Sotsiaalkindlustusamet

Sotsiaalkindlustusamet Tagame kindlustunde igaks eluetapiks! Meie kaudu saavad inimesed pensione, toetusi ja hüvitisi. Määrame ja maksame elatisabi. Osutame ohvriabi- ja lepitusteenust.

Tuvastame puude raskusastet ja puudest tulenevaid lisakulusid. Rahastame rehabilitatsiooniteenuseid ja erihoolekandeteenuseid. Koordineerime üleriigilist lastekaitse alast tööd.

Kriisitoe peaspetsialist, liitu meie meeskonnaga! 💭Kui sul on kogemus traumeeritud inimeste nõustamisel ning soov toetad...
11/06/2026

Kriisitoe peaspetsialist, liitu meie meeskonnaga! 💭

Kui sul on kogemus traumeeritud inimeste nõustamisel ning soov toetada inimesi nende elu kõige keerulisematel hetkedel, siis võib see võimalus olla just sulle.

Kriisitoe peaspetsialistina:
📍pakud kriisisündmustest mõjutatud inimestele kiiret psühhosotsiaalset tuge
📍annad psühholoogilist esmaabi ja suunad edasi vajalike teenusteni
📍teed koostööd erinevate asutuste ja võrgustikega
📍viid läbi ennetus- ja teavitustegevusi üle Eesti

Omalt poolt pakume:
missiooniga ja tähendusrikast tööd, võimalust töötada kodukontorist või ühes 15 esindusest üle Eesti, 35 päeva puhkust ja 3 tervisepäeva aastas, vaimse tervise tuge, mentorlust sisseelamisel ja brutotöötasu 2150 € kuus.

Kui sul on kõrgharidus sobivas valdkonnas, vähemalt 2-aastane nõustamiskogemus ning väga hea eesti keele oskus koos vene ja inglise keele oskusega, siis ootame sind kandideerima!

Kandideeri enne 21. juunit siin: https://talendipank.ee/toopakkumine/rwt89l

Riigikogu kiitis heaks nõusolekuseaduse.See tähendab, et seksuaalsuhteks või muuks seksuaalseks tegevuseks peab olema in...
10/06/2026

Riigikogu kiitis heaks nõusolekuseaduse.

See tähendab, et seksuaalsuhteks või muuks seksuaalseks tegevuseks peab olema inimese selge ja vabatahtlik nõusolek.

Nõusolek ei pea olema tingimata sõnaline, kuid see peab olema arusaadav ja antud vabatahtlikult. Nõusolekuta seks on karistatav ka siis, kui vägivalda ei kasutatud.

Seadus saadetakse järgmisena presidendile väljakuulutamiseks.

Video, mis selgitab asja natuke lähemalt:
https://www.youtube.com/watch?v=LNQxIgWk-UY

Riigikogu kiitis heaks niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut.

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi taastava õiguse ja vabatahtlike koordinaator Anete Kramp panustab sellesse, et taastava...
10/06/2026

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi taastava õiguse ja vabatahtlike koordinaator Anete Kramp panustab sellesse, et taastava õiguse põhimõtted jõuaksid inimesteni ning vabatahtlikud saaksid pakkuda tuge neile, kes seda kõige enam vajavad. Saagem temaga tuttavaks.

Anete liitus Sotsiaalkindlustusametiga 2025. aasta jaanuaris. Teda kõnetas võimalus panustada vabatahtlike võrgustiku toimimisse ning mõista taastava õiguse sisu ja mõju läbi igapäevase praktika. Ta töötab taastava õiguse ja vabatahtlike koordinaatorina lõuna ja lääne piirkonnas, koordineerides taastava õiguse vahendusteenust ning toetades vabatahtlike tegevust. Nende hulgas on nii taastava õiguse vabatahtlikud kui ka perevägivalla ohvreid toetavad vabatahtlikud.

