𝐢𝐧𝐠𝐮𝐦𝐮𝐬𝐞𝐝 👫
Laevale rajatakse professionaalne köök ja restoraniala, mis võimaldab pakkuda reisijatele sooja toitu. Meeskonnaliikmetele on kavandatud majutus- ja puhkealad, mis vastavad praeguste laevade tasemele. Laeva planeerimisel on eraldi tähelepanu pööratud ka erivajadustega reisijatele ning pimedate ja vaegnägijate ohutule ja mugavale liikumisele.

🤝 Uue täiselektrilise parvlaeva ehitab tunnustatud Poola laevatehas CRIST S.A, kellel on pikaajaline kogemus erinevate reisilaevade ning teiste tehniliselt nõudlike laevade ehitamisel. CRIST S.A. on ehitanud teiste seas ka Soome täiselektrilised parvlaevad Altera ja Elektra.

🤝 Parvlaeva projekteerib LMG Marin France, kelle tööde portfelli kuulub üle 200 parvlaeva, sealhulgas paljud elektri- ja hübriidlahendustel põhinevad laevad. LMG Marin on projekteerinud ka tänased Virtsu–Kuivastu liinil sõitvad parvlaevad Tõll ja Piret ning on tänu varasemale kogemusele väga hästi kursis nii kohalike mereolude kui ka parvlaeva kasutajate soovidega.

Parvlaeva projekteerimis- ja ehituslepingu maksumus on 49,93 miljonit eurot. Projekti rahastatakse 28 miljoni euro ulatuses Euroopa Liidu Moderniseerimisfondist. Lisarahastus lepingu sõlmimiseks ja laevaehituseks tagatakse CO₂ vahenditest.

👉 Uuri täpsemalt: https://riigilaevastik.ee/uudised/riigilaevastik-solmis-ehituslepingu-viies-parvlaev-valmib-2028-aastal

19/05/2026

🌊⚓ 18. mail tähistatakse üle maailma rahvusvahelist merenduses töötavate naiste päeva. Ja tähistame meiegi! Tegelikult iga päev..

🤔 Merendus on valdkond, kus naiste osakaal on jätkuvalt ebaproportsionaalselt väike. Tänapäeval ei tulene see enamasti mitte tööandjate valikutest, vaid pigem ajaloolistest traditsioonidest ja ühiskonnas väljakujunenud arusaamadest.

👷‍♀️👷 Ka Riigilaevastikus töötab täna 206 meest ja vaid 23 naist.
Iga meie naiskolleeg toob seejuures meeskonda kaasa mitte ainult tipptasemel professionaalsed oskused, vaid ka uue vaatenurga, julguse, pühendumuse ja väärtusliku kogemustepagasi, mis muudab Riigilaevastiku tervikuna tugevamaks ja mitmekesisemaks.

📷 Juuresolevas pildigaleriis jagame väikest valikut Riigilaevastiku oma ala naisprofessionaalidest, kes hoiavad Eesti merendust iga päev liikumises.

Usume ühiselt, et merenduses on ruumi palju rohkematele ägedatele, nutikatele ja sihikindlatele naistele. Riigilaevastiku südikad naised on selle elav tõestus – merendusse tasub tulla. 🙌 Ja tasub ka jääda.

Head merenduses töötavate naiste päeva kõigile! Mitmekülgset ja rikastavat töökultuuri tasub väärtustada ja tähistada iga päev 💙

01/05/2026

Kevad ei küsi luba. Mõnikord tuleb ta ootamatult just siis, kui teda kuidagi oodata ei oska! 🌿🐣

Kaunist kevadpüha kõigile!

📷 Foto: Rene Saumets