Kliimaministeerium

Kliimaministeerium Seisame selle eest, et meie elukeskkond oleks puhas, loodus liigirikas ning areng jätkusuutlik.

Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb säästlikult kasutada.

🌍 Täna on maailma keskkonnapäevTäna tähistatakse maailma keskkonnapäeva. Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu keskkonnale...
05/06/2026

🌍 Täna on maailma keskkonnapäev

Täna tähistatakse maailma keskkonnapäeva. Päeva eesmärk on juhtida tähelepanu keskkonnale ja ärgitada inimesi tegutsema.

Maa saadab meile selgeid signaale: rekordilised temperatuurid, äärmuslikud ilmastikunähtused, kahanev elurikkus.

Mida igaüks saab ise ära teha?

🚶 Liigu jalgsi või rattaga - üks autosõit vähem on üks samm puhtama õhu suunas.

🌿 Vähenda lihakogust toidulaual - toiduvalikud moodustavad märkimisväärse osa meie isiklikust jalajäljest.

🛍️ Osta vähem, vali targalt - iga toode, mida ei osteta, on ressurss, mida ei kulutata.

🗣️ Räägi sellest sõprade ja tuttavatega - keskkonnateemadest tuleks rääkida rohkem.

Täna tähistatakse üle maailma rahvusvahelist rattapäeva.Jalgrattaga liikumine tähendab lihtsat, taskukohast ja usaldusvä...
03/06/2026

Täna tähistatakse üle maailma rahvusvahelist rattapäeva.

Jalgrattaga liikumine tähendab lihtsat, taskukohast ja usaldusväärset liikumisviisi, mis aitab kaasa tervemate, turvalisemate ja puhtamate kogukondade loomisele.

Iga rattaga tehtud sõit, mis asendab autosõitu, aitab sul kulusid vähendada ning toetab vaiksemat ja rohelisemat linnaruumi. Ka väikese osa igapäevastest autosõitudest jalgrattasõiduga asendamine toob märkimisväärseid sääste. Näiteks, kui asendada 10 km autosõitu rattaga 200 tööpäeval aastas, võib kütuse- ja hoolduskulud väheneda kuni 400–500 euro võrra aastas (olenevalt autost). Sääst on veelgi suurem, kui majapidamises on võimalik vähendada autode arvu.

Naudi rattasõidu rõõmu — vali aktiivne liikumine tööle, kooli või poodi minnes ja tee midagi head nii enda kui ka kogukonna tervise jaoks.

Milline võiks olla iga Eesti inimese kodu aastal 2050? 🏡 Selline, kus talvel ei puhu tuul, suvel on mõnusalt jahe, õhk o...
28/05/2026

Milline võiks olla iga Eesti inimese kodu aastal 2050? 🏡

Selline, kus talvel ei puhu tuul, suvel on mõnusalt jahe, õhk on värske, küttearved mõistlikud ja maja ei vaja pidevalt avariiremonti.

Saatsime avalikule konsultatsioonile Eesti riikliku renoveerimiskava, mis seab sihiks, et möödunud sajandil ehitatud hooned saaksid korda.

✅ Järgmise 10 aasta jooksul tuleks renoveerida vähemalt 4000 kortermaja ja 11 000 väikeelamut.

✅ Aastaks 2050 on eesmärk korda teha korda 12 500 kortermaja ja 95 000 väikeelamut.

Järjest enam on näha, et Eesti inimestel on tekkinud huvi kodude renoveerimise vastu – seda näitavad nii viimased kortermajade renoveerimise toetusvoorud kui ka ilma riigi abita järjest korda tehtud kodud. Näiteks Rakvere ja Põlva linnades on korda tehtud juba 80 protsenti korterelamutest.

Riik on viimasel kolmel aastal suunanud renoveerimisse rekordilised toetussummad ning selle abil saab korda umbes 17 500 korterit, kus elab ca 40 000 inimest. Piltlikult saab seega oma kodu korda terve Pärnu linna jagu inimesi. Soovime ka edaspidi head tempot hoida.

Riik aitab kaasa seal, kus jõudu juurde vaja – nii toetuste, nõustamise ja finantsteenuste kättesaadavusega kui ka kaasaegsete tehnoloogiate soodustamisega (nt tehaseline renoveerimine).

⏰ Renoveerimiskavale ootame tagasisidet ja ettepanekuid kuni 12. juunini. Kui leiad, et midagi olulist on puudu, anna meile kindlasti teada!

Kava link kommentaarides.

Foto: Tiit Grihin

Valitsus kinnitas Käntu-Kastja looduskaitseala moodustamise ja uue kaitse-eeskirja. Lääne-, Pärnu- ja Raplamaa piiril as...
28/05/2026

Valitsus kinnitas Käntu-Kastja looduskaitseala moodustamise ja uue kaitse-eeskirja. Lääne-, Pärnu- ja Raplamaa piiril asuv väärtuslik luha-, soo- ja metsamaastik saab nüüd senisest tõhusama kaitse.

Suur osa alast on olnud kaitse all juba ligi kakskümmend aastat hoiuala ja kotkaste püsielupaikadena. Nüüd liidetakse need kokku üheks tervikuks ja kaitstavat ala laiendatakse umbes 340 hektari võrra.

Ala on erakordselt rikkalik kotkaste ja rähnide poolest. Siin pesitsevad kaljukotkas, suur-konnakotkas ja väike-konnakotkas ning hulgaliselt valgeselg-kirjurähne. Kaitse all on ka näiteks metsise, tedre, rohunepi ja jäälinnu elupaigad, haruldased taimed nagu aasnelk ja kaunis kuldking ning jõgedes elavad võldas, jõesilm ja paksukojaline jõekarp.

🌿 Mida kaitsealal teha tohib? Endiselt võib seal viibida, marju ja seeni korjata, kala püüda ning jahti pidada. Kotkaste pesitsusajal kehtivad kahes sihtkaitsevööndis kevadised liikumispiirangud, et linde mitte häirida.

Kaitseala kogupindala on 3489,5 hektarit ja see kuulub osaliselt üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Kaitseala laieneb 32 hektarile eramaadele, mis varem ei olnud kaitse all.

Pildil on Eesti üks kõige haruldasemaid linnuliike suur-konnakotkas.

Eile allkirjastati Tallinnas Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi programmilepingud, sealhulgas Kliimami...
27/05/2026

Eile allkirjastati Tallinnas Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismi programmilepingud, sealhulgas Kliimaministeeriumi hallatav „Keskkonnahoidliku arengu" programm kogumahus 20 miljonit eurot, millest 17 miljonit on Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra riigi toetus.

Programmist rahastatakse nelja suunda:
🏙️ Kohalikud omavalitsused saavad toetust looduspõhiste lahenduste rakendamiseks, linnaökosüsteemide taastamiseks ja kliimakohanemise arvestamiseks planeeringutes. Lisaks pakutakse ekspertnõu keskkonnahoidlike riigihangete, süsinikujalajälje hindamise ja jäätmereformi teemadel.
🚢 Kaks uut keskkonnasäästlikku laeva – pistikhübriidist töölaev, mis kasutab elektrit ja biokütuseid, ning täiselektriline autonoomne alus madalate merealade kaardistamiseks.
🎓 Noorte keskkonnaharidus saab tugeva tõuke – uued õppemetoodikad, innovatsiooniprojektid ja koostöö Norra partneritega, et anda noortele oskused keskkonnahoidlikuks tegutsemiseks.
🐟 Läänemere räime ja Atlandi lõhe uuring – geneetiline kaardistamine ja rändeuuringud koostöös Norra teadusasutustega, et toetada kestlikku kalandust.

Programmi taotlusvoorud viib läbi Keskkonnainvesteeringute Keskus koostöös Kliimaministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Riigilaevastiku ja TÜ Eesti Mereinstituutiga.

Fotode autor on Raigo Pajula.

Rohkem infot kommentaarides 👇

Elektriautode laadijate paigaldamise toetus laieneb Tallinna lähivaldadesse! ⚡️🚗Riik muudab paindlikumaks tingimusi, mil...
26/05/2026

Elektriautode laadijate paigaldamise toetus laieneb Tallinna lähivaldadesse! ⚡️🚗

Riik muudab paindlikumaks tingimusi, millega toetatakse elektriautode laadijate rajamist kortermajade lähistele.

Edaspidi saavad omavalitsused rajada toetuse abil avalikke kiirlaadijaid kuni ühe kilomeetri kaugusele lähimast kortermajast.

Korteriühistud saavad endiselt ise otsustada, kas rajada oma kinnistule avalikke, poolavalikke või erakasutuses laadijaid. Toetust saavad taotleda ühistud, kelle parklas on vähemalt kümme parkimiskohta.

Rohkem infot: https://kliimaministeerium.ee/uudised/elektriautode-laadijate-paigaldamise-toetus-laieneb-tallinna-lahivaldadesse

🎧 Kuidas sündis looduskaitse mõiste ja mida tähendab looduse hoidmine tänapäeval?RMK taskuhäälingu „Elupaikade hääled“ e...
25/05/2026

🎧 Kuidas sündis looduskaitse mõiste ja mida tähendab looduse hoidmine tänapäeval?

RMK taskuhäälingu „Elupaikade hääled“ esimeses episoodis arutlevad kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna nõunik Hanno Zingel, RMK juhatuse liige Kristjan Tõnisson ning bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes selle üle, kuidas on looduskaitse ajas kujunenud ning miks tähendab see tänapäeval üha enam teadlikku tegutsemist ja looduse taastamist.

🌿 Saates räägitakse:
• kuidas kujunesid looduse hoidmise tavad ja arusaamad;
• miks hakati ajalooliselt kaitsma kauneid maastikke;
• kuidas inimtegevus mõjutab elupaiku ja liigirikkust;
• miks on oluline taastada looduses protsesside isetoimimise võime.

🎙️ „Elupaikade hääled“ on RMK neljaosaline taskuhäälingusari looduskaitsest ja elupaikade hoidmisest.

Kuula saadet Delfi Taskust (link kommentaarides)👇

🌲 Täna on üle-euroopaline kaitsealade päev! 🦌 Sel aastal on teemaks "Loodus ühendab“ – fookuses on ökoloogiline sidusus ...
24/05/2026

🌲 Täna on üle-euroopaline kaitsealade päev! 🦌

Sel aastal on teemaks "Loodus ühendab“ – fookuses on ökoloogiline sidusus ja kaitsealade omavaheline seotus.

Terved ökosüsteemid ei eksisteeri üksteisest eraldi. Liigid vajavad liikumiseks rohekoridore, seotud elupaiku ja maastikke, mis ulatuvad üle üksiku kaitseala piiride. Just sellepärast on oluline mõelda kaitsealadest kui võrgustikust, mitte üksikutest saartest.

🦅 Eestis on kuus rahvusparki, ligi 150 looduskaitseala ja sajad hoiualad, mis koos moodustavad Euroopa looduskaitsevõrgustiku Natura 2000 osa. Need alad hoiavad meie rabasid, vanu metsi, pärandniite ja rannikumaastikke – elupaiku, mis on koduks ka piiriüleselt liikuvatele liikidele.

🌿 Kaitsealad ei hoia ainult loodust – nad ühendavad ka inimesi. Iga matk rahvuspargis, iga loodus- ja õpperada, iga kogukonna talgud kaitsealal tugevdab sidet inimese ja looduse vahel.

Looduskaitsekuu „Avasta Eestimaad!“ kutsub sind üles just seda sidet tugevdama!

🐟 Täna on maailma rändkalade päev! 🌊 Sel aastal on teemaks "We Are River People“ – jõed ühendavad nii kalu kui inimesi. ...
23/05/2026

🐟 Täna on maailma rändkalade päev! 🌊

Sel aastal on teemaks "We Are River People“ – jõed ühendavad nii kalu kui inimesi.

Eesti jõgedes rändavad lõhe, meriforell, jõesilm ja angerjas – kalad, kes vajavad vabalt voolavaid jõgesid, et jõuda kudemispaikadesse ja oma elutsükkel lõpule viia. Paisud ja muud rändetõkked on aga endiselt üks suurimaid ohte nende populatsioonidele.

🐟 Eestis on viimastel aastatel tehtud suurt tööd kalade rändevõimaluste parandamiseks – paisude eemaldamine ja kalapääsude rajamine on avanud kümneid kilomeetreid jõgesid, kuhu rändkalad saavad taas kudema minna. Sellest võidab nii loodus kui ka kalamees.

Rohkem infot 👉 worldfishmigrationday.com

🦋 Täna on maailma elurikkuse päev! 🌿 Sel aastal on teemaks "Kohalik tegutsemine, üleilmne mõju“, sest elurikkuse hoidmin...
22/05/2026

🦋 Täna on maailma elurikkuse päev! 🌿

Sel aastal on teemaks "Kohalik tegutsemine, üleilmne mõju“, sest elurikkuse hoidmine algab sealt, kus me ise oleme.

Eesti on oma väiksusele vaatamata erakordselt elurikas. Meie rabad, pärandniidud, vanad metsad ja rannikualad on koduks tuhandetele liikidele, kelle säilimine sõltub sellest, kuidas me neid elupaiku hoiame ja taastame. Iga niidutalgud, iga taastatud soo, iga kaitstud metsalaik – see kõik on kohalik tegu, millel on üleilmne kaal.

🐝 Kunming-Montréali elurikkuse raamistik seab maailmale ambitsioonikad eesmärgid aastaks 2030. Eesti panustab nende täitmisse oma looduskaitsealade võrgustiku, looduse taastamise ja liigikaitsetöö kaudu.

🌳 Erilise väärtusega on meie puisniidud – ühed maailma liigirikkaimad kooslused, kus ühel ruutmeetril võib kasvada üle 70 taimeliigi. Need elupaigad kujunesid ajal, mil maastikke hoidsid avatuna suured rohusööjad loomad. Tänapäeval on inimene paljuski nende kadunud liikide rolli üle võtnud, kuid niitmise ja mõõduka karjatamise abil aidatakse säilitada avatud ja mitmekesist elupaika, kus saavad koos eksisteerida nii niidule kui metsale omased liigid, muuhulgas orhideed, kimalased, liblikad ja paljud linnud. Kui puisniitu enam ei hooldata, kasvab see kinni ning paljud haruldased taimed, tolmeldajad ja teised olendid kaotavad oma elupaiga. Nii aitab inimene hoida alles kooslusi, mis ilma järjepideva hoolduseta kaoksid.

🌼 Eestis ja Lätis aitab puisniite taastada ka rahvusvaheline LIFE-programmi projekt WOODMEADOWLIFE ehk PuisniiduLife, mille eesmärk on taastada vähemalt 700 hektarit puisniite ning edendada nende kestlikku hooldamist. Projekt aitab säilitada nii elurikkust kui ka meie loodus- ja kultuuripärandit.

🌱 Elurikkust saab hoida igaüks – olgu selleks koduaia osaline niitmata jätmine liblikatele, pesakasti paigaldamine, puisniidutalgutel osalemine või lihtsalt loodusvaatluse jagamine.

Looduskaitsekuu "Avasta Eestimaad!“ on parim aeg sellega alustada!

Address

Suur-Ameerika 1
Tallinn
10122

Opening Hours

Monday 08:30 - 17:00
Tuesday 08:30 - 17:00
Wednesday 08:30 - 17:00
Thursday 08:30 - 17:00
Friday 08:30 - 15:30

Telephone

+3726262802

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Kliimaministeerium posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Share