„Mind innustab see, et minu tööpäevade sisu võib olla väga erinev,“ räägib Anete. „Ühes nädalas võivad kohtuda dokumentide haldus, vabatahtlike toetamine, koostööpartneritega suhtlemine, koostööpäevade ettevalmistamine ning vabatahtlike tunnustusürituste või suvekoolide planeerimine. Just seetõttu ei ole selles töös kuigi palju rutiini. Küll aga on palju inimesi, palju usaldust ja palju võimalusi.“

Anete sõnul tõi teda Sotsiaalkindlustusametisse eelkõige taastav õigus. „Olen taastava õiguse usku. Mitte seetõttu, et see pakuks lihtsaid lahendusi, vaid vastupidi – see aitab näha inimest ja tema kogemust kogu selle keerukuses.“ Ta hindab kõrgelt võimalust end selles valdkonnas arendada, juurde õppida ning teha koostööd inimestega, kes taastavat õigust igapäevaselt praktiseerivad.

Eriti inspireerivad Anetet vabatahtlikud. „Tihti räägitakse vabatahtlikest eelkõige nende panuse kaudu, kuid mind paelub hoopis midagi muud. Nende seas on uskumatult palju tarkust, elukogemust ja teadmisi. Sageli lahkun vestlustest mõttega, et sain ise sellest kohtumisest sama palju või isegi rohkem, kui vastu andsin.“

Ühe olulisema õppetunnina toob Anete välja mõistmise, et iga inimene vastutab oma teekonna eest ise. „Nii mõnigi kord tahaks aidata rohkem, kiiremini või öelda, kuidas peaks, kuid tegelikult on oluline mõista, et igal inimesel on oma teekond. Mina ei saa kanda inimese eest vastutust.“ See teadmine on tema sõnul mõjutanud nii tööd kui ka laiemalt inimeste mõistmist.

Suurimaks väljakutseks peab Anete tasakaalu hoidmist. „Töö pakub nii palju võimalusi panustada, luua ja kaasa mõelda, et vahel tuleb teadlikult meelde tuletada, et kõike ei pea ega saa korraga teha.“ Ta tunnistab, et õpib endiselt leidma tasakaalu pühendumise ja enesehoidmise vahel.

Tasakaalu aitab Anete ellu tuua aeg pere ja lähedastega. Lisaks on ta avastanud enda jaoks tegevused, mis õpetavad kannatlikkust ja kohalolu. „Keraamika õpetab mulle igal nädalal, et kõike ei saa kiirustada. Savil on oma aeg.“

Sel kevadel rajas Anete oma esimese kasvuhoone ja maitsetaimede peenrad. „Olen leidnud end peaaegu igal hommikul vaatamas, mida üks järjekordne päev kasvamisele juurde on andnud.“ Ta usub, et nii inimeste kui taimede puhul on kõige olulisem luua tingimused kasvamiseks. „Me ei saa nende eest kasvada. Me ei saa sundida neid muutuma. Küll aga saame pakkuda tähelepanu, hoolt ja ruumi.“

Viimase aasta jooksul on Anete üheks lemmikuks saanud järves ujumine. Möödunud talvel käis ta esimest korda järves kogu talve vältel ning nüüd naudib juba soojemaid veetemperatuure.
Küsisime Anetelt ka, et kui tal oleks võimalus muuta maailmas ühte asja, siis mis see oleks ja miks?

„Kui saaksin maailmas midagi muuta, siis sooviksin, et inimesed kuulaksid üksteist rohkem. Oma töös näen iga päev, kui oluline on see, et inimene tunneks end päriselt kuulatuna. Sageli on just see koht, kust saab alguse mõistmine, usaldus ja võimalus edasi liikuda.

Aitäh, Anete, et oled meiega!

Ühiskonnas, kus hinnatakse kõrgelt noorust ja edukust, kipuvad eakate mured jääma tagaplaanile. Sageli on väärarusaam, e...
10/06/2026

Ühiskonnas, kus hinnatakse kõrgelt noorust ja edukust, kipuvad eakate mured jääma tagaplaanile. Sageli on väärarusaam, et eakate mured on vähem tähtsad, juurdunud ka eakates endis. Eakas võib olla harjunud oma muret pisendama või karta, et koormab teisi. Vaikimine ei tähenda aga, et probleemi ei ole. Vägivalda, mida ei märgata ja millest ei räägita, on lihtsam jätkata.

Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul kogeb aasta jooksul väärkohtlemist või vägivalda ligikaudu iga kuues vähemalt 60-aastane väljaspool hoolekandeasutust elav inimene, kuid teada antakse vaid 4% juhtumitest. Eestis pöördus 2025. aastal abi saamiseks ohvriabitöötaja poole ainult 26 üle 65-aastast inimest, mis teeb 5% kõigist pöördumistest. Valdav osa neist pöördumistest oli seotud peresisese vägivallaga.

15. juuni on ülemaailmne eakate väärkohtlemise teadvustamise päev.

Kirjutab ohvriabi psühholoogilise abi teenuse juht: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/eaka-vaarkohtlemine-jaab-pahatihti-nahtamatuks

9-aastane laps on segaduses ja ebakindel, milline otsus oma elukorralduse kohta teha, nii et see sobiks nii emale kui ka...
09/06/2026

9-aastane laps on segaduses ja ebakindel, milline otsus oma elukorralduse kohta teha, nii et see sobiks nii emale kui ka isale: kas jääda elama isaga või kolida ema juurde. Vanemad on pannud otsustamise vastutuse lapsele, mõjutades teda samal ajal oma hinnangute ja arvamustega. Lapse enda sõnul on ta praegu kindel, et soovib kolida ema juurde, kuid tunneb, et teeb selle otsusega isale haiget. Ta kardab isale oma soovi ise öelda, sest pelgab isa reaktsiooni.

See on lugu riikliku perelepitaja Kairit Lindmäe praktikast.

Loe edasi 👉 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/lahkelt-lahku-v-osa-kuidas-saasta-last-taiskasvanute-muredest

Riiklik perelepitus on vanematele tasuta. Selle eesmärk on toetada lahku minevaid või lahku läinud vanemaid rahumeelsete kokkulepete saavutamisel, mis lähtuvad lapse huvidest ja heaolust. Kui vanemad jõuavad kokkuleppele varakult, väheneb konfliktide eskaleerumise oht ning vähenevad ka negatiivsed tagajärjed lastele.

2025. aastal oli riikliku perelepitusteenusega seotud 2178 lapsevanemat ja 1710 last. Eestis on 26 riiklikku perelepitajat.

🧒Üheksa-aastane tüdruk: „Ema tutistas mind just. Ma arvan, et olin ise süüdi, sest tüütasin teda.“🧒15-aastane noor: „Van...
08/06/2026

🧒Üheksa-aastane tüdruk: „Ema tutistas mind just. Ma arvan, et olin ise süüdi, sest tüütasin teda.“

🧒15-aastane noor: „Vanem lõi mind käega näkku, sest tahtsin endale viga teha.“

🧒15-aastane tüdruk: „Mu poiss-sõbra ema peksab teda, sest ta käis sõpradega väljas ilma luba küsimata.“

Lapsed kirjutavad lasteabi veebivestlusesse (chat’i), sest ei saa kodus vanema juuresolekul helistada. Nad räägivad, et neid on löödud, rihmaga karistatud või tõugatud. Mõni usub, et sai peksa enda süü tõttu. Lääne-Harju politseijaoskonna eriasjade uurija Annika Antšaki sõnul on kõige raskem näha last vägivallaga harjumas.

„Eelmisel aastal pöörduti lasteabi poole üle 21 000 korra. Kõnedes, e-kirjades ja veebivestlustes kõlasid väga erinevad lood – alates rõõmust hästi läinud koolitöö üle kuni tõsiste muredeni ja abi palumiseni koduse vägivalla, vanemate alkoholitarbimise või hooletusse jätmise tõttu," jagab sotsiaalkindlustusameti varajase märkamise ja ennetustalituse juht Karen-Pauliin Konks.

