Keskkonnaamet

Keskkonnaamet Keskkonnaamet - kogenud keskkonnaekspert. Meie ülesanne on viia ellu riigi keskkonnakasutamise, looduskaitse ja kiirgusohutuse poliitikat.

11. juunist on latikapüük taas lubatud.Tuletame meelde olulisemad reeglid, et kalavaru saaks taastuda ja püük oleks jätk...
10/06/2026

11. juunist on latikapüük taas lubatud.

Tuletame meelde olulisemad reeglid, et kalavaru saaks taastuda ja püük oleks jätkusuutlik:
◾ööpäevas tohib kaasa võtta kuni 15 latikat;
◾alammõõt 35 cm kehtib Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ning Emajões ja Väikeses Emajões.

Sarnaselt varasematele aastatele tegid meie inspektorit ka sel kevadel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tavapärasest enam kalapüügi kontrolle, et latikale kudemisperioodil kuderahu tagada. Maikuus tehtud kontrollide käigus avastati ja eemaldati kuderahu ajal püügilt 16 selguseta kuuluvusega nakkevõrku, mida on võrreldes eelmiste aastatega oluliselt vähem.

Siiski tuli alustada 7 väärteomenetlust. Kahel juhul karistati püüdjaid nakkevõrguga ebaseadusliku kalapüügi eest, viiel juhul määrati rahatrahv isikutele, kes tragisid keeluajal spinninguga latikat või kasutasid keelatud püügivahendit. Kontrollide käigus tehti ka suulisi hoiatusi harrastuspüüdjatele, kellel oli jäänud maksmata harrastuspüügiõiguse tasu.

Enne kalale minekut kontrolli oma püügiõiguse kehtivust veebilehel kalaluba.ee.

📞 Keskkonnaalastest rikkumistest teata riigiinfo telefonil 1247.

Kuderahu aitab hoida kalavarusid – las kala koeb.

🐌 Võõrnälkjad aias: mürgitada või mitte?Kui nälkjad on sinu kodukohas juba kanda kinnitanud, on kõige tähtsam nad järjek...
09/06/2026

🐌 Võõrnälkjad aias: mürgitada või mitte?

Kui nälkjad on sinu kodukohas juba kanda kinnitanud, on kõige tähtsam nad järjekindlalt välja püüda. Tõhusaim aeg selleks on õhtuti pärast päikeseloojangut, varahommikuti enne rohu kuivamist või vahetult pärast vihma, kui teod on aktiivsemad.

🔍 Kõige aiasõbralikum tõrjeviis ongi võõrnälkjate käsitsi korjamine ja biotõrje (näiteks muskus- või jooksupardid). Neid saab kombineerida meelituspüünistega (püüab öösiti), varjepaikadega (näiteks lauajupid või matid, mille alla nälkjad päevaks peitu poevad, et neid seejärel sealt ära korjata) ja erinevate peletitega.

🤔 Teomürk võiks jääda viimaseks abinõuks. Seda tasub kaaluda vaid väga suurte puhangute korral ja keerulistes kohtades. Tavakasutajale mõeldud preparaadid sisaldavad enamasti rauasooladel põhinevaid toimeaineid (raudfosfaat või raudpürofosfaat), mis lagunevad mullas rauaks ja fosfaatideks. Mürki söönud teod taanduvad peidukohtadesse, kus nad lõpuks hukkuvad.

☠️ Mürk ei vali ohvrit ning selle mõju võib olla märksa ulatuslikum. Osa sellest satub paratamatult keskkonda ning võib mõjutada ka teisi mullas ja maapinnal elavaid organisme (sealhulgas vihmausse).

🐌 Samuti tuleb arvestada tagasilevimisega: isegi kui sinu aed on kontrolli all, võivad nälkjad naaberaladelt tagasi levida.

