Keskkonnaagentuur

07/06/2026

🐄🍐 Kestlik toidusüsteem hõlmab toidu tootmist, töötlemist, jaotamist ja tarbimist viisil, mis tagab toidujulgeoleku ning vähendab negatiivset mõju keskkonnale, kliimale ja tervisele. Tutvu olulisemate trendide ja näitajatega Keskkonnahoidliku arengu andmeväravas ➡ keskkonnaportaal.ee/teemad/keskkonnahoidliku-arengu-andmevarav/kestlik-toidususteem

06/06/2026

🚛🚂 Kas transpordi- ja liikuvuse valdkond liigub Eestis keskkonnahoidlikumas suunas? Tutvu olulisemate trendide ja näitajatega Keskkonnahoidliku arengu andmeväravas ➡ keskkonnaportaal.ee/teemad/keskkonnahoidliku-arengu-andmevarav/transport-ja-liikuvus

05/06/2026

🪻 Igal aastal valivad erinevad keskkonnaühendused aasta liigid, et tutvustada lähemalt meie looduse mitmekesisust ja liikide käekäiku.

2026. aasta liikideks on valitud siil (harilik siil ja kaelussiil), piiritaja, lest, harilik haab, limatünnik, pruunikas pesajuur, harilik vesisammal, nõgeseliblikas ning suur-haavasikk. Kaardiloost „Looduskaitse arvudes 2025“ saad vaadata aasta liikide levikut üle Eesti ➡ keskkonnaportaal.ee/et/looduskaitse-arvudes-2025

🟢 Mõne aasta liigi kohta on andmebaasides tuhandeid vaatlusi, kuid näiteks suur-haavasiku kohta on alates 2000. aastast edastatud vaid 51 vaatlust. Iga vaatlus aitab täiendada teadmisi liikide leviku ja seisundi kohta.

🧐 Looduskaitsekuu lõppeb sel nädalavahetusel, 6.–7. juunil toimuva Loodusvaatluste maratoniga. Maraton on hea võimalus vaadelda nii aasta liike kui ka teisi Eestis elavaid liike ning edastada vaatlusi Loodusvaatluste nutirakenduse või PlutoF Go äpi kaudu.

Lisainfo ➡ elurikkus.ee/lvm/registreeritud-vaatlusalad-2026

📸 Maris Sepp Keskkonnaagentuurist

05/06/2026

🌱🌍 Tänavune maailma keskkonnapäev keskendub kliimamuutustele. Maa annab meile üha selgemaid signaale – rekordsoojad aastad, põuad, üleujutused ja muutuvad ökosüsteemid. Ka Eesti ei ole jäänud sellest puutumata. Kõige selgemalt näeme seda heitlikes ilmades, mis omakorda mõjutavad loodust, majandust, igapäevaelu.

🗣 Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala vestles keskkonnapäeval Maaleht ajakirjanikuga: "Kliimamuutust kiputakse nägema vaid temperatuuritõusuna, kuid tegelikult on see palju laiem nähtus. Soojem atmosfäär tähendab rohkem energiat kogu süsteemis ning see avaldub äkilisemates ja tugevamates ilmastikunähtustes. Me räägime temperatuurist sellepärast, et seda on lihtne mõõta ja lihtne mõista. Tegelikult on temperatuur pigem indikaator. See näitab, et kogu süsteemis on energiat rohkem ning kui energiat on rohkem, siis hakkavad asjad juhtuma kiiremini ja äkilisemalt.“

Millised on Eesti suurimad mured seoses kliimamuutustega ja kas tõesti saab varsti ka meie maal kasvatada lõunamaa vilju, loe juba ise artiklist ➡ https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120588806/ekspert-kui-laps-soob-liiga-palju-sokolaadi-hakkab-ta-liigse-energia-tottu-tempe-tegema-kliimaga-on-samamoodi

See on lugemissoovitus kõigile, kes hoolivad sellest, millises maailmas me täna ja homme elame. 🌿💚 Kena keskkonnapäeva!