𝐀𝐛𝐢𝐯𝐚𝐣𝐚𝐯𝐚𝐬𝐭 𝐥𝐚𝐩𝐬𝐞𝐬𝐭 𝐭𝐞𝐚𝐭𝐚𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐨𝐧 𝐢𝐠𝐚𝐮̈𝐡𝐞 𝐤𝐨𝐡𝐮𝐬𝐭𝐮𝐬. Kui sul on teave või kahtlus, et laps vajab abi, tuleb sellest viivitamata teada anda omavalitsusele või lasteabile.

Lasteabi:

👉 Telefon: 116 111 (tasuta ja ööpäev läbi)

👉 Välismaalt helistades: +372 600 4434

👉E-post: [email protected]

👉Veebivestlus: lasteabi.ee

Vahetu ohu korral:

👉Häirekeskus: 112

Kärt Anvelti artikkel „Sain peksa, sest olin halb laps“ on Delfis tellijatele loetav:

https://www.delfi.ee/artikkel/120588743/sain-peksa-sest-olin-halb-laps-uurija-naeb-lapsi-koduvagivallaga-harjumas

Lapsed kirjutavad lasteabi veebivestlusesse (chat’i), sest ei saa kodus vanema juuresolekul helistada. Nad räägivad, et neid on löödud, rihmaga karistatud või tõugatud. Mõni usub, et sai peksa enda süü tõttu. Lääne-Harju politseijaoskonna eriasjade uurija Annika Antšaki sõnul on kõi...

MDFT teraupeudid, ootame teid! Tule toetama riskikäitumisega noori ja nende peresid.Pikendasime kandideerimise tähtaega ...
08/06/2026

MDFT teraupeudid, ootame teid! Tule toetama riskikäitumisega noori ja nende peresid.

Pikendasime kandideerimise tähtaega 9. juunini 📣

Ootame oma meeskonda MDFT teraupeute Lääne piirkonda ja Lõuna piirkonda!

Kui sind kõnetab võimalus teha sisulist tööd programmi suunatud noorte, vanemate, perede ja perevälise võrgustikuga, toetades nende ühist teekonda käitumuslike ning vastastikuste muutuste saavutamisel, siis võib see pakkumine olla just sulle 💡

Ootame sind kandideerima, kui sul on kõrgharidus (eelistatult psühholoogia-, lastekaitse-, sotsiaaltöö-, kasvatusteaduste vm lähedases valdkonnas); laste või perede nõustamise kogemus; hea suhtlemis-, enese- ja ajajuhtimisoskus, suutlikkus toime tulla keerukate juhtumite ja erinevate inimestega; inglise keele oskust vähemalt B2 tasemel ja vene keele oskust vähemalt B1 tasemel; juhtimisõigus ja isiklikuauto kasutamise võimalus.

Omalt poolt pakume täistööajaga tähtajatut töösuhet teenindades kliente Lõuna-Eestis (Tartu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal) või Lääne-Eestis (Läänemaal, Pärnumaal, Hiiumaal, Saaremaal ja Viljandimaal), 35 kalendripäeva puhkust, tervisepäevi, täiendavat haigushüvitist, mitmeid enesetäiendamise ja arenguvõimalusi ning vaimse tervise tuge.

Kandideeri enne 9. juunit 2026 ja loe lähemalt:
Lõuna-Eesti piirkonna MDFT terapeut: https://talendipank.ee/toopakkumine/bWnAlQ-107
Lääne-Eesti piirkonna MDFT terapeut: https://talendipank.ee/toopakkumine/XYBzRX-107

„Kodus toimuv vägivald ei mõjuta ainult täiskasvanut. Seda kogeb ka laps, kes kuuleb karjumist, näeb hirmu või elab pide...
05/06/2026

„Kodus toimuv vägivald ei mõjuta ainult täiskasvanut. Seda kogeb ka laps, kes kuuleb karjumist, näeb hirmu või elab pidevas pinges. Laps ei peagi olema vägivalla otsene sihtmärk, kuid jõhker sõna või välkuv rusikas annab hoobi tema turvatundele, arengule ja arusaamale sellest, millised suhted on normaalsed,“ kirjutab meie ohvriabi osakonna juhataja Kaire Tamm.