⚠️ Kui sul on vaja siiski teomürki kasutada, loe eelnevalt kasutusjuhend läbi ja pea kinni etteantud kogustest ning kasutusaegadest. Tavaliselt piisab väga väikesest kogusest: olenevalt mürgist 0,6–1 g/m2 ning seda võib laotada alale hajusalt 1–4 korda hooaja jooksul.

🚫 Hoia teomürgid alati lastele ja lemmikloomadele kättesaamatus kohas.

📷 Fotol oleva raudfosfaadi põhise teomürgi soovituslik kogus on 7 kg/ha kohta. See teeb ühele ruutmeetrile 7 grammi ehk ¼ teelusikatäit. Ühe hooaja kulunorm on 2,8 g/m2 kohta ehk maksimaalselt võib seda mürki panna suve jooksul kuni 4 korda.

15. aprillist alates oleme kontrollinud pesitsusrahust kinnipidamist ligi 3000 maaüksusel ja peatanud 13 raiet, neist ka...
09/06/2026

15. aprillist alates oleme kontrollinud pesitsusrahust kinnipidamist ligi 3000 maaüksusel ja peatanud 13 raiet, neist kaks kaitsealadel. Plaanilistele kontrollidele on kulunud kokku 922 töötundi.

Raietegevuse Otepää looduspargis avastasime plaanilise reidi käigus, Haanja looduspargis tehtud raie aga laekunud teate põhjal. 🪵See näitab, et järelevalveressursi suunamine kaitsealadele ja linnurikastesse metsadesse on õigustatud. Kaitsealadel ja linnurikastes metsades on sellistel rikkumistel pesitsevatele lindudele eriti suur mõju ning pesitsuse tippajal peatab Keskkonnaamet seal kõik raied. Asjaolude väljaselgitamiseks on alustatud väärteomenetlused.

Pesitsusrahu kontrollimisel kasutame juba mitmendat aastat ka droone, millest on suur abi metsamassiivides vaatluste tegemisel ja metsatehnika tuvastamisel. Samas ei taga droonid varjuliste pesade leidmist, mistõttu tuleb selleks kombineerida erinevaid meetmeid.

👉Pesitsusrahust kinnipidamise kohustus ja vastutus on igaühel, kes metsas raiet teeb! Kontrollid jätkuvad juuli keskpaigani.

📸Raimo Selgis

Millest sinule avalikul üritusel süüa ja juua on pakutud? 🍜Kogume infot toidunõude kasutamisest sündmustel, et mõista i...
08/06/2026

Millest sinule avalikul üritusel süüa ja juua on pakutud? 🍜

Kogume infot toidunõude kasutamisest sündmustel, et mõista inimeste kogemusi ja valikuid.

Palume vastata sellele lühikesele küsimustikule:
→ https://forms.cloud.microsoft/e/KBnmKmRgmt

Auhinnaloosis osalejad võivad võita perepääsme Eesti Loodusmuuseumisse või väärt raamatu lendoravast! ✅

📸
Ootame ka jäädvustusi ja näiteid korduskasutatavatest nõudest, et tublisid toitlustajaid ja sündmusi tunnustada – lisa pilt kommentaari, saada [email protected] või märgista oma sisu viitega , et neile kiitust avaldada.

Eestimaa festivalidel, laatadel, kontsertidel, pidudel jm koosviibimistel tekitatakse järjest vähem prügi, sh tänu pestavatele toidunõudele – kasutame neid ju ka kodus, kohvikus, restoranis. See on oluline panus ühekordse plasti vähendamisse ja looduse säästmisesse. 💚

Keskkonnahoidliku sündmuse korraldamiseks leiad teavet Kliimaministeeriumi kodulehelt: https://kliimaministeerium.ee/.../keskkonnahoidlike...

Küsitlust aga kordame ka edaspidi ja esimesed tulemused avaldame 2027. aasta kevadel.

07/06/2026

🐌 Testisime Türi lillelaadal, kui hästi takistab vaskteip hispaania teeteo liikumist.
Kasutasime selleks poodides müüdavat iseliimuvat vaskteipi, mille paigaldasime umbes 5 cm laiuse ribana.

