Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusamet Tagame kindlustunde igaks eluetapiks! Meie kaudu saavad inimesed pensione, toetusi ja hüvitisi. Määrame ja maksame elatisabi. Osutame ohvriabi- ja lepitusteenust.

Tuvastame puude raskusastet ja puudest tulenevaid lisakulusid. Rahastame rehabilitatsiooniteenuseid ja erihoolekandeteenuseid. Koordineerime üleriigilist lastekaitse alast tööd.

Elisabeth Gross töötab Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii tugisüsteemi (NGTS) tiimis, kus tema töö keskmes on koolit...
19/08/2026

Elisabeth Gross töötab Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii tugisüsteemi (NGTS) tiimis, kus tema töö keskmes on koolitused, metoodika arendamine ning noorte heaolu spetsialistide toetamine üle Eesti. Saagem Elisabethiga tuttavaks.

Elisabeth liitus Sotsiaalkindlustusameti noortegarantii tugisüsteemi tiimiga aprillis. Tema töölaual on mitmed koolitustega seotud teemad – koolituskava koostamine, koolituste korraldamine ja planeerimine ning koolitusvajaduste väljaselgitamine. Samuti tegeleb ta metoodika arendamisega, et noorte heaolu spetsialistidel üle Eesti oleks oma töös vajalikud teadmised, töövahendid ja tugi.

Üheks Elisabethi praeguseks tööülesandeks on noorte heaolu kaartide arendamine. Nende abil saavad spetsialistid edaspidi teha abivajaduse eelhindamist. Lisaks nõustavad ja toetavad Elisabeth ning tema kolleegid maakondade koordinaatoreid ja noorte heaolu spetsialiste, et aidata tagada kvaliteetne teenus igas Eesti kohalikus omavalitsuses.

Iga kuu viib Elisabeth läbi ka veebikohtumise noorte heaolu spetsialistidele, kus keskendutakse aktuaalsetele teemadele ning antakse võimalus omavahel kogemusi jagada ja suhelda. Just inimeste areng ja õppimine on tema jaoks üks töö kõige inspireerivamaid osi.

„Mind innustab see kui mu tehtud töö loob muutust ja aitab asju teha efektiivsemalt ning kvaliteetsemalt. Olen olnud varasemalt õpetaja ning mind inspireerib kui saan arendada midagi uut ja luua ruumi õppimiseks, kus inimestel tekivad uued seosed. Kui ma näen kõrvalt, et minu panustatud aeg ja töö kannab vilja. Mulle meeldib SKA-s, sest siin saan ma teha seda, mida ma armastan. Mul on siin võimalus ka ise areneda, õppida ja põnevates protsessides kaasuda. Arendustöö on minu jaoks kaasahaarav ja inspireeriv.“

Enne SKA-sse tulekut töötas Elisabeth ise noorte heaolu spetsialistina Saku vallas. Lisaks on ta töötanud õpetajana ning olnud koolis sotsiaalpedagoog, lasteaias õpetaja ning noortekeskuses noorsootöötaja. Tema varasem töökogemus annab talle hea võimaluse vaadata noorte heaolu valdkonda mitme erineva osapoole vaatenurgast.

Elisabethi jaoks on olulised ka väikesed õnnestumised ja hetked, mil inimesed saavad kokku, arutavad ning kohtumiselt midagi uut kaasa võtavad.
„Hindan igat väikest hetke. Toredad hetked on need, kus mingid protsessid saavad tehtud ja need kus saab midagi uut põnevat ette võtta. Hetked, kus tiimiga kohtume ja arutleme erinevatel teemadel – see on edasiviiv jõud.“

SKA juures väärtustab Elisabeth väga üle-eestilist meeskonda. Kui varasemalt on tema töö olnud peamiselt seotud Tallinna ja Harjumaaga, siis nüüd on tema ümber inimesed Eesti erinevatest paikadest. „Mulle meeldib, et SKA ühendab inimesi üle-eestiliselt. Tore on kuulata kui lahedat elu elavad tiimikaaslased teises Eesti otsas. Kodukontor annab võimaluse olla oma ala spetsialist ka väljaspool suuri linnu ning kolimine ei pea tähendama automaatselt töökohavahetust.“

