08/08/2026
⁉️Keskkonnaamet on andnud loa küttida kahte karupoega Järvamaal, keda käsitletakse nuhtlusisenditena⁉️
Meie hinnangul sisaldab Keskkonnaameti selgitus aga mitmeid väiteid, mille paikapidavus vajab tõsist küsimärkide seadmist. Otsus on langetatud selgelt liiga ennatlikult ja fakte kontrollimata.
🤔Oleme näinud videosid kolmest karupojast ning nende välimuse ja käitumise põhjal ei ole põhjust nõustuda väitega, et tegemist on pooleteiseaastaste poegadega. Meie hinnangul on tegemist selle aasta poegadega, kes on umbes 7–8 kuu vanused.
👉See ei ole selle juhtumi juures sugugi vähetähtis detail. Karupoegade vanus mõjutab otseselt seda, kuidas hinnata nende käitumist, sõltuvust emast ja kohanemist.
🫢Teine väide, millega me ei saa nõustuda, on see, et karuema jätab oma pojad maha ja ei paaritu uuesti, sest tal on eelmise aasta pojad. Ta küll jätab nad korraks omapead, et nad isakaru rünnaku tagajärjel hukka ei saaks, kuid otsib nad pärast uuesti ülesse. Samas aga jääb ka uuesti tiineks. On ka erandeid aga erand ei kinnita reeglit.
Selle aasta kevadel jõudis meieni juhtum, kus harvester oli lõhkunud karupesa, milles olid väga väikesed pojad. Selle loo lõppu me kahjuks ei tea, sest pojad kadusid. Loodame, et karuema sai siiski oma võimaluse. Küll aga teame, et sealsamas läheduses, vaid meeter-kaks eemal, oli ka eelmise aasta poegade pesa. Karuema oli jätkuvalt nendega koos ja läks nendega koos magama.
Seega ei saa ühe üldistava väite põhjal teha järeldust, et karuema loobub eelmise aasta poegadest lihtsalt selleks, et uuesti paarituda. Loodus ei toimi alati nii lihtsate skeemide järgi.
Aga kas need karud on üldse nuhtlusisendid⁉️
Nuhtlusisendiks nimetamine peaks eeldama korduvat ja järjepidevat, pika aja vältel kestvat, probleemi.
Kõnealuste karupoegade puhul ei ole meile teada juhtumeid, kus nad oleksid pika aja vältel järjepidevalt inimesele või varale ohtu kujutanud või korduvalt pahandust teinud. Üksikud inimese silma alla sattumised ei muuda automaatselt looma nuhtlusisendiks.
🤔Samuti on kummaline väide, et karud on agressiivsed ja inimesed on neile tuttavad, nad ei oska lihtsalt oma vanusest tulenevalt inimeses ohtu näha.
Karud võivad inimese lähedusse sattuda väga erinevatel põhjustel – toidu lõhna, kergesti kättesaadava toidu, kompostikastide või muu inimese tekitatud ahvatluse tõttu. Kui piirkonnas on suured kompostikastid, ei saa samal ajal väita, et kõik vajalik on tehtud selleks, et metsloomad hoovidesse ei tuleks.
‼️Veel üks oluline küsimus on karupoegade identifitseerimine.
Selles piirkonnas on meie teada kaheksa täiskasvanud karu, kellest vähemalt kolmel peaksid olema pojad. Kui karupoegadel puuduvad kõrvamärgised või muud kindlad individuaalsed tunnused, siis mille alusel saab kindlalt väita, et kõik inimese läheduses nähtud pojad on ühed ja samad loomad?
Seda ei tohiks eeldada – seda tuleks tõendada‼️
Meieni on kohapealt saadetud ka videod karupoegadest, kes teineteist lutsutavad. Ka nende käitumine tekitab küsimuse, kas tegemist on tõepoolest pooleteiseaastaste loomadega. Meie hinnangul viitab selline käitumine pigem märksa noorematele poegadele.
👉Ja siis kõige olulisem – metsloom ei ründa niisama, vale käsitlemine või äkiline lähenemine on see, mis põhjustab nö rünnaku – loom kaitseb ennast.
Kes tegelikult kellele ohtlikult läheneb ja kes tekitab sellisel juhul ohuolukorra?
Kui metsloomale lähenetakse ning samal ajal on inimesel küljes toidulõhn või ta haarab loomast, ei saa looma reaktsiooni automaatselt käsitleda tõendina tema erakordsest agressiivsusest.
Ka kohalikud jahimehed ei ole meie teada sellest küttimisest huvitatud. See peaks samuti panema küsima, kas küttimine on antud olukorras tõesti ainus või parim lahendus.
🙏Me ei väida, et inimese ja karu konflikte ei tuleks tõsiselt võtta. Vastupidi – neid tuleb võtta väga tõsiselt. Aga lahendus ei saa olla iga kord kõige lihtsam: loom maha lasta.🙏
👇
Tegutseda tuleb ennetavalt, mitte tegeleda tagajärgedega. Kohalikele peavad olema antud väga ranged juhised ning selgitada välja, miks need pojadüldse üksi hulguvad. Kuhu jäid peletusmeetodid? Lärm, survevoolikud, eemale peletamine.
Kui metsloomadele on kättesaadav inimese toit, tuleb vähendada selle kättesaadavust. Kui kompostikastid meelitavad loomi asulatesse, tuleb need muuta metsloomakindlaks. Kui karud liiguvad inimese lähedusse, tuleb uurida, miks nad seda teevad. Kui väidetakse, et tegemist on konkreetsete nuhtlusisenditega, peab olema võimalik seda väidet ka tõenditega kinnitada.
Ja kui väidetakse, et tegemist on pooleteiseaastaste karupoegadega, siis peab sellel väitel samuti olema alus.
‼️Ennetamine, tõenduspõhisus ja mõistlik lahendus peaksid olema esimene samm. Küttimine peaks olema viimane‼️
