Riigikontroll (National Audit Office of Estonia)

19/08/2026

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kuuluvale ettevõttele SmartCap on riskikapitalifondides osalemiseks riigieelarvest eraldatud kokku ligi 466 miljonit eurot, kuid 2025. aasta lõpus oli SmartCapi kolme fondi arvetel tulevaste investeeringute ja kulude jaoks vaba raha 261 miljonit eurot. Suur osa sellest rahast oli tähtajalistel hoiustel. Mitte just kõige otstarbekam ega eesmärgipärasem rahakasutus enam kui veerandile miljardile eurole, kirjutab Riigikontrolli peakontrolör Märt Loite. Seda ajal, mil erinevad eluvaldkonnad otsivad pingsalt kokkuhoiukohti ning riik kasvatab hoogsalt laenukoormust ja eelarvepuudujääki. Ühest riigi taskust oli raha aastateks kõrvale pandud, samal ajal kui teise tasku täitmiseks tuli raha laenata.

Eraõiguslik investor ei kanna üldjuhul kogu oma võimalikku tulevast investeeringut fondi aastateks ette. Ta annab siduva lubaduse raha investeerida ning raha makstakse fondi sisse siis, kui seda tegelikult vaja läheb. Seda nimetatakse kapitalikutseks ja see on investeerimisfondides tavaline tööloogika.

Riik on SmartCapi puhul talitanud teisiti. Raha on kantud fondi kontole ka siis, kui konkreetset investeerimisvajadust veel ei olnud. Riigikontroll leiab, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peaks fondi raha sisse maksma siis, kui seda investeeringute tegemiseks vaja on.

Lähemalt:

Ajal, mil Eesti riigisektor otsib meeleheitlikult raha ja võtab oma igapäevaste kulude katteks laenu, ei peaks riik hoidma veerandit miljardit eurot paremate ideede ootel fondivalitseja SmartCap käsutuses. Eriti kui see Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele kuuluv ettevõte ei saagi raha ni...

13/08/2026

❗Üle veerand miljardi riigi raha seisis veel hiljuti SmartCapi fondides investeerimise ootel, näitab täna avaldatud Riigikontrolli ülevaade.

🔎 Riik on kandnud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tütarettevõtte SmartCap riskikapitalifondidesse sadu miljoneid eurosid, millele alles hakatakse investeerimisvõimalusi otsima.

👉 Samal ajal kui raha on investeeringu ootuses fondi tähtajalisel hoiusel seisnud, on Rahandusministeerium pidanud võtma laenu, et katta riigikassa igapäevaseid kulusid.

👉 Selline tegevus on näide ebaotstarbekast rahakasutusest.

👉 Eelmise aasta lõpus oli SmartCapi fondide tulevasteks investeeringuteks ja kuludeks vaba raha 261 miljonit eurot.

📌„Riigi tugi riskikapitalituru arendamisele võib olla põhjendatud, kuid miljoneid riigieelarve raha ei peaks kandma lihtsalt ootele ja maksma ootel raha eest veel ka valitsemistasu, samal ajal kui riigi igapäevaste kuludega toimetulekuks emiteeritakse lühiajalisi võlakirju,“ ütles riigikontrolör Janar Holm.

📌„Selline lähenemine ei ole vastutustundlik – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab suutma paremini arvestada, millal raha investeeringuteks vaja on."

📌"Samuti tuleks ministeeriumil selgelt määratleda, milliseid tulemusi ja millal oodatakse ning kuidas tulemuste saavutamist hinnata."

📌"Praegu ei ole eesmärkide ebamäärasuse tõttu võimalik sisukalt hinnata seniste riskikapitalinvesteeringute tulemuslikkust ega põhjendatust.“

👉 SmartCapi riskikapitalifondides osalemiseks on riigieelarvest eraldatud kokku ligi 466 miljonit eurot, kuid sissemaksete maht ja ajastus pole olnud seotud fondide tegeliku investeerimisvajaduse ja -tempoga.

👉 Lähemalt:

TALLINN, 13. august 2026 – Riigikontrolli ülevaade näitab, et riik on kandnud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tütarettevõtte SmartCap riskikapitalifondidesse sadu miljoneid eurosid, millele alles hakatakse investeerimisvõimalusi otsima.

08/07/2026

Riigikontroll avaldas täna auditi, mis näitab, et olukorras, kus põllumajanduses kasutatavate väetiste surve Eesti põhjaveele on kasvutrendis, vajab riiklik seire nii katvuse kui ka kvaliteedi poolest olulist parandamist, et saada põhjavee seisundist usaldusväärset ülevaadet.
* Riiklik põhjaveeseire võrk on praegu katvuselt hõre, kõiki olemasolevaid andmeid ei kasutata ning osa seirepunkte paikneb kohtades või sügavustes, kus põllumajandusest tulenevat reostust ei ole või see ei pruugi avalduda. Samuti selgus auditist, et põhjaveeproove võetakse enamasti ajal, kui nitraate on põhjavees vähem, ja osa seisundi hindamiseks vajalikest andmetest puudub. Seetõttu ei pruugi Kliimaministeeriumi ametlikud hinnangud põhjaveekogumite seisundite kohta peegeldada põhjavee tegelikku kvaliteeti. Usaldusväärsete andmete vähesus raskendab ka põhjavee kaitseks vajalike otsuste tegemist.
* Põhjavee puhtusest sõltub inimeste tervis ning ökosüsteemide seisund, kuid põhjavee nitraadisisaldus on Eestis mitmetes piirkondades kasvutrendis. Elanike rajatud uutes joogiveekaevudes on leitud märkimisväärseid nitraadinäitajaid ning ka riiklik põhjaveeseire näitab põhjavee nitraadisisalduse suurenemist.
* Kehtivad nõuded väetamisele ei maanda piisavalt toitainete põhja- ja pinnavette leostumise riski, muu hulgas seetõttu, et nõuded lubavad väetada planeeritud saagi järgi ning kui saaki tegelikult nii palju ei saada, ei kasuta taimed kogu väetist ära ja ülejääk võib leostuda põhjavette. Samuti tuleks sõnniku laotamise reeglites senised ajalised piirangud üle vaadata, et need arvestaksid paremini perioode, mil leostumise risk on suur.
* Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on perioodil 2018–2024 maksnud 366 miljoni euro ulatuses põllumajandustoetusi, millel on veekaitse seisukohalt eeldatav kaasmõju, kuid ei ole hinnanud, mil määral need erinevad toetused on põhjavee kaitsel mõju avaldanud. Samuti puudub ministeeriumil endiselt usaldusväärne põllupõhine ülevaade, mida Riigikontroll tõi esile juba 8 aastat tagasi tehtud auditis, kui palju, kuhu ja milliseid väetisi, taimekaitsevahendeid ning sõnnikut pannakse. Maaparandusseiret, mis näitab põldudelt leostuvate saasteainete hulka, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium süstemaatiliselt ei tee. Seega on risk, et ka Euroopa Liidu uue toetusperioodi raha aastateks 2028–2034 planeerimisel pole Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil kuigivõrd head ettekujutust, millised toetusmeetmed ja millisel määral tegelikkuses põhjavee kaitsele kaasa aitavad.
* Euroopa Liidu nõuete kohaselt peavad kõik Eesti 31 põhjaveekogumit olema hiljemalt 2027. aastaks heas seisundis, kuid Eesti seda eesmärki ei saavuta. Põhjavee seisundist annab Kliimaministeerium ülevaate Euroopa Komisjonile iga kuue aasta järel. Värske ülevaade põhjaveekogumite keemilise ja koguselise seisundi kohta peaks valmima 2026. aasta lõpuks.
Kui Eesti ei suuda põhjavee seisundit parandada ega selle tegelikku seisundit usaldusväärselt näidata, võib sellega halvemal juhul kaasneda Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus Eesti riigi vastu ja trahv.

TALLINN, 8.

16/06/2026

Riigikontrolör Janar Holm, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter ning maa- ja ruumiameti peadirektor Kati Tamtik arutlevad teisipäeval maa- ja ruumiameti korraldataval arutelul selle üle, milline võiks olla tulevane riigisektor.
Kell 11 algavat arutelu näeb otsepildis ERR-i portaalis. Arutelu juhib ajakirjanik Neeme Raud.

Riigikontrolör Janar Holm, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutter ning maa- ja ruumiameti peadirektor Kati Tamtik arutlevad teisipäeval maa- ja ruumiameti korraldataval arutelul selle üle, milline võiks olla tulevane riigisektor.

27/05/2026

Riigikontroll osaleb 27.–28. mail Pariisis toimuval Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) kõrgeimate auditiasutuste juhtide aastakohtumisel ning avaliku sektori rahanduse foorumil „Restoring Public Finances“, kus riigikontrolör Janar Holm peab ettekande uuenduste ja ettevaatlikkuse tasakaalu teemal.
OECD foorumil arutavad ministrid, eksperdid ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad, kuidas tulla toime kasvava survega riigi rahandusele, saavutada vajalikud reformid ning suurendada avalikkuse arusaamist pikaajalise eelarvetasakaalu vajalikkusest.

OECD kõrgeimate auditiasutuste juhtide aastakohtumisel keskendutakse tänavu tulemusauditi mõju suurendamisele, tasakaalu leidmisele innovatsiooni ja riskijuhtimise vahel avalikus sektoris, tehisintellekti kasutamise auditeerimisele ning kliima- ja äärmuslike ilmastikunähtuste mõjudele riigi rahanduses.

Riigikontrolör Janar Holm esineb koos Kanada riigikontrolöri Karen Hogani, Portugali riigikontrolöri Filipa Urbano Calvão, Hollandi riigikontrolli asepresidendi Ewout Irrgangi ja Ühendkuningriigi riigikontrolli tegevjuhi Rebecca Sheeraniga paneelarutelul, mille keskmes on küsimus, kuidas säilitada avalikus sektoris uuenduslike lahenduste kasutuselevõtul läbipaistvuse, vastutuse ja hea halduse põhimõtted.

In English below:

TALLINN, 27 May 2026 – The National Audit Office of Estonia will participate in the Annual Meeting of OECD Auditors-General and Heads of Supreme Audit Institutions, as well as the “Restoring Public Finances” forum on public sector finances, taking pl

25/05/2026

❗Roomas toimuval Euroopa kõrgeimate auditiasutuste ühenduse EUROSAI juhatuse koosolekul esitab Eesti riigikontrolör Janar Holm ülevaate EUROSAI infotehnoloogia töörühma tegevusest ja esineb elanikkonna kaitse teemalisel arutelul.

🔹Riigikontroll juhib EUROSAI infotehnoloogia töörühma tegevust ning on kutsutud 25.–26. mail toimuvale EUROSAI juhatuse koosolekule külalisena.

🔹Viimase aasta jooksul on IT-töörühma kohtumistel arutatud avalikke e-teenuseid ja auditi automatiseerimist puudutavaid teemasid.

🔹Elanikkonna kaitsele pühendatud sessioonis tutvustab Janar Holm Riigikontrolli töid, milles on pööratud tähelepanu elanikkonna kaitse ja kriisivalmiduse eest vastutavate osapoolte tegevuse koordineerimise küsimustele.

🔹Lisaks Eesti riigikontrolörile osalevad arutelul ka Iisraeli (moderaator), Leedu, Tšehhi ja Ukraina kõrgeimate auditiasutuste juhid ning NATO rahvusvahelise audiitornõukogu esimees.
EUROSAI juhatuse koosolekul osaleb koos riigikontrolöriga ka EUROSAI IT-töörühma sekretariaadi juht Alvar Nõuakas.

👉Euroopa kõrgeimate auditiasutuste ühenduse EUROSAI juhatus koguneb regulaarselt, et arutada organisatsiooni tegevuskava täitmist ja muid organisatsiooni seisukohalt olulisi küsimusi. EUROSAI juhatusse kuuluvad Hispaania, Iisraeli, Itaalia, Leedu, Rootsi, Slovakkia, Tšehhi ja Ühendkuningriigi kõrgeimad auditiasutused.

👉Riigikontroll on juhtinud EUROSAI infotehnoloogia töörühma 2020. aastast alates, keskendudes ennekõike audiitorite võimekuse suurendamisele koolitusprogrammide ja kogemuste vahetuse kaudu.

19/05/2026

A delegation from the Office of the Comptroller and Auditor General of India, led by Mr Pravindra Yadav, Principal Accountant General of Rajastan and Director General of the Regional Capacity Building and Knowledge Institute, Jaipur, will be on a study visit to Tallinn from 19 to 21 May. The programme will also include the participation of the Ambassador of India to Estonia, H.E. Mr Ashish Sinha.
During the three-day study visit, the guests will hear presentations from the representatives of the Centre of Registers and Information Systems, Government Office, Information System Authority, State Shared Service Centre, Statistics Estonia, Tallinn University of Technology, as well as Nordic Institute for Interoperability Solutions and SK ID Solutions AS. In addition, the National Audit Office of Estonia will present its own work and methodological approaches. Through the visit, the guests seek to acquire substantive knowledge about the functioning of X-Road, electronic identity, and blockchain technology, as well as the governance and use of data in Estonia’s public sector.
The supreme audit institutions of Estonia and India cooperate closely, particularly in the field of information technology and the auditing of its use. National Audit Office of Estonia chairs the EUROSAI IT Working Group, while the Office of the Comptroller and Auditor General of India performs a similar role at the global level as Chair of the INTOSAI Working Group on IT Audit.

19/05/2026

19.–21. mail viibib Tallinnas õppevisiidil India riigikontrolli delegatsioon eesotsas Rajastani osariigi kõrgeima auditiasutuse juhi ning Jaipuri piirkonna võimekuse arendamise ja teadmiste instituudi direktori Pravindra Yadaviga. Visiidi programmist võtab osa ka India suursaadik Eestis, T.E. Ashish Sinha.
Kolmepäevase õppekäigu jooksul kuulevad külalised ettekandeid Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Riigi Infosüsteemide Ameti, Riigikantselei, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Statistikaameti, Tallinna Tehnikaülikooli ning MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions ja ASi SK ID Solutions esindajatelt. Niisamuti tutvustab Riigikontroll oma tööd ja auditimetoodilisi lähenemisi. Visiidi tulemusena soovivad India külalised saada sisulisi teadmisi X-tee, elektroonilise identiteedi ja plokiahelatehnoloogia toimimise ning andmete valitsemise ja kasutamise viiside kohta Eesti avalikus sektoris.
Eesti ja India kõrgeimad auditiasutused teevad tihedat koostööd eeskätt infotehnoloogia ja selle kasutuse auditeerimise vallas. Eesti Riigikontroll juhib Euroopa katusorganisatsiooni EUROSAI infotehnoloogia töörühma ning India kõrgeim auditiasutus täidab sarnast rolli üleilmsel tasandil, olles INTOSAI infotehnoloogiaauditi töörühma eesistuja.

15/05/2026

𝗘𝗲𝘀𝘁𝗶 𝗧𝗼̈𝗼̈𝗮𝗻𝗱𝗷𝗮𝘁𝗲 𝗞𝗲𝘀𝗸𝗹𝗶𝗶𝘁: 𝗽𝗮𝗿𝗶𝗺 𝗷𝘂𝗵𝘁 𝟮𝟬𝟮𝟲 𝗼𝗻 𝗿𝗶𝗶𝗴𝗶𝗸𝗼𝗻𝘁𝗿𝗼𝗹𝗼̈𝗿 𝗝𝗮𝗻𝗮𝗿 𝗛𝗼𝗹𝗺
Riigikontrolör Janar Holm pälvis täna personalijuhtimise ühingu PARE, Eesti Tööandjate Keskliidu, Äripäeva ja Pärnu Juhtimiskonverentsi korraldatud konkursil žürii aasta parima juhi tiitli selle eest, et tegutseb avalikus sektoris ambitsioonika, inspireeriva ja julge juhina, kes ei karda tõstatada ebamugavaid teemasid ja suudab keerulisi riigi nüansse ühiskonnale lihtsalt selgitada, teavitas Eesti Tööandjate Keskliit.
Konkursi žürii liige, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Hando Sutteri hinnangul on Holm haruldane avaliku sektori juht. „Ta julgeb teravalt ette võtta rasked teemad, kuigi see on ebamugav. Ta toob Eesti riigikorralduses päevavalgele need kohad, millest sageli rääkida ei taheta, ja talub selle eest pidevat avalikku ja poliitilist survet. Aga just see töö muudab riigi toimimise tavainimesele arusaadavaks. Seetõttu on tema mõju Eesti arengule palju suurem, kui enamik meist tajub - seda nii riigikontrolöri kui tippjuhina," selgitas Sutter.
Žürii liige, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ütles, et nii rasket ja pikka arutelu pole parima juhi konkursi žürii finaalis kunagi varem pidanud ja see on hea. „Võitja on hea näide avaliku sektori juhist, kes kõneleb ja tegutseb julgelt, arusaadavalt ega otsi populaarsust.“
Konkursi finaalis olid sel aastal riigikontrolör Janar Holm, Meliva juht Marja-Liisa Alop ja T1 keskuse juht Tarmo Hõbe.
Auhinna üle andnud 2025. aasta parim juht, Hansa Grupi juht Neeme Tammis rõhutas, et aasta parima juhi tiitel ei ole pelgalt isiklik tunnustus, vaid oluline signaal kogu organisatsioonile. „Steve Jobs on öelnud, et suured asjad ei sünni kunagi ühe inimese tööna. Need sünnivad meeskonnatööna,” meenutas Tammis. „Just võime meeskondi ühendada, usaldada ja ühise eesmärgi nimel liikuma panna ühendas kõiki tänavusi kandidaate. Seetõttu ei olnud lõplik valik mitte niivõrd parima leidmine, vaid otsus võrdselt tugevate juhtide vahel.“
Žürii hindas parima juhi välja selgitamisel tema laitmatut mainet, tema organisatsiooni pikaajalisi häid tulemusi ning juhi panust ühiskonda. Lisaks aitas PARE juhtimisbaromeeter hinnata organisatsiooni juhtimiskvaliteeti.
Žürii liige, Eesti Personalijuhtimise Ühingu PARE juhatuse liige ja juhtimiskvaliteedi töörühma vedaja Merike Kim tõi välja, et juhtimiskultuur on organisatsiooni närvisüsteem. „Nii nagu tugev närvisüsteem loob inimesele võime hästi toimida, õppida ja koostööd teha, loob tugev juhtimiskultuur organisatsioonis kiiruse, usalduse, innovatsiooni ja tulemuslikkuse,“ selgitas ta.
Kõik kolm finalisti näitasid PARE juhtimisindeksi põhjal tugevat juhtimiskvaliteeti. „Janar Holm tugeva omanikutunde, selguse ja hoolivusega, Marja-Liisa Alop võimega juhtida kvaliteetselt keerulises uues valdkonnas ning Tarmo Hõbe inspireeriva jõuga organisatsioonile uus hingamine anda.”
Parima juhi konkurss tähistas tänavu 13. sünnipäeva.
****
TAUST ehk Kuidas selgub Eesti parim juht?
- Konkursile said nominente esitada kõik soovijad, kes tõstsid esile enam kui 100 silmapaistvat juhti.
- Lõppvaliku tegi žürii, kuhu kuulus lisaks konkursi korraldajatele ka viimase aasta parim juht.
- Žürii hindas finalistide ja lõppvaliku juures juhitava ettevõtte või organisatsiooni pikaajalisi häid tulemusi, juhi pikaajalist head mainet ning juhi panust Eestile laiemalt kui oma organisatsioon. Samuti oli abiks PARE juhtimisbaromeeter, mis hindas töötajate hinnanguid oma juhtidele.
- Varasematel aastatel on tiitli võitnud Lauri Tabur, Anne Samlik, Erkki Raasuke, Bo Henriksson, Kai Realo, Jaanus Vihand, Otto Pukk, Margus Rink, Madis Toomsalu, Veiko Veskimäe ja Ivo Suursoo ning Neeme Tammis.
- Parima juhi konkurssi korraldavad personalijuhtimise ühing PARE, Eesti Tööandjate Keskliit, Äripäev ja Pärnu juhtimiskonverents.
- Konkursi eesmärk on tunnustada head juhtimist ja tõsta esile silmapaistvaid Eesti juhte ning seeläbi Eesti juhtimiskultuuri parandada.
Foto: Raul Mee

