12/08/2026
Kuidas läheneda lapsele, et kiiver püsiks peas ka vanema pilguta? 🛴
Lastekaitse Liidu „Kiusamisest vabaks!” programmi koordinaatorid 𝐉𝐚𝐚𝐧𝐢𝐤𝐚 𝐑𝐞𝐢𝐧𝐢𝐤 ja 𝐊𝐞𝐫𝐥𝐢 𝐀𝐚𝐬𝐚 selgitavad artiklis, kuidas lapse- ja noorukieas muutuvad eakaaslaste suhted ja gruppi kuulumine eriti tähtsaks ning hirm sotsiaalse tõrjutuse ees võib mõjutada ka turvalisusega seotud valikuid.
Mida saab vanem teha, et laps suudaks ka iseseisvalt turvalisi valikuid langetada?
🔹𝐊𝐮𝐮𝐥𝐚𝐭𝐚 𝐣𝐚 𝐚𝐫𝐮𝐭𝐥𝐞𝐝𝐚 𝐡𝐢𝐧𝐧𝐚𝐧𝐠𝐮𝐯𝐚𝐛𝐚𝐥𝐭. Püüdes mõista põhjuseid, miks laps kiivrit kanda ei soovi, on vanemal lihtsam tema valikuid mõjutada.
🔹𝐀𝐢𝐝𝐚𝐭𝐚 𝐥𝐚𝐩𝐬𝐞𝐥 𝐦õ𝐢𝐬𝐭𝐚, 𝐞𝐭 𝐤𝐢𝐢𝐯𝐫𝐢 𝐤𝐚𝐧𝐝𝐦𝐢𝐧𝐞 𝐨𝐧 𝐬𝐞𝐚𝐝𝐮𝐬𝐞𝐬𝐭 𝐭𝐮𝐥𝐞𝐧𝐞𝐯 𝐤𝐨𝐡𝐮𝐬𝐭𝐮𝐬 𝐣𝐚 𝐚𝐢𝐭𝐚𝐛 𝐭𝐚𝐠𝐚𝐝𝐚 𝐭𝐞𝐦𝐚 𝐭𝐮𝐫𝐯𝐚𝐥𝐢𝐬𝐞 𝐥𝐢𝐢𝐤𝐥𝐞𝐦𝐢𝐬𝐞. Laps võib küll teada, et kiivrita sõitmine on ohtlik, kuid mõelda „minuga ju ei juhtu“. Oluline on aidata tal seostada teadmisi päriseluga ja mõista, et enda turvalisuse eest saab eelkõige ise vastutada.
🔹𝐊𝐚𝐚𝐬𝐚𝐭𝐚 𝐥𝐚𝐩𝐬 𝐤𝐢𝐢𝐯𝐫𝐢 𝐯𝐚𝐥𝐢𝐦𝐢𝐬𝐬𝐞. Kui kiiver on paras, mugav ja lapsele meelepärane, on suurem tõenäosus, et ta seda kannab. Kiivrit võib lasta lapsel ka omanäolisemaks muuta näiteks kleebiste, helkurite või muude detailidega.
🔹𝐀𝐧𝐝𝐚 𝐞𝐞𝐬𝐤𝐮𝐣𝐮. Mida rohkem näeb laps enda ümber kiivrit kandvaid eakaaslasi ja täiskasvanuid, seda loomulikumaks muutub see ka tema jaoks.
🔹𝐊𝐮𝐣𝐮𝐧𝐝𝐚𝐝𝐚 𝐤𝐢𝐢𝐯𝐫𝐢𝐤𝐚𝐧𝐝𝐦𝐢𝐬𝐞𝐬𝐭 𝐮̈𝐡𝐢𝐧𝐞 𝐧𝐨𝐫𝐦. Siin on roll nii peredel, haridusasutustel kui ka ühiskonnal laiemalt – järjepideval liiklusohutuse õppel ning noortele suunatud positiivsetel ja atraktiivsetel teavituskampaaniatel.
Jaga postitust edasi ja aita levitada sõnumit, et turvaline on lahe!
Artikkel on täismahus kättesaadav Õhtulehe tellijatele.
MTÜ Lastekaitse Liidu tegevust toetab Sotsiaalministeerium.
Elektritõukerataste õnnetused sagenevad suvel märgatavalt. Sotsiaalmeedias puhkeb pärast järjekordset rasket õnnetust tuline arutelu, miks lapsed endiselt kiivrita sõidavad. Paljud tõdevad, et nii mõnedki lapsed kahmavad kiivri peast kohe, kui on vanemate pilgu alt eemale jõudnud.