Töö pakub Elisabethile palju võimalusi arenemiseks ja loomiseks, kuid seejuures on oluline ka ennast hoida. „Suurimaks väljakutseks pean iseenda hoidmist kõige muu kõrval. Minu järjepidev eesmärk on ennast meeles pidada ja iga päev hoida.“

Tasakaalu aitab leida mitmekülgne vaba aeg. Olulisel kohal on aeg iseenda, koduloomade ja lähedastega. Elisabeth armastab tantsimist ja on varem olnud ka bachata tantsutreener, kuigi praegu on ta sellest tegevusest pausi võtnud. Lisaks käib ta jõusaalis, harrastab joogat ning naudib jalutamist ja looduses pildistamist.

Pingete maandamiseks meeldib Elisabethile võtta aega iseendale ning mõelda küsimustele, mis aitavad fookuse taas paika saada. Vabal ajal kuuluvad tema lemmikute hulka ka head filmid ja sarjad, eriti „Friends“, ning väga maitsev toit. Ja üks asi on Elisabethi jaoks kindel: „Lõuna on püha.“

Aitäh, Elisabeth, et oled meiega!

Sotsiaalkindlustusametil on valminud 3000 praktilist lootuselaeka (safe box) töövihikut, mis aitavad lastel ja noortel p...
18/08/2026

Sotsiaalkindlustusametil on valminud 3000 praktilist lootuselaeka (safe box) töövihikut, mis aitavad lastel ja noortel paremini märgata oma tundeid, leida keerulisteks hetkedeks sobivaid toimetulekuviise ning mõelda läbi, kelle poole abi saamiseks pöörduda. Sügisel hakkab lasteabi kasutama töövihikuid koolides külalistundides ning iga tunnis osalev laps saab vihiku endale kaasa.

Laste ja noorte vaimse tervise mured jõuavad üha sagedamini ka lasteabini. 2025. aastal tegid lapsed lasteabisse 4234 pöördumist, millest ligi veerand puudutas vaimset tervist ja heaolu. Neist 354 pöördumist olid otseselt seotud ennast kahjustavate mõtete või käitumisega, näiteks enesetapumõtete või enesevigastamisega.

„Laste vaimse tervise toetamisel ei saa oodata hetkeni, mil mure on juba väga suur. Tahame anda lastele praktilised oskused, mis aitavad neil oma tundeid märgata, keerulisel hetkel toime tulla ja teada, kelle poole abi saamiseks pöörduda. Töövihiku väärtus on selles, et laps saab seda ise täita ja hiljem enda jaoks oluliste mõtete ning oma turvaplaani juurde tagasi tulla,“ ütles lasteabi teenuse juht 𝐊𝐫𝐢𝐬𝐭𝐢𝐢𝐧𝐚 𝐊𝐚𝐥𝐝𝐦𝐚.

Lasteabi nõustajad aitavad lapsi ja noori keerulistes olukordades ööpäev läbi, kuid sama oluline on ennetus. Sotsiaalkindlustusamet koondas lootuselaeka harjutused ja töölehed 36-leheküljeliseks praktiliseks töövihikuks.

Loe lähemalt 👉 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/sugisel-jouab-laste-katte-uus-vaimse-tervise-toovihik

„Emme, praegu sa teeskled, et sa oled rõõmus,“ ütleb mu seitsmeaastane tütar mulle viimasel ajal. See lause peatab mind ...
16/08/2026

„Emme, praegu sa teeskled, et sa oled rõõmus,“ ütleb mu seitsmeaastane tütar mulle viimasel ajal. See lause peatab mind iga kord... päris valusalt.

