Keskkonnaamet

13/08/2026

Kanada kuldvits (Solidago canadensis) võtab juba mitmel pool Eestis niitmata rohumaadel võimust. Kõige tõhusam on selle invasiivse võõrliigiga võidelda kohe esimesi taimi märgates.

Praegu on kuldvitsade õitsemisaeg ning taimed kõige paremini märgatavad.

✅ Kui kasvukohas on üksikud taimed, eemalda esmalt õisikud, pane need suletud kotti ja vii segaolmejäätmetesse. Õisikuta taimed kaeva juurega välja ning jäta õhu kätte kuivama, näiteks puuokste vahele.

✅ Kui taimi on veidi rohkem, niida taimed pärast õisikute eemaldamist madalalt maha. Eemaldatud õisikud mata sinnasamasse vähemalt 50 cm sügavusele, kust taimed ei ole võimelised tärkama. Niidetud ala näiteks kata geotekstiili vm kattega.

📍Ära jäta õisikuid maapinnale või kompostihunnikusse, sest kanada kuldvitsa seemned järelvalmivad isegi niidetud taimedel.

✅ Suuremates kolooniates on kõige tõhusam niita taimi kaks korda suve jooksul, juunis ja augustis, ning jätkata niitmist mitme aasta vältel. Kuna mullas säilivad seemned võivad idaneda veel aastaid hiljem, peab tõrje olema järjekindel.

✅ Söötidel ja jäätmaadel võib üheks tõrjevõtteks olla ka maa ümberkündmine.

11/08/2026

🐑 Kariloomade kaitseks kiskjate eest soovitame ümbritseda karjamaa kiskjatõrjeaiaga, milleks võib olla:

• viiest liinist koosnev elektrikarjus, mille kõrgus on vähemalt 1,1 m ja mille alumine liin on maapinnast kuni 20 cm kõrgusel;
• traadist võrkaed, millele on lisatud võrgust väljaspoole elektrikarjuse liin maapinnast kuni 20 cm kõrgusele ja võrgu kohale omakorda elektriliin 1,1 m kõrgusele;
• elektrikarjuse võrk kõrgusega 1,1 m.

Hea lisakaitse karjale annavad vähemalt kaks väljaõppinud karjavalvekoera. Samuti aitavad kiskjate eest karja kaitsta tõhusalt suletud, kindlad laudauksed ja väravad.

Keskkonnaamet hüvitab kuni pool kiskjate kahjustuste ennetusele tehtud kulutustest. Eelmisel aastal küsis toetust ennetuseks 83 taotlejat näiteks kiskjakindlate tarade püstitamiseks, karjavalvekoerte hankimiseks jms.

Samuti hüvitame suurkiskjate tekitatud kahjustusi karjakasvatajatele. Suurkiskjate tekitatud kahjust palume meile teada anda: [email protected], tel 662 5999. Väljaspool tööaega saab teavitada ka riigiinfo telefonile 1247.

Kahjust palume teada anda ka juhul, kui ei ole soovi selle eest hüvitist saada. Selgem ülevaade kahjustustest aitab suurkiskjate kaitset ja ohjamist paremini korraldada. Ennetustööde ning kiskjakahjude teavitamisest ja hüvitamisest on pikemalt juttu ka meie kodulehel (link kommentaarides).

10/08/2026

Kuidas kaitsta oma lemmikut huntide eest? 🐕

🌓 Hilisõhtust varahommikuni tasub hoida lemmikloom turvalises aedikus või siseruumis. Abi võib olla ka elektroonilistest peletitest, näiteks liikumisanduriga valgustist ja akustilisest peletist. Ketis või rihmas koer on suurkiskjate ees aga väga abitu.

🧆 Inimese juurde meelitab metsloomi ka hõlpsasti kättesaadav loomne ja muu toit nt kompostis, metsatukas või lemmiklooma kausis, mistõttu tasuks kõik söödav hoida kinniselt. Muidu võibki loom harjuda hõlpsasti kättesaadava kõhutäiega ja kaotada inimpelglikkuse. Lisaks võib see soodustada nt kärntõve levikut.

Eelmisel aastal anti meile teada 28 koera murdmisest huntide poolt, mis on neljandiku võrra vähem kui 2024. aastal.

08/08/2026

Kuidas hundiga kohtudes käituda? 🐺

Pea meeles, et inimene ei ole hundi saakliik ja võsavillemiga kokku sattumine on haruldane juhus. Hunt usaldab kõige enam oma haistmist ja inimest tajudes ta reeglina lahkub. Läheneda võib püüda kogenematu noorloom või haige, nt kärntõves isend.

Kui märkad ühte või mitut hunti, jälgi nende käitumist – kui ta pole sind haistnud, võib loom jääda esialgu ootama.

Auto lähedal liikuv hunt ei pruugi inimese kohalolekut üldse tajuda. Püsi autos ja lase loomal oma rada minna.

Tänapäeval on hundirünnaku tõenäosus inimesele Eestis äärmiselt väike. Viimane teadaolev juhtum oli 1988. aastal, kui inimest ründas marutaudis hunt.
Marutaudi levikut aitab meil ära hoida metsloomade vaktsineerimine piiriäärsetel aladel.

