Laulu- ja tantsupidu

10/06/2026

Neil päevil tähistas oma 89. sünnipäeva maestro Neeme Järvi, kel möödunud suvel laulupeol täitus 60 aastat laulupidude dirigendipuldis👏 👏👏
Ta oli laulupeol juhatamas nii 1969. aastal kui möödus 100 aastat esimesest laulupeost ning samuti eelmisel juubelipeol – 2019, laulupidu 150!
Meenutagem vaid, et 1969. aastal olid koos maestroga laulupeo üldjuhtideks Gustav Ernesaks, Jüri Variste, Tuudur Vettik, Lembit Verlin, Richard Ritsing, Arvo Ratassepp, Roland Laasmäe, Heino Kaljuste, Uno Järvela, John Tungal, Leopold Vigla, Helmut Orusaar ja Heino Rannap.

Maestro on läbi aastakümnete juhatanud maailma tipporkestreid ja teinud koostööd paljude tuntud solistidega, olles üllitanud enam kui 500 heliplaati!
Oma pika karjääri jooksul on teda on tunnustatud paljude preemiate, aunimetuste ja tiitlitega, sealhulgas:

🏵️ Rootsi Kuningriigi kõrgeim autasu Põhjatähe orden (1990),
🏵️ Eesti Vabariigi Riigivapi teenetemärk (III klass; 1996),
🏵️ Eesti Vabariigi Riigivapi teenetemärk (I klass; 2026),

Järvi kuulub ka 1999. aastal valitud 20. sajandi Eesti saja suurkuju hulka.

Foto 2025. aastal toimunud laulupeolt jäädvustas Lucie Berquiere ning foto on pärit tema Prantsusmaal fotograafia festivalil “Les Bourographies, Montpellier” esitletud näitusel, mis kannab eestikeelset pealkirja “Mu isamaa”.

Soovime maestrole südamest õnne 💐

08/06/2026

Melu 2025. aastal Tallinnas toimunud laulupeost on jõudmas Lõuna-Prantsusmaale, sest fotograaf Lucie Berquiere, kes jäädvustas laulu- ja tantsupeolt hulga fotosid, toob need näitusena esile sealsel 9.-19. juunil toimuval fotograafia festivalil “Les Bourographies, Montpellier”. Näitus kannab eestikeelset pealkirja “Mu isamaa”.

Intervjuu Luciega ilmus täna Postimehes ning toimetuse loal avaldasime selle ka oma kodulehel.

Fotod: Lucie Berquiere

04/06/2026

🇪🇪Eesti lipp 142🇪🇪
Eesti lipp on rohkem kui riigi sümbol.
2022. aastast alates on laulu- ja tantsupidu lipupüha. Laulu- ja tantsuväljakult voogavad neil päevil sini-must-valged lipud pidulikult üle terve maa väljendades rõõmu iseolemisest ja vabadusest.
Sinine meenutab meie taevast, järvi ja lootust, must meie maa sügavust ning rahva sitkust, valge aga valgust, puhtust ja püüdu parema tuleviku poole. Need on värvid, mis elavad meie mälestustes, meie tegudes ja meie südames. 🇪🇪🇪🇪🇪🇪

📸 Sven Zacek

03/06/2026

Täna rõõmustame legendaarse laulu- ja tantsupidude hoidja ja edasikandja Ilmar Mossi 91. sünnipäeval 💐.
Ilmar oli laulu- ja tantsupidudega seotud üle 40 aasta tuues traditsiooni 1960-test aastatest uude sajandisse.
Möödunud juubelipeo eel antud intervjuus ütles Moss nii: „Mul on olnud au ja võimalus 42 aastat laulupeokarussellis osaleda ja ma usun, et selle paremad ajad on veel ees. Elu ja võimalused arenevad.“
Teda on autasustatud nii Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumi, Valgetähe IV klassi teenetemärgi kui ka Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemiaga. 2019. aastal omistati talle laulu- ja tantsupidude kõrgeim tunnustus, Kodarraha.