Olen mõelnud, et lapsevanemana peaksin olema mina see, kes õpetab lapsele oma tundeid märkama, neid nimetama ja mitte varjama. Aga päris sageli on hoopis tema see, kes märkab hetke, mil minu „kõik on korras“ ei ole päriselt aus. Ja see tuletab mulle meelde, et alati ei peagi kõik korras olema.

Mõnikord ongi keeruline... mõnikord on valus... mõnikord püüan olla rõõmsam, tugevam ja rahulikum, kui ma tegelikult olen, sest emana tahaksin ju ka teda raskete tunnete eest kaitsta. Aga võib-olla ei tähenda kaitsmine alati seda, et peaksin oma tunded ära peitma. Võib-olla tähendab see ka oskust öelda: „Mul on praegu raske, aga see ei ole sinu süü ja me saame sellega hakkama.“

Emana pean olema valmis ka selliseid hetki temaga jagama. Mitte panema oma muresid tema kanda, vaid näitama, et ka kurbus, väsimus ja ebakindlus kuuluvad inimese elu juurde. Et neid ei pea häbenema ega rõõmsa näo taha peitma. Vahel unustan sügavalt hingata ja päriselt enda sisse vaadata. Siis vaatab Karo mulle otsa ja näeb mind selgemalt, kui ma ise sel hetkel oskan.

See tuletab mulle meelde ka seda, et vanem ei ole alati lihtsalt „vanem ja targem“. Vanemal on küll vastutus, aga tal ei ole alati kõiki vastuseid. Mõnikord oskab laps märgata midagi, millest täiskasvanu on õppinud mööda vaatama. Mõnikord õpetab laps vanemale ausust, kohalolu ja julgust tunnistada, et kõik ei ole korras.

Ja teinekord olen ma päriselt, täiesti ausalt rõõmus. Kõige rohkem just siis, kui oleme koos. Me ei pea olema igal hetkel täiusliku naeratusega vanemad. Me võime kasvada koos ka läbi keeruliste tunnete ja nende hetkede, mil kõik ei ole korras. "

- Reili Brandt

2026. aastal tähistame vanemluse aastat, et tuua vanemlus paremini nähtavale ja rääkida ausalt nii rõõmudest kui ka keerukatest hetkedest. Vaja pole täiuslikkust – tähtis on hooliv kohalolek, lapse huvidest lähtumine ja teadmine, et abi küsimine on loomulik osa vanemaks kasvamisest.



Foto: Jane Vogt-Jürjo

1. jaanuarist kuni 10. augustini 2026 tegi lasteabi 59 otsust, millega eraldati ajutiselt perest 73 last. Lasteabi teeb ...
14/08/2026

1. jaanuarist kuni 10. augustini 2026 tegi lasteabi 59 otsust, millega eraldati ajutiselt perest 73 last. Lasteabi teeb selliseid otsuseid ajal, kui omavalitsuse lastekaitsetöötaja ei ole tööl. Seega lisanduvad neile arvudele omavalitsuste lastekaitsetöötajate tehtud eraldamisotsused.

Kõige sagedamini eraldati laps perest seetõttu, et vanem või mõlemad vanemad olid raskes joobes ning laps oli jäänud järelevalveta või hooletusse (38 juhtumit). Teine levinum põhjus oli lapse füüsiline väärkohtlemine vanema poolt (16 juhtumit). Ka neil juhtudel oli vanem sageli joobes.

Võrdluseks: 2025. aasta samal perioodil tegi lasteabi 30 eraldamisotsust, millega eraldati perest 41 last.

Lapse perest eraldamine on viimane abinõu, mida rakendatakse üksnes hädaolukorras, kui lapse turvalisust ei ole võimalik muul viisil tagada ja puudub teine turvaline täiskasvanu, kelle hoole alla laps jätta.