📍Metsloomade inimpelglikkuse säilimiseks on oluline mitte harjutada neid inimese lähedusega. Selleks väldi metsloomade toitmist ja lihtsalt kättesaadavat lahtist toitu nii koduümbrusesse kui metsatukka.

07/08/2026

Keskkonnaamet andis neljapäeva õhtul välja eriload kahe noore nuhtlusisendiks muutunud karu küttimiseks. Umbes poolteise aasta vanused noorloomad on vaatamata korduvatele peletamisele ja kaugematesse metsadesse viimisele järjepidevalt tulnud inimeste elukohtadesse toitu otsima, kujutades nii inimestele otsest ja kasvavat ohtu.

Loomadel puudub liigile omane inimpelglikkus ning korduvad katsed neid asulast eemale peletada ei ole tulemust andnud. Pärast mitmendat kokkupuudet püüdjatega oskavad karud vältida ka kinnipüüdmist. Sellise käitumismustriga loomad võivad muutuda inimesele ohtlikuks, seetõttu andis Keskkonnaamet loa loomad ohuolukordade ära hoidmiseks küttida.

Kahjuks paistab, et nende karude loomuliku inimpelglikkuse kadumise on põhjustanud inimesed, kes on noori karusid toitnud, luues sellega loomadele seose inimasula ja kergesti kättesaadava toidu vahel ning rikkudes noorte loomade oskuse metsas ise hakkama saada.

📌Et karu saaks elada loomulikku karuelu ega tükiks inimese juurde, on väga oluline vältida metsloomade toitmist ja lihtsalt kättesaadavat lahtist toitu piirkondades, kus suurkiskjad liiguvad.

📌 Kui märkad karu asulas või elamu juures, anna sellest teada riigiinfo telefonil 1247.

06/08/2026

Eestis on ainus põline vähiliik jõevähk. Alates 2008. aastast on meie vetest leitud mitmeid võõrvähiliike nagu signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Leitud on ka kitsasõralist vähki, kes pärit Euroopast. Ameerika päritolu võõrvähid kannavad edasi vähikatku, millesse nad ise ei haigestu, kuid meie kodumaisele jõevähile on see surmav. Nad on ka agressiivsemad, vastupidavamad ja viljakamad, nii jäävad kohalikud vähid elupaiga hoidmisel neile alla.

Meie enda jõevähk võib olla ühtlaselt punakaspruuni, roheka või sinaka värvusega ning suurte sõrgadega.

Kuidas aga võõrvähiliike ära tunda?
Signaalvähi tunned ära heleda laigu järgi sõral ning tema rindmik ei ole kare.
Ogapõskse vähi põskedel on ogad, sõrad on alt heledad ja lakal pruunikaspunased vöödid.
Väikese marmorvähi koorik on iseloomuliku marmorja mustriga.
Kitsasõraline vähk on välimuselt meie jõevähile sarnane, aga tema sõrad on pikemad ja peenemad.

Võõrvähkide elusate isendite importimine, transportimine, turustamine, pidamine, paljundamine ja loodusesse laskmine on RANGELT KEELATUD. Võõrvähiliigi veekogus esinemise või võõrliigi pidamise kahtluse korral anna sellest teada riigiinfo telefonile 1247 või e-kirjaga [email protected].

06/08/2026

Näeme, kuuleme ja arutame vete teemal juba reedel, 7. augustil kell 13.30 arvamusfestivali Vee alal!

❓ Kaks küsimust Arvamusfestivali panelistidele:
1) Miks peaks kaasama kogukondi vee tervise parandamisse?
2) Miks peaks tulema Arvamusfestivalile kuulama kogukondade kaasamise arutelu?

🎤 Vastab Keskkonnaameti veemajanduskava büroo juhataja Elina Leiner:

1) Vesi on kogukonna loomulik osa. See voolab kellegi põllu kõrval, metsa taga, maja lähedal või koduõuel. Seetõttu on vee tervise parandamisel oluline kaasata kohalikke inimesi juba plaanide tegemisse ja tegevuste kavandamisse.

Kogukonna liikmed on ühtaegu nii vee kasutajad kui ka selle seisundi mõjutajad. Vett kasutatakse kalastamiseks, ujumiseks, kastmiseks ja lihtsalt looduse nautimiseks. Samal ajal mõjutavad vee tervist inimtegevused, olgu selleks põllumajandus, paisud, reoveepuhastid või muu kohalik taristu.

Põhjaveega seotud probleeme on sageli keeruline märgata, sest maa alla ei näe ning saastunud vesi võib välja näha samasugune kui puhas vesi. Just kogukonnal võib olla oluline infokild, mis aitab mõista, miks vee tervis on halvenenud. Mõnikord võib see teadmine olla hoopis naaberkogukonna käes.

Vesi ei tunne piire. See liigub üle külade, valdade ja maakondade ning seetõttu eeldab vee tervise hoidmine ja parandamine sageli paljude erinevate osapoolte koostööd.