Esimesel päeval selgus, et vaskteip pidurdas teetigude liikumist – teibini jõudes pöördusid nad tagasi. Teisel ja kolmandal päeval tegid teod juba katseid teibiga kaetud ala ületada. Enamik katsetest lõppes küll tagasipöördumisega, kuid mitte kõik – paaril korral õnnestus teol üle pääseda.

⚠️ Järeldus: üldjuhul pidurdab vaskteip hispaania teeteo liikumist, kuid ei takista seda täielikult. Sundolukorras on teod suutelised ka vaskteibiga ala ületama.
🌱 Seetõttu tasub vaskteipi või -võrku kasutada koos teiste tõrjevõtetega, näiteks paigaldada see taimi kaitsvale nn taimekraele või teotarale.

Jõgede taastamisest räägitakse kogu Euroopas. Selleks, et anda jõgedele tagasi nende ruum on vaja dialoogi ja osapoolte ...
05/06/2026

Jõgede taastamisest räägitakse kogu Euroopas. Selleks, et anda jõgedele tagasi nende ruum on vaja dialoogi ja osapoolte kaasamist. Teadus, poliitika ja kogukonnad – iga tehtud otsus kätkeb kompromisse, sest lihtsaid lahendusi pole ja koostöös lahenduste otsimine ja leidmine on võtmetähtsusega.

Oma piirkondliku koordinaatori leiad sellelt lehelt: https://www.keskkonnaamet.ee/veemajanduskava-ehk-vete-terviseplaani-rakendajaleja.

🐌 Kuidas märgata võõrnälkjaid aias võimalikult varakult?Roman elab aedlinnas, kus mitmes paigas on end juba sisse seadnu...
04/06/2026

🐌 Kuidas märgata võõrnälkjaid aias võimalikult varakult?

Roman elab aedlinnas, kus mitmes paigas on end juba sisse seadnud hispaania teetigu. Tema enda aeda pole see võõrliik õnneks veel jõudnud, kuid mees hoiab silmad lahti ja tegutseb ennetavalt.

Lahendus, mille Roman leidis, on lihtne ja loominguline. Murdunud puust lõikas ta kettad ning paigutas need hajusalt aia äärde. Hommikustel aiatiirudel vaatab ta nüüd ka nende alla regulaarselt.

🌙 Nälkjad on aktiivsed peamiselt öösiti ning päeval eelistavad nad olla pigem varjulistes ja niisketes paikades. Just selliseks varjupaigaks sobib ka puiduketta alune.

🔍 Seni on ketaste alt otsinud varju tähnikvesilikud, konnad ning erinevad putukad-mutukad – nemad saavad seal rahus edasi olla. Kui aga mõni võõrnälkjas peaks mõne ketta alla peitu pugema, saab ta kiiresti avastada ja ära korjata.

💬 Millist lahendust sina kasutad soovimatute võõrnälkjate kiireks avastamiseks?

Peipsil läks taas tragimiseks. 👇 See on aktsioon, mida Keskkonnaameti eestvedamisel on tehtud juba 20 aastat. 3. juunil ...
04/06/2026

Peipsil läks taas tragimiseks. 👇 See on aktsioon, mida Keskkonnaameti eestvedamisel on tehtud juba 20 aastat.

3. juunil alustanud paatkonnad korjasid päevatööna Peipsilt välja 160 nakkevõrku ja veidi muud kraami. Tööd jätkuvad täna ja ka järgmisel nädalal.

Kuna tänavused jääolud olid Peipsil stabiilsemad, võiks kaotatud püügivahendeid olla järvel juba käidud kohtades vähem kui eelmisel aastal. Seetõttu võtame sel aastal ette otsida vanu võrke ka piirkondadest, kuhu viimastel aastatel ei ole jõudnud.