Politseiuudistest käis läbi juhtum, kus naine sattus raskesse liiklusõnnetusse. Ilm oli hea ja teeolud ei viidanud ohtli...
13/08/2026

Politseiuudistest käis läbi juhtum, kus naine sattus raskesse liiklusõnnetusse. Ilm oli hea ja teeolud ei viidanud ohtlikule liiklusolukorrale. Autos üksi olnud naine jäi ellu, kuid oli nädalaid haiglas raskes seisundis. Tema voodi kõrval seisis peaaegu kogu aeg abikaasa. Ta ei jätnud naist hetkekski üksi. Esmapilgul paistis see arstidele ja õdedele meeleheite, šoki ja armastusena. Alles hiljem hakkas selguma, et pidev kohalolu ei pruukinud olla kantud ainult murest. Selle taga võis olla ka kontrolliv vägivald ja hirm, et kui naine ärkab, räägib ta sellest, mis kodus tegelikult toimus.

Perevägivalla nähtamatust hinnast ehk surmadest, mida me ei oska perevägivallaga seostada, kirjutab meie ohvriabi osakonna juhataja 𝐊𝐚𝐢𝐫𝐞 𝐓𝐚𝐦𝐦.

Loe edasi 👉 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/perevagivalla-nahtamatu-hind-surmad-mida-me-ei-oska-perevagivallaga-seostada

𝐊𝐮𝐡𝐮 𝐩öö𝐫𝐝𝐮𝐝𝐚 𝐩𝐞𝐚𝐥𝐞 𝐯ä𝐠𝐢𝐬𝐭𝐚𝐦𝐢𝐬𝐭 𝐯õ𝐢 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞 𝐤𝐚𝐡𝐭𝐥𝐮𝐬𝐞 𝐤𝐨𝐫𝐫𝐚𝐥? Abi saab abi seksuaalvägivalla kriisiabikeskusest. Eestis teg...
12/08/2026

𝐊𝐮𝐡𝐮 𝐩öö𝐫𝐝𝐮𝐝𝐚 𝐩𝐞𝐚𝐥𝐞 𝐯ä𝐠𝐢𝐬𝐭𝐚𝐦𝐢𝐬𝐭 𝐯õ𝐢 𝐬𝐞𝐥𝐥𝐞 𝐤𝐚𝐡𝐭𝐥𝐮𝐬𝐞 𝐤𝐨𝐫𝐫𝐚𝐥? Abi saab abi seksuaalvägivalla kriisiabikeskusest. Eestis tegutseb viis sellist keskust ning sinna võib pöörduda nii pärast seksuaalvägivalda kui ka selle kahtluse korral. 2025. aastal pöördus kriisiabikeskustesse 268 inimest, neist 106 olid alaealised ja 95% naised.

🔗👉 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/abi-parast-seksuaalvagivalda-kuhu-poorduda

Pensioniavalduse esitamise järel tekib sageli kaks küsimust. Millal teeb sotsiaalkindlustusamet otsuse? Millal jõuab esi...
12/08/2026

Pensioniavalduse esitamise järel tekib sageli kaks küsimust. Millal teeb sotsiaalkindlustusamet otsuse? Millal jõuab esimene pension kontole? Vastus sõltub sellest, kas pensioniõigus on juba tekkinud ja vajalikud dokumendid on olemas. Kui pensioniõiguse kindlakstegemiseks tuleb arvestada ka välisriigis töötatud aega või inimene taotleb pensioni mitmest riigist, osalevad menetluses ka teiste riikide pädevad asutused.

Sotsiaalkindlustusameti välishüvitiste valdkonna juht Kadri Tomingas selgitab, millal pensioni menetlemine algab, kui kiiresti otsus tehakse ning mida saab inimene ise sujuvamaks asjaajamiseks teha: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/millal-jouab-esimene-pension-kontole

Sotsiaalkindlustusamet teeb järelevalvet selle üle, kas sotsiaalteenused vastavad nõuetele ja inimeste vajadustele. Eesm...
11/08/2026

Sotsiaalkindlustusamet teeb järelevalvet selle üle, kas sotsiaalteenused vastavad nõuetele ja inimeste vajadustele. Eesmärk pole karistada, vaid tagada, et ühiskonna kõige haavatavamad saaksid edaspidi paremaid teenuseid.

Hooldekodudes vaatame näiteks, kas teenuseosutajal on piisavalt kvalifitseeritud töötajaid, kas hooldust pakutakse inimese vajaduste järgi ning kas on tagatud privaatsus ja inimväärne kohtlemine.

2025. aastal tegime 54 hooldekodus 43 järelevalvemenetlust. Tuli välja, et 13 teenuseosutajal esines puudusi privaatsuse tagamisel ning abihooldajad töötasid pikalt ilma juhendamiseta.

Need ei ole väikesed detailid – need mõjutavad otseselt seda, kuidas inimene end hooldekodus tunneb.

Loe, kuidas järelevalve aitab hoida teenuste kvaliteeti:

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/jarelevalve-ei-tule-karistama-vaid-aitab-asjad-korda-saada

Kui on kahtlus, et laps on kogenud väärkohtlemist, on oluline, et teda kuulataks ning ta ei peaks oma lugu korduvalt rää...
09/08/2026

Kui on kahtlus, et laps on kogenud väärkohtlemist, on oluline, et teda kuulataks ning ta ei peaks oma lugu korduvalt rääkima. Lastemajas saavad laps ja tema pere abi ühest kohast. Seal töötavad koos erinevad spetsialistid, kes hindavad olukorda ja pakuvad vajalikku tuge.

Lastemaja on lapsesõbralik teenus, mida pakume väärkohtlemise kahtlusega, väärkoheldud või väärkohtlevalt käituvate laste abistamiseks. See on turvapaik, kus esikohal on lapse õigused, heaolu ja turvatunne.

🚸 2025. aastal pöörduti lastemaja poole 598 korda – aasta varem 814. Vähenemise taga on arvestuse muutus: kui varem loeti kokku kõik pöördumised, ka need, mis ei puudutanud seksuaalset väärkohtlemist ega sobimatut seksuaalkäitumist, siis nüüd kajastab statistika ainult nende laste arvu, kellele osutati lastemaja teenust. See muudatus aitab teenuse mahtu täpsemalt hinnata.

🚸 Lastemajad tegutsevad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus. Saaremaal toimuvad kohtumised ajutistes ruumides. Mitu aastat tuli murettekitavalt vähe pöördumisi ida piirkonnast. Mullu pöördumiste arv seal siiski kasvas – hoolimata sellestki, et statistika kogumist muudeti. See on väga positiivne.

🚸 Kahtlustuse liigid: 79% seksuaalne väärkohtlemine, 16% laste ennast või teisi kahjustav seksuaalkäitumine, 5% juhtudel olid lapsed väärkohtlemise tunnistajad.

🚸 Laste keskmine vanus oli nagu varasematelgi aastatel 12 aastat.

🚸 358 last said sotsiaalkindlustusameti kaudu edasist vaimse tervise abi traumast taastumiseks.

🚸 61% juhtumites kahtlustati teo toimepanijana täisealist (2024. a 51%).

🚸 Kõige rohkem võttis lastemajaga ühendust politsei (38%), olulise osa moodustasid ka omavalitsuste (19%) ja lapsevanemate pöördumised (19%), 12% juhtumitest jõudis meieni lasteabi vahendusel, sama palju suunasid teised spetsialistid.

Loe, kuidas lastemaja aitab lapsi keerulistes olukordades:

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/abivajav-laps-ja-taiskasvanu/laste-ja-perede-abistamine/lastemaja

Address

Paldiski Mnt 80
Tallinn
15092

Opening Hours

Monday 09:00 - 17:00
Tuesday 09:00 - 17:00
Wednesday 09:00 - 17:00
Thursday 09:00 - 17:00
Friday 09:00 - 17:00

Telephone

+3726121360

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Sotsiaalkindlustusamet posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Organization

Send a message to Sotsiaalkindlustusamet:

Shortcuts

Share

Category