29/07/2026
Järjejutt. Artikkel on maksumüüri taga, kuid kokkuvõte on lühike:
Eestit ei hoia vabana pelgalt sinimustvalge lipu lehvitamine. Kui lipule ei järgne teod, julgus ja vastutus oma riigi eest, jäävad ka kõige kaunimad sõnad tühjaks.
-------------------------
„Mina ei näidanud,“ ütles üks kontrolli sattunud naine Maalehele. „Küsisin, mis alusel nad seda nõuavad, ütlesid, et neil on reid. Vanemad prouad ehmatasid ära ja hakkasid kohe dokumente otsima.“
Jagelus lõppes nii, et osapooled jäidki eriarvamusele, osad leidsid, et ei pea dokumente näitama ega näidanudki.
„Mina andsin oma represseeritu kaardi, sealt nad midagi maha kirjutasid, aga ilmselt ei teadnud, et see kehtib ainult isikut tõendava dokumendiga koos,“ sõnas üks vanematest prouadest. Aastaid üritusel osalenud naistele jäi mõistmatuks, millega nad politseile silma jäid.
Peale üritust, kui enamik osalejaid oli läinud suppi sööma, tuli platsile neli politseinikku, kes läksid otse Rakverest üritusele tulnud Kaarel Schmidti juurde. 74aastane spordiveteran võeti kaasa eraldusmärkideta väikebussi, sest kandis peas mütsi, millel olev kujutis sarnanes tuntud Wehrmachti embleemile, kus kull hoiab küünte vahel haakristi.
Haakrist ise ei ole keelatud sümbol, küll aga on selle kasutamine on karistatav, kui sellega kutsutakse esile vaenu, vägivalda või ohtu elule ja tervisele. Seda politsei Schmidti mütsikandmises ka nägi.
„Selle mütsi kinkis mulle kunagi tankikomandör Otto Carius, olen seda aastaid avalikult kandnud,“ rääkis Schmidt, kellele jäi mulje, et protokoll koostati talle seepärast, et kandis mütsi tagurpidi, nokk kuklas.
Politseiga suhtluse käigus tõusis Schmidti vererõhk nii kõrgeks, et talle tuli Sillamäelt kiirabi kutsuda. „Niisugune ülekohus, ei tohi mütsi tagurpidi kanda, võtab ärevaks ja sellises seisus lööb mul südamestimulaator nagu pikselöögi,“ kirjeldas ta.
Mütsi pidi Schmidt politseile loovutama ja seda tahaks ta väga tagasi saada.
Narva patrullitalituse juht Silver Pälsing ütles laupäevaste sündmuste kohta, et politsei tagas Sinimägedel toimunud mälestusüritusel avaliku korda, et ennetada võimalikke konfliktiolukordi. Inimeste dokumentide kontrollimine on selliste sündmuste puhul tema sõnul tavapärane politseitöö osa.
„Üldjoontes möödus üritus politsei vaates rahulikult ja ilma tõsisemate vahejuhtumiteta. Ühel juhul tuvastasid politseinikud mehe, kes kandis natsisümboolikaga nokamütsi. Sümbolite avalik eksponeerimine, mida võib käsitada sõjalise agressiooni või sõjakuritegude toetamise või õigustamisena, on Eestis keelatud,“ sõnas ta ning kinnitas, et politsei alustas mehe suhtes väärteomenetlust karistusseadustiku § 151¹ alusel, mis käsitleb vaenu ja vägivalla õhutamist toetava sümboolika avalikku eksponeerimist.
Ühel hetkel andis mees politseinikele teada, et ta tunneb end kehvasti, misjärel kutsusid politseinikud talle kohe kiirabi. Kohapeale saabunud meedikud vaatasid mehe üle ja andsid talle vajalikku abi,“ ütles Pälsing.
EKRE Saue vald
Sinimägede kaitselahingute 82. aasta mälestusüritusel alustas politsei väärteomenetlust mehe suhtes, kelle nokamütsil oli Wehrmachti embleemiga sarnanev kujutis, sest seda peeti vaenu ja vägivalla õhutamiseks.