Tööde tegelik mahukus ja lõpptulemus selgub järgmisel nädalal. Muide kõigi aastate peale kokku on Peipsi järvest tragimise käigus semi leitud ja eemaldatud 12 584 nakkevõrku.

📸 Keskkonnaamet

Kevadine haneränne on selleks aastaks läbi.🪿Tänavu teatasid põllumehed Keskkonnaametile rändlindude tekitatud kahjustust...
02/06/2026

Kevadine haneränne on selleks aastaks läbi.

🪿Tänavu teatasid põllumehed Keskkonnaametile rändlindude tekitatud kahjustustest ligi 2000 hektaril. Põllukultuuride kaitseks kasutati kuues maakonnas ka letaalset heidutusjahti. Heidutusjahti taotlenud põllumajandusettevõtted kasutasid seda võimalust sihipäraselt oma külvatud põllukultuuride kaitseks ning kokku kütiti 224 hanelist. See on vaid väike osa lubatud piirmäärast.

Haneliste arvukus on viimastel aastakümnetel kasvanud ning lisaks edukale liigikaitsele mõjutab seda ka muutunud põllumajandusmaastik. Toitainerikkad põllukultuurid pakuvad lindudele rändeteel häid peatus- ja toitumisvõimalusi.

👉Linnukahjude ennetamiseks toetab Keskkonnaamet jätkuvalt kuni 50% ulatuses kulutusi, mis on tehtud peletite ja muude ennetusmeetmete kasutamiseks. Kui hanelised on teie põldudel kahju tekitanud, andke sellest kindlasti Keskkonnaametile teada. Kahjuandmed aitavad tulevikus paremini kavandada nii ennetus- kui ka ohjamismeetmeid.

Foto: Tõnu Talvi | Hanelised

🐌 Ühest Kesk-Euroopa puukoolist ostetud potitaimel olid kaasa sattunud kutsumata külalised – teomunad. Omanik tegi õnnek...
01/06/2026

🐌 Ühest Kesk-Euroopa puukoolist ostetud potitaimel olid kaasa sattunud kutsumata külalised – teomunad. Omanik tegi õnneks kaupa kätte saades põhjaliku kontrolli ning need teod jäävad Eestis koorumata.

🔍 Kuidas istikutel nälkjate ja teiste tigude mune ära tunda? Teomunad on ümarad, ühtlase suurusega, väikese kobarana enamasti kas poti servas, põhjas või mulla pealmises kihis – seal, kuhu täiskasvanud isend ligi pääseb. Värvuselt võivad munad olla läbikumavad, valkjad või kollakad, pehmed ning lähevad kergesti katki.
Väetiseterad (näiteks pikatoimeline väetis) on mullas aga enamasti hajusalt. Terad on erineva suurusega, värvuselt võivad need olla kollakad, rohelised, pruunid, valged, punased jne.

⚠️ Kuigi pikatoimelise väetise terad on alguses kõvad, muutuvad need aja jooksul vee toimel seest pehmeks ja vesiseks.

◾️Kui märkad teo munakobaraid, eemalda need ning tee katki või vala keeva veega üle.
◾️Võimalusel eemalda taime juurepallilt muld ja istuta taim aeda paljasjuursena.
◾️Anna oma leiust ka ostukohale teada.

Väike kontroll enne istutamist aitab hoida ära hilisema suure mure ja vaeva. Nii kaitsed oma aeda ja toetad kohalikku elurikkust.

Address

Tallinn

Opening Hours

Monday 09:00 - 12:00
13:00 - 16:00
Tuesday 09:00 - 12:00
13:00 - 16:00
Wednesday 09:00 - 12:00
13:00 - 16:00
Thursday 09:00 - 12:00
13:00 - 16:00
Friday 09:00 - 12:00

Website

Alerts

Be the first to know and let us send you an email when Keskkonnaamet posts news and promotions. Your email address will not be used for any other purpose, and you can unsubscribe at any time.

Contact The Organization

Send a message to Keskkonnaamet:

Shortcuts

Share

Category