Loe edasi: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/laps-kannatab-ka-siis-kui-loogid-ei-taba-teda

☀️ Suvi on laste jaoks seikluste, mängude ja vabaduse aeg. Kuid kahjuks ei tunne kõik lapsed end koolivaheajal turvalise...
04/06/2026

☀️ Suvi on laste jaoks seikluste, mängude ja vabaduse aeg. Kuid kahjuks ei tunne kõik lapsed end koolivaheajal turvaliselt.

Kui kool on läbi, jäävad eemale õpetajad, tugispetsialistid ja treenerid, kes sageli esimesena märkavad, kui lapsel on raske. Suvel veedavad lapsed rohkem aega kodus ja internetis ning nii võivad mured jääda teiste pilkude eest varju.

Seepärast kutsume sel suvel kõiki täiskasvanuid lapsi rohkem märkama.

💙 Märka last, kes on muutunud vaikseks või ärevaks.
💙 Märka last, kes hoiab teistest eemale.
💙 Märka last, kes veedab väga palju aega üksinda.
💙 Märka last, kes ei taha koju minna.
💙 Märka last, kes vihjab, et kõik ei ole hästi.

💬 „Märkamine ei tähenda kellegi ellu sekkumist, vaid hoolimist. Meil kõigil on vastutus märgata, kui laps võib vajada abi, ning kohustus ka reageerida. Lapse abivajadusest tuleb anda teada lasteabile või omavalitsuse laste heaolu spetsialistile. Kui laps on hädaohus, tuleb helistada politseisse. Vahel võib üks tähelepanelik täiskasvanu, kes õigel hetkel reageerib, muuta lapse elu,“ ütleb sotsiaalkindlustusameti lasteabi teenuse juht Kristiina Kaldma.

Kui laps vajab abi või oled tema pärast mures, saad ööpäevaringselt nõu küsida lasteabist telefonil 116 111 või veebis aadressil lasteabi.ee. Hädaolukorras helista 112.

Märgates võid muuta ühe lapse elu.

----

Sotsiaalministeerium
Justiits- ja Digiministeerium
Haridus- ja Teadusministeerium
Politsei- ja Piirivalveamet
Häirekeskus
Siseministeerium

Hoolduspere avab oma kodu lapsele, kes on juba pidanud kogema kaotust ja suuri muutusi. See võib anda lapsele turvatunde...
04/06/2026

Hoolduspere avab oma kodu lapsele, kes on juba pidanud kogema kaotust ja suuri muutusi. See võib anda lapsele turvatunde, läheduse ja võimaluse kasvada peres, kuid alati ei lähe kõik nii, nagu alguses loodeti. Mõnikord kujuneb olukord nii keeruliseks, et laps ei jää hooldusperre. Iga sellise juhtumi taga on lapse ja pere lugu, millest on oluline õppida: mida oleks saanud teha varem või teisiti ning millist tuge vajavad lapsed ja pered, et nad ei jääks raskustega üksi.

Aastatel 2024–2025 katkes hooldusperes elamine 21 lapsel. Need juhtumid puudutasid kokku 18 peret, sest mõnes peres elas mitu last.

Anname ülevaate sellest, mida oleme juhtumite analüüsimisel õppinud ja mida oleme perede paremaks toetamiseks ette võtnud:https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/ulevaade-2024-2025-aasta-juhtumitest-kus-laps-ei-jaanud-hooldusperre

Address

Paldiski Mnt 80
Tallinn
15092

Opening Hours

Monday 09:00 - 17:00
Tuesday 09:00 - 17:00
Wednesday 09:00 - 17:00
Thursday 09:00 - 17:00
Friday 09:00 - 17:00

Telephone

+3726121360

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Sotsiaalkindlustusamet posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Organization

Send a message to Sotsiaalkindlustusamet:

Share