04/06/2026

Meteoroloogiline kevad on läbi ja aeg on teha kokkuvõtteid ➡️ arcg.is/meaeO1

🌷 Tänavune kevad saabus Eestisse rekordiliselt vara – 8. aprillil, mis on alates 1922. aastast kõige varasem kevade algus, edestades senist rekordit 2008. aastal ühe päevaga. Klimaatiline kevad algab koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega – selleks on ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus üle +5 °C.

🌡️ Kevade keskmine õhutemperatuur oli 6,5 °C (norm 4,9 °C). Kõige soojem kevadkuu oli mai, keskmine õhutemperatuur oli 11,2 °C (norm 10,5 °C) ja kõige külmem küll märts, ent kuu keskmisena oli õhutemperatuur siiski normist omajagu kõrgem +3,4 °C (norm −0,6 °C). Seega jagab alates 1922. aastast märts nüüd 2007. aastaga esimest kohta.

🌧️ Kevade sajusummaks tuli Eesti keskmisena 65 mm (norm 111 mm ehk 59% normist). Veel kuivem on kevad olnud kümnel aastal, kuid viimati oli tänavusest veel kuivem kevad üle 40 aasta tagasi – 1974. aastal (46 mm).

☀️ Päikest oli kevade jooksul Eesti keskmisena 723 tundi (norm 629 tundi ehk 115% normist) ja seda jagus kõikjale!

Meteoroloogiline kevad on läbi ja aeg on teha kokkuvõtteid ➡️ arcg.is/meaeO1

🌷 Tänavune kevad saabus Eestisse rekordiliselt vara – 8. aprillil, mis on alates 1922. aastast kõige varasem kevade algus, edestades senist rekordit 2008. aastal ühe päevaga. Klimaatiline kevad algab koos taimede vegetatsiooniperioodi algusega – selleks on ööpäeva keskmise õhutemperatuuri püsiv tõus üle +5 °C.

🌡️ Kevade keskmine õhutemperatuur oli 6,5 °C (norm 4,9 °C). Kõige soojem kevadkuu oli mai, keskmine õhutemperatuur oli 11,2 °C (norm 10,5 °C) ja kõige külmem küll märts, ent kuu keskmisena oli õhutemperatuur siiski normist omajagu kõrgem +3,4 °C (norm −0,6 °C). Seega jagab alates 1922. aastast märts nüüd 2007. aastaga esimest kohta.

🌧️ Kevade sajusummaks tuli Eesti keskmisena 65 mm (norm 111 mm ehk 59% normist). Veel kuivem on kevad olnud kümnel aastal, kuid viimati oli tänavusest veel kuivem kevad üle 40 aasta tagasi – 1974. aastal (46 mm).

☀️ Päikest oli kevade jooksul Eesti keskmisena 723 tundi (norm 629 tundi ehk 115% normist) ja seda jagus kõikjale!

Keskkonnaagentuur

03/06/2026

Kui lihtne on täna oma metsa väärtust erapooletult lasta hinnata? 🌳

🎙️ Just seda küsimust püüdsid paljud tiimid lahendada möödunud nädalal toimunud häkatonil METSIKULT ANDMETES. Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala käis Kuku saates „Sihik“ rääkimas häkatoni korraldamise eesmärgist ja tulemustest ➡ kuku.pleier.ee/podcast/sihik/309097

Metsaandmeid on külluslikult ja samas ei ole neid kunagi liiga palju. Lihtsalt tavainimese jaoks, kes nendega ei tegele, võib neid olla keeruline mõista.

Selleks tõimegi kokku erineva tausta ja mõtteviisiga inimesed, kellega keskendusime, kuidas:

🟢 muuta neid andmeid lihtsamini mõistetavaks;
🟢 arendada uusi tööriistu ja teenuseid andmete paremaks kasutamiseks;
🟢 kasutada kaugseireandmeid nutikamalt.

Häkatoni tulemustest saad lugeda ka Keskkonnaagentuuri kodulehelt, link kommentaarides.

02/06/2026

🍶🍌 Jäätmeid tekib igas eluvaldkonnas ning nende õige käitlemine on üks tänapäeva suurimaid keskkonnaalaseid väljakutseid.

Jäätmete liigiti kogumine on oluline, sest nii saavad väärtuslikud materjalid uuesti ringlusse minna. See aitab hoida loodust, vähendab keskkonnareostust ning toetab ringmajandust. Teadlik jäätmekäitlus loob parema elukeskkonna meile kõigile – nii täna kui ka tulevastele põlvkondadele.