Palju õnne ja tugevat tervist, armas Ilmar 💐

Foto: Mari Pukk (2015, Ilmari 80. juubelil)

28/05/2026

Hüvasti, Maie Orav!
28. V 1941 – 28. V 2026

Suure kurbusega teatame, et täna lahkus meie hulgast rahvatantsulegend Maie Orav. Rahvatantsuansambli Tarvanpää looja ja pikaaegne kunstiline juht, koreograaf, tantsupidude kunstiliste toimkondade liige, tantsude autor ja lavastaja, Eesti ühe esimese folkloorifestivali Viru Säru algataja ja eestvedaja ning Eesti meeste tantsupidude idee algataja ja mitmekordne pealavastaja tähistanuks täna oma 85. sünnipäeva.

1941. aastal Kolga vallas Uuri külas sündinud ja 17-aastasena Väike-Maarjas oma rahvatantsujuhi teed alustanud Maie Orava elutöö on jätnud sügava jälje Eesti kultuurilukku. 1968. aastal suundus ta tööle Rakverre, kus tema käe all kasvas Tarvanpääst üks Eesti tuntumaid ja omanäolisemaid rahvatantsuansambleid ning Rakverest sai oluline Virumaa rahvatantsukeskus. Maie Orava lennukatest ideedest ja julgest pealehakkamisest sündisid 1986. aastal folkloorifestival Viru Säru ning 2006. aastal maailma esimene ja üha populaarsust koguv meeste tantsupidu, mis toimub järgmisel nädalavahetusel Rakveres juba viiendat korda.

Maie Orav oli õpetaja ja looja, kelle jaoks rahvatants kandis endas lisaks lavalisele väljendusele ka rahva mälu, identiteeti ja ühtekuuluvust. Tema loomingus on põimunud pärimus ja omanäoline autorikäekiri, mis on puudutanud mitut põlvkonda tantsijaid ja vaatajaid. Maie Orav oskas näha tantsus inimese sisemist väärikust, jõudu ja rõõmu ning anda selle edasi oma õpilastele ja kaasteelistele.

Tema pühendumus, sihikindlus ja armastus rahvatantsu vastu elavad edasi nii tema loodud tantsudes kui ka põlvkondades, keda ta inspireeris. Tema looming on saanud püsivaks osaks rahvatantsurühmade repertuaarist ning rikastab jätkuvalt Eesti tantsupidude traditsiooni ja rahvakultuuri. Tema nõudlikkus iseenda ja teiste vastu käis alati käsikäes hoolivuse, huumori ja suure südamega. Ta kasvatas põlvkondi tantsijaid, õpetajaid ja lavastajaid, kelle kaudu elab edasi tema mõte, käekiri ja usk rahvatantsu väesse.

Maie Orav: „Ma arvan, et iga eestlase kohus on anda oma panus rahvuskultuuri hoidmisse. Mis viisil, see on igaühe enda teha – panna presidendi vastuvõtul selga rahvariided, rääkida lapsele muinasjuttu, laulda hällilaulu. Inimesed vaadaku enda sisse ja küsigu: miks ma olen sündinud eestlasena? Tihti tahame olla keegi teine. Sa võid olla maailmakodanik, aga sa oled ikkagi eestlane.“

Maie Orav osales esimest korda üleriigilisel tantsupeol lavastajana 1981. aastal toimunud XII üldtantsupeol. Viimasel, 2025. aasta XXII üldtantsupeol oli kavas tema tants “Kolga karapil”. Sinna vahele jäi palju tantsupidusid, kus Maie Orav osales lavastaja, liigijuhi ja tantsude autorina.

1987. aastal omistati Maie Oravale vastasutatud esimene Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium. 1996. aastal pälvis ta Rakvere linna Kroonimärgi, 1999. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi ning 2019. aastal laulu- ja tantsupeo kõrgeima tunnustuse Kodarraha.

Maie Orava panus Eesti kultuuri ja rahvatantsu arengusse on hindamatu ning jääb kestma.

Avaldame sügavat kaastunnet Maie Orava perele, lähedastele, Tarvanpää tantsuperele ning kõigile tema õpilastele ja mõttekaaslastele.


Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Kultuuriministeerium
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Kullaterade klubi
Eesti Folkloorinõukogu
Rakvere linn
Tarvanpää Selts
Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm

📸 Mari Luud, Scanpix/Õhtuleht

27/05/2026

Palju õnne sünnipäevaks, helirežissöör ja kodarraha kandja Teet Kehlmann 💐
Üle neljakümne aasta on Teet hoidnud Eesti muusika kõla, salvestanud heliplaate, vahendanud otseülekandeid ning aidanud talletada meie rahvusliku suurpeo kõige olulisemaid hetki. Ise on ta kokku arvanud, et 43 aasta jooksul on kokku saanud salve üle 600 heliplaadi ning ta on teinud üle 2000 otseülekande.
Oma tegemistes mõju kohta ütleb Teet vaid napilt: "Minu jaoks on kõige tähtsam muusikute tänu."
Soovime suurele helivõlurile palju-palju õnne sünnipäevaks! 🎉

📸 Tiina Tuul 2025 Kodarrahade üleandmisel

24/05/2026

Eile toimus Lihulas Eesti Segakooride Liidu laulupäev, mida kunstiliselt juhtisid Reeda T***s, Veronika Portsmuth ja Pille Saatmäe. Veronika Portsmuth nimetati Eesti Segakooride Liidu auliikmeks! Palju õnne 💐!
Meie poolt oli kohal meie fotovaldkonna kaua-aegne eestvedaja Rene Mitt, kes muljeid kohapealt vahendas.

14/05/2026

Täna tähistab oma 89. sünnipäeva legendaarne rahvatantsu suurkuju Henn Tiivel 💐
Esimest korda osales Henn Tiivel tantsupeo lavastusmeeskonnas 1970. aastal IX tantsupeo lasterühmade (7.-8. klass) üldjuhina ning sealt edasi on olnud ikka seotud tantsupidudega lavastaja, koreograafi, tantsude autori või aujuhina.
2009. aastal legendaarne tantsupeo etendus "Meri" oli just Henn Tiiveli loomingu vili 🌊
🌟2003. aastal pälvis Tiivel Ullo Toomi nimelise tantsupreemia, 🌟2004. aastal omistati talle Valgetähe III klassi teenetemärk, 🌟2009. aastal Anna Raudkatsi rahvatantsustipendium ning
🌟2019. aastal laulu- ja tantsupidude Kodarraha.
Soovime sünnipäevalisele palju-palju õnne ja tugevat tervist! 💐

📸 Aivar Pihelgas

13/05/2026

9. mail lahkus muusikateadlane, Eesti kultuurimälu hoidja ja edasikandja ning laulu- ja tantsupeo Kodarraha laureaat Tiia Järg 🥀
Avaldame sügavat kaastunnet kõigile Tiia lähedastele ja kolleegidele!
Tiia Järgi ärasaatmine toimub Tallinna Jaani kirikust reedel, 22. mail kell 13.00, uksed avatakse 12.30. Muldasängitamine Metsakalmistul.

Eesti Kooriühing mälestab oma auliiget, muusikateadlast ja mitmete koorijuhtide seminarlaagrite kordumatut lektorit Leida-Tiia Järgi (27.08.1943–09.05.2026).

Leida-Tiia Järg sündis 1943. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1961. aastal Tallinna 2. Keskkooli, 1965. aastal Tallinna Muusikakooli ja 1972. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (TRK) ning 1976. aastal Moskva konservatooriumi aspirantuuri.

Aastatel 1965–1970 oli Järg Kärdla Lastemuusikakooli direktor, 1970–1973 Tallinna 21. Keskkooli muusikaõpetaja ja 1972–1973 ühtlasi ka Teatri- ja Muusikamuuseumi teadur.

Aastatel 1976–1997 oli ta Tallinna Muusikakeskkoolis muusikaajaloo õppejõud ning 1976. aastast töötas õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Tiia Järg uuris peamiselt eesti heliloojate loomingut, samuti puhkpillikvintetižanri kujunemislugu, helikeele probleeme jm. Lisaks eelnevale avaldas Järg rohkelt artikleid perioodikas ja erialaväljaannetes.

2008. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ja 2015. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Tiia Järgi ärasaatmine toimub Tallinna Jaani kirikust reedel, 22. mail kell 13.00, uksed avatakse 12.30. Muldasängitamine Metsakalmistul.

Foto on tehtud 2023. aastal koorijuhtide ja muusikaõpetajate seminarlaagris Haapsalus, pärast Tiia Järgi loengut Rudolf Tobiasest.