2) Head mõtted tekivad koostöös. Kogukondade kaasamist saab arendada ja kavandada koos kogukonna liikmetega. See on väga loominguline protsess ja sõltub põhjusest, kaasatavatest ja paljudest muudest teguritest. Häid mõtteid ei ole kunagi liiga palju ja mida rohkem neid on, seda rohkem viise ja võimalusi on edaspidi tegutsemiseks ja vete tervise parandamiseks. Koostöö viib edasi.

Kohtumiseni juba sel reedel, 7. augustil kell 13.30 Arvamusfestivali Vee alal!

06/08/2026

Eestis on ainus põline vähiliik jõevähk.

Kuid alates 2008. aastast on meie vetest leitud mitmeid võõrvähiliike nagu signaalvähk, ogapõskne vähk ja marmorvähk. Leitud on ka kitsasõralist vähki, kes pärit Euroopast. Ameerika päritolu võõrvähid kannavad edasi vähikatku, millesse nad ise ei haigestu, kuid meie kodumaisele jõevähile on see surmav. Nad on ka agressiivsemad, vastupidavamad ja viljakamad ning meie kohalikud vähid jäävad elupaiga hoidmisel neile alla.

Jõevähk võib olla ühtlaselt punakaspruuni, roheka või sinaka värvusega ning suurte sõrgadega. 📌Kuidas aga võõrvähiliike ära tunda? 👇

◾Signaalvähi tunned ära heleda laigu järgi sõral ning tema rindmik ei ole kare.
◾Ogapõskse vähi põskedel on ogad, sõrad on alt heledad ja lakal pruunikaspunased vöödid.
◾Väikese marmorvähi koorik on iseloomuliku marmorja mustriga.
◾Kitsasõraline vähk on välimuselt meie jõevähile sarnane, aga tema sõrad on pikemad ja peenemad.

Võõrvähkide elusate isendite importimine, transportimine, turustamine, pidamine, paljundamine ja loodusesse laskmine on RANGELT KEELATUD. Võõrvähiliigi veekogus esinemise või võõrliigi pidamise kahtluse korral anna sellest teada riigiinfo telefonile 1247 või e-kirjaga [email protected].

Jõevähi püük on lubatud 1. augustist 31. augustini. Püügiks on vajalik soetada kalastuskaart – saad seda teha lehelt kalaluba.ee

05/08/2026

Vaata videost, kuidas vältida looduses hundiga kohtumist 🐺

Võsavillemi nägemine on haruldane juhus, sest hunt on loomult inimpelglik ega ründa inimest isegi oma poegade kaitseks.

Hunt ja koer on aga lähedased sugulased. Hunt võib vaenata koera, et kaitsta oma kodupiirkonda, aga ka seetõttu, et hunt võib koeras näha toidukonkurenti või saaki. Haruharva võib juhtuda, et hunt ja koer loovad paari ja saavad järglasi.

Hundi asurkonna seisund on Eestis soodne ja stabiilne. Eelmise aasta sügisel oli kutsikatega hundikarju hinnanguliselt 33, piiriüleseid karju oli 6. Arvukuseks hinnati sügisel 300–350, sel kevadel 130–150 looma.

04/08/2026

Igal aastal näeme juhtumeid, kus heast tahtest alanud metsloomade toitmine lõpeb nende jaoks traagiliselt. Sel aastal oleme tegelenud juba seitsme karupojaga, kes ei kartnud inimesi ja otsisid inimese lähedusest aktiivselt toitu.

Karupoeg võib tunduda armas, kohmakas ja süütu, kuid ta ei jää selliseks kauaks – mõne aastaga saab temast mitmesajakilone suurkiskja.

Kui loom õpib juba noorena, et inimene tähendab toitu, hakkab ta inimese lähedust otsima ka täiskasvanuna. Ta tuleb õuedele, taludesse, asulatesse ja prügi juurde. Selline käitumine suurendab ohtu nii inimestele kui loomale endale.

Kui loom kaotab loomuliku kartuse inimese ees või hakkab pidevalt asulates käima, ei ole lahendus enamasti tema ümberasustamine. Sageli tähendab see loomale palju kurvemat saatust.

Hiljuti puutusime kokku ka rebasega, kelle inimesed viisid koju ja keda nad kuude kaupa puuris toitsid. Tõenäoliselt sooviti teda aidata. Tegelikult kaotas rebane olulise osa oma looduslikest oskustest. Enam ei ole ta võimeline iseseisvalt looduses hakkama saama. Loom, kelle koht oleks metsas, sõltub nüüd hoopis inimese abist.

Metsloom ei vaja inimese toitu. Üks küpsis või leivapala võib olla esimene samm sündmuste ahelas, mille lõppu ei soovi keegi näha. Kõige suurem abi, mida saame metsloomale anda, on jätta ta rahule, isegi ta tundub näljane, abitu või lihtsalt väga armas.

Kui kahtled, kas loom vajab siiski abi, helista 1247.

Juuresoleval fotol näeme inimeste lähedusse tulnud karupoegi, keda pildistas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna.