Notar Kätlin Aun-Janisk

11/08/2026

PUHKUS!
Notar Kätlin Aun-Janisk on kuni 24.08.2026 ametikohustustest vabastatud.
Büroo töötab aga tavapärases rütmis ning notari asendajad Silvia Kachurovskaya, Maive Ottas ja Natalja Paško hoolitsevad selle eest, et tehingud saaksid tehtud ja allkirjad antud.
Puhata on alati tore. Võib minna kasvõi virmalisi otsima ;-)✨

07/08/2026

Kas notarisse peab alati kohale tulema?

Kaugtõestamine tähendab seda, et notariaalne toiming tehakse turvalise videosilla kaudu. Toimingule sisenetakse www.notar.ee kaudu, kus tuleb end tuvastada oma e-identiteediga. Seejärel näeme ja kuuleme teineteist videosilla vahendusel, räägime kõik olulise läbi ning dokumendid allkirjastatakse digitaalselt. Õiguslikult on tulemus sama, nagu notaribüroos kohapeal.
Seejuures ei pea kõik osalejad olema ühes kohas. Vajadusel võib osa inimesi olla notaribüroos ja osa liituda veebis.

Kas kaugtõestus sobib kõigile? Mitte alati.
Enne tasub mõelda:
-Kas Sul on kehtiv ID-kaart või muu sobiv e-identiteet ning tead PIN-koode?
-Kas oled varem dokumente digiallkirjastanud?
-Kas Sul on toimiv internet, kaamera ja mikrofon?
-Kas saad osaleda rahulikus kohas, kus keegi kõrvalt nõu ei sosista?
-Kas saad võtta aega ja keskenduda ainult toimingule?

Kui mõni vastus on "ei" või "ma ei ole kindel", ei tähenda see, et toiming jääb tegemata. Sellisel juhul on alati võimalik tulla notaribüroosse ning teha kõik tavapärasel viisil.

Seadus ei võimalda kaugtõestuse teel sõlmida ega lahutada abielu.

Ka kaugtõestuse ajal hindab notar, kas ühendus on piisavalt hea ja kas kõik osalejad saavad toimingust aru ning väljendavad oma tahet vabalt.

Kaugtõestus ei asenda notaribürood, kuid annab võimaluse teha toimingud ära seal, kus Teil parasjagu kõige mugavam on.

27/07/2026

Kas ühisomand ja kaasomand on üks ja sama?
Ei ole.
Kuigi mõlemal juhul kuulub üks asi mitmele omanikule, on ühisomandi ja kaasomandi vahel erinevus.
Ühisomand tähendab, et omanike osad ei ole kindlaks määratud. Kõige tavalisem näide on abikaasade ühisvara. Samuti võib ühisomand esineda pärandvara ühisuse ajal, enne kui pärand on jagatud. Sellisel juhul kuulub vara ühiselt ning kellelgi ei ole kindla suurusega mõttelist osa. Vara üle otsustatakse üldjuhul ühiselt.
Kaasomand tähendab, et igal omanikul on kindlaks määratud mõtteline osa. Näiteks võivad elukaaslased osta kinnistu ning kummalegi kuulub 1/2 mõttelist osa (või näiteks ühele 1/4 ja teisele 3/4). See ei tähenda, et üks omab kinnistu vasakut ja teine paremat poolt – mõlemad omavad mõttelist osa kogu kinnisasjast.
Miks see vahe on oluline?
See mõjutab näiteks seda, kuidas vara saab müüa, kinkida või koormata ning millised õigused on igal omanikul oma osa suhtes.
Notarid puutuvad sageli kokku olukorraga, kus inimene ütleb: „Mul on pool korterist.“ Tegelikult võib aga olla tegemist hoopis ühisomandiga, kus mõttelisi osi ei ole üldse kindlaks määratud.
Enne oluliste otsuste tegemist tasub alati kontrollida, kas tegemist on ühisomandi või kaasomandiga – sellest sõltuvad omanike õigused ja võimalused.
Küsi notarilt!

26/07/2026

Täna tähistab sünnipäeva meie kolleeg Veera Berjozko!

On inimesi, kes muudavad iga tööpäeva meeldivamaks oma professionaalsuse, soojuse ja alati päikselise tujuga. Veera on just selline kolleeg!

Soovime Sulle rohkelt õnne ja rõõmu, kallis Veera!

24/07/2026

Kas keegi tunneb soovi toimetada notaribüroos pärimisasjadega? Kas keegi teab kedagi, kellel vastav soov ja pädevus? Võtke julgelt ühendust, räägime sellest!
Aga nüüd-mõnusat nädalavahetust 🤗
[email protected]

13/07/2026

Eile oli sünnipäev meie armsal registripidajal Terjel. Soovime Terjele kogu südamest palju õnne, rohkelt rõõmu töös ja isiklikus elus 🥂🍓

08/07/2026

Meil on väga hea meel tutvustada büroo uut notari asendajat Silvia Kachurovskaya't.

Silvia omandas magistrikraadi õigusteaduses aastal 2024 Tartu Ülikoolis ja notari asendaja eksami sooritas ta suurepäraselt käesoleva aasta kevadel.

Silvia valdab eesti, vene ja inglise keelt.

Pikka ja meeldivat koostööd meile, Silvia!

Silvia e-posti aadress on [email protected]

03/07/2026

Kas testamenti on üldse vaja?

Testamenti ei ole vaja ainult suure vara olemasolu või kõrgesse ikka jõudmise korral. Igaüks võiks mõelda, kas seadusjärgne pärimine vastab tema tegelikule soovile.

Testament annab võimaluse otsustada ise, kellele ja millistel tingimustel teie vara pärast surma kuulub.

Testamendi tegemine võib olla eriti oluline, kui:
-soovite pärandada vara inimesele, kes seaduse järgi ei ole pärija;
-elate registreerimata kooselus, ei ole abielus;
-teil on kärgpere;
-soovite toetada mõnda organisatsiooni või heategevust;
-soovite jätta pärijatele selged juhised;
-soovite jätta mõne konkreetse eseme kindlale inimesele.

Testamendi tegemine ei tähenda halvimaks valmistumist – see on hooliv otsus oma lähedaste suhtes.

Kui te ei ole kindel, kas testament on teie olukorras vajalik või milline lahendus oleks kõige sobivam, tasub pidada nõu notariga.

02/07/2026

Võimalus öelda välja oma arvamus notariteenuse kohta 😉

Käisid hiljuti notaris?
Ostsid või müüsid kinnisvara, seadsid hüpoteegi, pärisid, tegid volituse, testamendi või mida muud?
Kui see oli viimase 3 kuu jooksul, tule osale uuringus ja räägi oma kogemusest.

Tänutäheks saab iga osaleja 30€ Partner kinkekaardi.
👉 Pane end kirja: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScaAT7bT3pOhx7m_U3UPPcfUhRnU01HNZtdlBgnGjS-McTz0Q/viewform?usp=sharing&ouid=106968255979183857977

30/06/2026

Juurdepääsuteed

Sageli arvatakse, et kui naabri teed on aastaid kasutatud, siis tekib automaatselt õigus seda ka edaspidi kasutada. Tegelikult ei pruugi see nii olla.

Kui kinnistul puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, võib selle tagamiseks olla vajalik seada servituut. Servituut annab õiguse kasutada teise kinnisasja kindlal eesmärgil, näiteks läbipääsuks.

Kõige parem on, kui naabrid lepivad servituudi tingimustes kokku. Kokkuleppes saab täpselt määrata:
-kus juurdepääs kulgeb;
-kes teed hooldab;
-kas ja millises ulatuses võib teed kasutada;
-kas servituudi eest makstakse tasu.

Kui kokkulepet ei saavutata, võib teatud juhtudel olla võimalik pöörduda kohtusse, et taotleda juurdepääsu seadmist seaduses sätestatud tingimustel.

Enne kinnisvara ostmist tasub alati kontrollida, kas kinnistul on õiguslikult tagatud juurdepääs.