🧐 Vaata Keskkonnaportaali kaardirakendusest, kus asub Sulle lähim jäätmejaam või prügila ➡ https://register.keskkonnaportaal.ee/register

Jäätmejaam on jäätmekäitluskoht taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks.

Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmeid ladestatakse maa peale või maa alla, sh käitisesisesed prügilad ja kohad, kus jäätmeid hoitakse üle aasta; prügilad jagunevad ohtlike jäätmete, tavajäätmete ja püsijäätmete prügilateks.

💎 Lisaks saab nüüd Keskkonnaportaalist vaadata statistikat peamiste jäätmevaldkondade kohta interaktiivsetel töölaudadel ➡ keskkonnaportaal.ee/et/teemad/jaatmed-ja-ringmajandus/jaatmed

02/06/2026

𝐌𝐢𝐥𝐥𝐢𝐧𝐞 𝐭𝐮𝐥𝐞𝐛 𝐣𝐮𝐮𝐧𝐢𝐤𝐮𝐮 𝐢𝐥𝐦?

☀️ Juunikuu esimesel nädalal jääme madal- ja kõrgrõhkkondade piiriale ja nende vahel lisandub lõunavoolus meile järjest soojemat õhku. Õhutemperatuur päev päevalt tõuseb, kuid madalrõhkkondade lähedus soodustab rünksajupilvede arengut. Kohati sajab hoovihma ja välistada ei saa ka äikest.

🌦 Seejärel mõjutab meie ilma enam lääne poolt lähenev ja veidi lõuna poole jääv madalrõhuala. Sooja juurdevool kagust jätkub. Nii võib saartel olla ilm jahedam, idapool soojem. Hoovihmad ja äike on sagedasemad ning sajuhood paiguti tugevamad. Siiski igale pool vihma ei jagu.

Kuu teine pool tuleb samuti tavapärasest kõrgema õhutemperatuuriga ja kohatiste hoo- ja äikesevihmadega. Sajukogused on piirkonniti väga erinevad.

Kuu keskmine õhutemperatuur tuleb keskmisest kõrgem (norm 13,5..15,9°C). Sademeid on normi piires, paiguti vähem (norm 47..88 mm).

🌦 Kuuprognoos valmib iga kuu esimestel päevadel ja avaldatakse Keskkonnaagentuuri veebilehel ➡️ ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/

📸 Karl Jakob Toplaan Keskkonnaagentuurist

02/06/2026

Juba 13 aastat korraldame keskkonnaseiret, jagame keskkonnaandmeid, analüüsime keskkonnas toimuvaid muutusi ja anname välja Eesti täpseimat ilmaprognoosi. Aastatepikkuse keskkonnaandmete kogumise tulemusena saame anda keskkonnaseisundile hinnanguid ja omame terviklikku ülevaadet sellest, kuidas loodusel läheb 🌱

💚 Oleme uhked, et meie töö on tähendusrikas ning aitab hoida meie kõigi elukeskkonda.

01/06/2026

Maikuu ilm oli vaheldusrikas – keskmisest soojem ja kuivem, kuid tavapärasest sombusem

🌡️2026. aasta mai Eesti keskmine õhutemperatuur oli 11,2 kraadi, mis on 0,7 kraadi normist kõrgem.

🌦️ Sademete poolest oli mai kuivemapoolne. Eesti keskmine sademete hulk oli 34 mm, mis jääb 6 millimeetri võrra alla normi.

⛅ Päikesepaiste poolest oli kuu tavapärasest tagasihoidlikum. Eesti keskmisena paistis päikest 270 tundi.

Terve kuu kokkuvõttes oli vett jõgedes äärmiselt vähe ja taas sündis seirejaamades mitmeid madala veetaseme rekordeid.

🪽Pikemat aega kestnud kuivuse tõttu on luhaniitude lindude mitmekesisus ja arvukus erakordselt madal. Kuivuse tõttu on vähem ka sääski ja teisi putukaid. Sellest võib järeldada, et putuktoidulistel lindudel on tulemas väga raske nälja-aasta.