08/05/2026

❗Haldusreformist möödunud kümnendiga on omavalitsused oma asutuste arvu koomale tõmmanud ja osaliselt vabanenud ka liigseks osutunud kinnisvarast, leiab Riigikontroll oma täna avalikustatud ülevaates.

🔹Kuigi leidub erandeid, on üldine trend olnud suhteliselt ühesuunaline ja järginud reformi ühte alaeesmärki kasutada ära omavalitsuste liitmisel tekkiv mastaabiefekt, et korrastada teenuste juhtimist, vähendada dubleerimist ja muuta teenused majanduslikult tõhusamaks.

🔹Kui vahetult haldusreformi järel oli omavalitsustel 2070 hallatavat asutust, siis 2025. aasta maikuu lõpuks oli neist alles 1457 ehk kolmandiku võrra vähem. Põhiliselt ongi muutus tulnud haldusreformi läbi teinud omavalitsustest, kelle seas on asutuste arvu vähendanuid 96%. Muudatusi on tehtud peamiselt teenuste kvaliteedi ja juhtimise parandamiseks, samuti dubleerimise vähendamiseks.

🔹Teenused on senistes tegevuskohtades siiski valdavalt alles, lihtsalt neid korraldavaid asutusi on vähem. Paljud tegevuskohad on muudetud suurema asutuse kohalikeks teenuspunktideks. Juurde on tekkinud ka tegevuskohti, kuhu on koondatud mitme asutuse – raamatukogu, rahvamaja, noortekeskuse – tegevus.

🔹Multifunktsionaalseid tegevuskohti on kõigist tegevuskohtadest ligikaudu kolmandik (31%).

🔹Koos asutuste koomaletõmbamisega on varasemast vähem valdkonnajuhte ja aeglustunud on juhtimisalaste personalikulude kasv.

🔹Koos asutuste koomaletõmbamisega on varasemast vähem valdkonnajuhte ja aeglustunud on juhtimisalaste personalikulude kasv.

🔹Kuna tegevuskohad on valdavalt säilinud, ei saa muudatusi omavalitsuste kinnisvaraportfellis siiski pöördelisteks nimetada.

🔹Lähemalt:

TALLINN, 8. mai 2026 – Haldusreformist möödunud kümnendiga on omavalitsused oma asutuste arvu koomale tõmmanud ja osaliselt vabanenud ka liigseks osutunud kinnisvarast, leiab Riigikontroll oma täna avalikustatud ülevaates.