Keskerakond Kesklinn

10/06/2026

Mihhail Kõlvart kirikuseadusest⬇️
"Riigikohus otsustas, et kirikute ja koguduste seadusemuudatused ei ole põhiseadusega vastuolus ning need muudatused võeti vastu."

"Eelmisel aastal pöördus president Karis riigikohtu poole, sest tema hinnangul tekitaks kirikute ja koguduste seadusemuudatuste mitmetähenduslik sõnastus õigusvaidlusi ning võib viia selleni, et põhiseadusevastaselt saaks hakata piirama kõigi ühingute vabadusi.
Riigikohus nõustus presidendiga, et kirikute ja koguduste seaduse muudatuste sõnastus on liialt ebamäärane ning otsus seaduse põhiseaduslikkuse üle ei olnud üksmeelne."

"On märkimisväärne, et kolmandik üldkogust, sh riigikohtu esimees Villu Kõve näevad jätkuvalt selles seaduses vastuolu põhiseadusega ning on vormistanud ka omapoolse eriarvamuse. Eriarvamuses toodi välja, et kuigi seadust saab kitsalt tõlgendada põhiseadusega kooskõlas olevana, siis tegelikult ei tohiks olla seaduses sedavõrd suurt tõlgendamisruumi ja käesoleva seadus ei ole sõnastatud minimaalselt nõutava täpsusega."

"Riigikohus omapoolse lahendusena kitsendas seaduse tõlgendust, mille kohaselt saab organisatsiooni tegevust lõpetada ainult siis, kui seal on riigile reaalne oht mitte abstraktne. See tähendab, et sellise ohu olemasolu ei saa järeldada ajaloolisest, sümboolsest ega kanoonilisest seosest."

"Teisisõnu tähendab see aga, et sisulised vaidlused on kogu teemal alles ees, kui seda seadust hakatakse rakendama. Ehk siis on loodud ebaselge seadus, mille sisu peab alles selguma kohtuistungitel. See ühtlasi tähendab, et valitsus lõi instrumendi, mille abil saab hakata rakendama halduskiusu ja koormama ühinguid menetlustega, nagu president Karis hoiatanud on."

"Samas sisu poolest me oleme tagasi nullpunktis. Ka varem andis seadusandlus õiguskaitseorganitele ja kohtusüsteemile võimaluse riigivastase tegevuse eest inimesi karistada ja organisatsioonide tegevuse lõpetada. Riigikohtu tõlgenduse alusel tekib kirikute ja koguduste seaduse muudatustega samasugune tulemus. Organisatsioonide tegevust saab lõpetada mitte automaatselt, vaid üksnes kohtuotsuse alusel ja aluseks võib olla ainult realne oht, nagu see oli ka seni."

"Seega kulutasid siseministeerium ja Riigikogu suure hulga aega ja ressurssi ning tegid seaduse, mis õiguslikus plaanis mitte midagi ei parandanud, vaid tekitas inimestele asjatut pinget. Puhuti üles suur võitlus, mis aga sisuliselt on taandunud üksnes minister Taro võitluseks Kuremäe nunnadega."

Riigikohus otsustas, et kirikute ja koguduste seadusemuudatused ei ole põhiseadusega vastuolus ning need muudatused võeti vastu.

Eelmisel aastal pöördus president Karis riigikohtu poole, sest tema hinnangul tekitaks kirikute ja koguduste seadusemuudatuste mitmetähenduslik sõnastus õigusvaidlusi ning võib viia selleni, et põhiseadusevastaselt saaks hakata piirama kõigi ühingute vabadusi.

Riigikohus nõustus presidendiga, et kirikute ja koguduste seaduse muudatuste sõnastus on liialt ebamäärane ning otsus seaduse põhiseaduslikkuse üle ei olnud üksmeelne. On märkimisväärne, et kolmandik üldkogust, sh riigikohtu esimees Villu Kõve näevad jätkuvalt selles seaduses vastuolu põhiseadusega ning on vormistanud ka omapoolse eriarvamuse. Eriarvamuses toodi välja, et kuigi seadust saab kitsalt tõlgendada põhiseadusega kooskõlas olevana, siis tegelikult ei tohiks olla seaduses sedavõrd suurt tõlgendamisruumi ja käesoleva seadus ei ole sõnastatud minimaalselt nõutava täpsusega.

Riigikohus omapoolse lahendusena kitsendas seaduse tõlgendust, mille kohaselt saab organisatsiooni tegevust lõpetada ainult siis, kui seal on riigile reaalne oht mitte abstraktne. See tähendab, et sellise ohu olemasolu ei saa järeldada ajaloolisest, sümboolsest ega kanoonilisest seosest.

Teisisõnu tähendab see aga, et sisulised vaidlused on kogu teemal alles ees, kui seda seadust hakatakse rakendama. Ehk siis on loodud ebaselge seadus, mille sisu peab alles selguma kohtuistungitel. See ühtlasi tähendab, et valitsus lõi instrumendi, mille abil saab hakata rakendama halduskiusu ja koormama ühinguid menetlustega, nagu president Karis hoiatanud on.

Samas sisu poolest me oleme tagasi nullpunktis. Ka varem andis seadusandlus õiguskaitseorganitele ja kohtusüsteemile võimaluse riigivastase tegevuse eest inimesi karistada ja organisatsioonide tegevuse lõpetada. Riigikohtu tõlgenduse alusel tekib kirikute ja koguduste seaduse muudatustega samasugune tulemus. Organisatsioonide tegevust saab lõpetada mitte automaatselt, vaid üksnes kohtuotsuse alusel ja aluseks võib olla ainult realne oht, nagu see oli ka seni.

Seega kulutasid siseministeerium ja Riigikogu suure hulga aega ja ressurssi ning tegid seaduse, mis õiguslikus plaanis mitte midagi ei parandanud, vaid tekitas inimestele asjatut pinget. Puhuti üles suur võitlus, mis aga sisuliselt on taandunud üksnes minister Taro võitluseks Kuremäe nunnadega.

09/06/2026

Tallinn taotleb lauluväljaku arendamiseks täiendavat maad linna omandisse!

Tallinna linn tegi maa- ja ruumiametile ettepaneku anda munitsipaalomandisse kolm Tallinna lauluväljaku vahetus läheduses asuvat kinnistut, et võimaldada lauluväljaku ala laiendamist ning ajakohastamist. Täiendav maa on vajalik eelkõige lauluväljaku teenindus- ja toitlustusfunktsioonide paremaks korraldamiseks ning detailplaneeringus kavandatud lahenduste elluviimiseks.

Abilinnapea Tiit Teriku sõnul on Tallinna eesmärk arendada lauluväljakut kaasaegseks ja mitmekülgseks avalikuks ruumiks. „Kasvava osalejate arvu tõttu on lauluväljaku laiendamine vajalik, et tagada laulupeo jätkusuutlik korraldamine samas ajaloolises asukohas. Selleks vajab lauluväljak täiendavat maad eelkõige toitlustus- ja teenindusala jaoks,“ ütles Terik.

Seni on neid funktsioone osaliselt lahendatud eramaal näituste messikeskuse alal, kuid alates 2031. aasta laulupeost see võimalus kaob. Seetõttu on oluline leida püsiv ja linna kontrolli all olev lahendus, et tagada UNESCO suulise ja vaimse pärandi nimekirjas oleva peo sujuv korraldus ka tulevikus,“ selgitas abilinnapea.

Linn soovib omandada Narva mnt 81a, Pirita tee 10a ning Pirita tee T10 kinnistud, mis paiknevad lauluväljaku kõrval ning on vajalikud ala terviklikuks arendamiseks. Tegemist on seni kasutamata või vähese kasutusega rohealade ja juurdepääsualadega.

Linna hinnangul aitab maa munitsipaliseerimine tagada ala kasutamise avalikes huvides ning vältida ka võimalikku arendussurvet.

Tallinn taotleb lauluväljaku arendamiseks täiendavat maad linna omandisse!

Tallinna linn tegi maa- ja ruumiametile ettepaneku anda munitsipaalomandisse kolm Tallinna lauluväljaku vahetus läheduses asuvat kinnistut, et võimaldada lauluväljaku ala laiendamist ning ajakohastamist. Täiendav maa on vajalik eelkõige lauluväljaku teenindus- ja toitlustusfunktsioonide paremaks korraldamiseks ning detailplaneeringus kavandatud lahenduste elluviimiseks.

Abilinnapea Tiit Teriku sõnul on Tallinna eesmärk arendada lauluväljakut kaasaegseks ja mitmekülgseks avalikuks ruumiks. „Kasvava osalejate arvu tõttu on lauluväljaku laiendamine vajalik, et tagada laulupeo jätkusuutlik korraldamine samas ajaloolises asukohas. Selleks vajab lauluväljak täiendavat maad eelkõige toitlustus- ja teenindusala jaoks,“ ütles Terik.

Seni on neid funktsioone osaliselt lahendatud eramaal näituste messikeskuse alal, kuid alates 2031. aasta laulupeost see võimalus kaob. Seetõttu on oluline leida püsiv ja linna kontrolli all olev lahendus, et tagada UNESCO suulise ja vaimse pärandi nimekirjas oleva peo sujuv korraldus ka tulevikus,“ selgitas abilinnapea.

Linn soovib omandada Narva mnt 81a, Pirita tee 10a ning Pirita tee T10 kinnistud, mis paiknevad lauluväljaku kõrval ning on vajalikud ala terviklikuks arendamiseks. Tegemist on seni kasutamata või vähese kasutusega rohealade ja juurdepääsualadega.

Linna hinnangul aitab maa munitsipaliseerimine tagada ala kasutamise avalikes huvides ning vältida ka võimalikku arendussurvet.

09/06/2026

Tallinn suurendab koolilõuna rahastamist, et hoida koolitoidu kvaliteeti!

✅Tallinna linnavalitsus kiitis heaks eelnõu, mille kohaselt suureneb alates 1. septembrist 2026 koolilõuna rahastamine 2,10 euroni õpilase kohta päevas.

🍎 Muudatuse eesmärk on tagada kvaliteetne koolitoit ka olukorras, kus toiduainete ja toitlustusteenuste hinnad on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante rõhutas, et koolitoit on oluline osa õpilaste heaolust ja õpikeskkonnast ning hinnatõusu tingimustes tuleb tagada, et lapsed saaksid ka edaspidi mitmekesist ja täisväärtuslikku koolilõunat.

☝ „Koolilõuna ei ole lihtsalt üks söögikord koolipäeva keskel, vaid oluline tugi lapse heaolule, tervisele ja õppimisvõimele. Kui toiduainete ja toitlustusteenuste hinnad kasvavad, peab linn tagama, et see ei tähendaks järeleandmisi koolitoidu kvaliteedis. Seetõttu suurendame linna panust koolilõuna rahastamisse,“ ütles Kante.

✅ Praegu on Tallinna munitsipaalkoolide ja Tallinna Rakendusliku Kolledži õpilaste koolilõuna maksumus 1,86 eurot päevas. Alates 1. septembrist 2026 on koolilõuna maksumus 2,10 eurot päevas.

☝Koolilõuna maksumusest katab riik jätkuvalt ühe euro õpilase kohta päevas ning 1,10 eurot rahastab Tallinn. Võrreldes praeguse korraga suureneb linna panus ühe koolilõuna maksumusse 0,24 euro võrra.

✅ Koolilõuna kulude katmiseks vajalikud täiendavad vahendid summas 741 215 eurot on ette nähtud Tallinna 2026. aasta eelarves.

08/06/2026

Kadrioru staadioni 100. sünnipäeva nädal algas sarikapeoga 🤩
Täna toodi Kadrioru staadionile rajatavalt uuelt lisahoonelt alla sarikapärg. ✅ B-hoonesse tulevad teenindus-, riietus- ja konverentsiruumid ning jõu- ja soojendussaal. Sarikapeoga tähistati ühtlasi Kadrioru staadioni juubelinädala algust.

Kultuuri- ja spordivaldkonna abilinnapea Monika Haukanõmme sõnul on Kadrioru staadioni uuenemine suur ühine pingutus, kus iga paika saanud detail teenib sihti hoida Eesti spordi lugu ning avada tee uutele võitudele.

„Spordikeeli on tänane sarikapidu väärikas vahefiniš, kus eesmärk on juba silme ees, kuid kõige olulisemad sammud on veel astuda. Uuenenud kompleksist saab areen, kus sünnivad järgmised rekordid ja kordumatud emotsioonid. Just pärandi ning kaasaegsete võimaluste kohtumispunktist algabki pealinna ja kogu Eesti spordielu järgmine peatükk,“ sõnas abilinnapea Monika Haukanõmm.

✅ Järgmiste töödena on plaanis lisahoone eriosade ehitustööd ja fassaadi rajamine. Paralleelselt käib staadionikompleksi juurde rajatava murukattega jalgpalliväljaku ehitus ning kommunikatsioonide paigaldamine. Valminud on ka sademeveekanalisatsioon.

☝Uuenduskuur on hädavajalik, et pakkuda sportlastele kaasaegseid treeningtingimusi ja võõrustada Eestis ka edaspidi suurvõistlusi, mis toovad siia nii sportlasi, pealtvaatajaid kui ka rahvusvahelist meediat.

Kadrioru staadioni ehitus läheb maksma 17,1 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning töid teostab riigihanke võitjana Nordlin Ehitus OÜ. Tööde lõpuks on planeeritud 2027. aasta detsember.

08/06/2026

Opositsioonierakonnad annavad Kristen Michalile nädal aega Jürgen Ligi ametist vabastada.

Täna kogunenud Riigikogu opositsioonierakondade fraktsioonide esimehed kinnitasid, et toetavad Keskerakonna ettepanekut avaldada rahandusminister Jürgen Ligile umbusaldust.

"Enne umbusaldusavalduse menetluse alustamist anname peaminister Kristen Michalile võimaluse ise Eesti riigi rahandust päästev samm astuda ja Jürgen Ligi ametist vabastada. Tähtaeg on selle nädala lõpus," lausus Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats. "Lisaks Keskerakonnale on valmis Jürgen Ligi umbusaldama Isamaa, EKRE ja sotsiaaldemokraatide saadikud. Ka mitmed fraktsioonitud Riigikogu liikmed suhtuvad algatusse positiivselt."

Lauri Laatsi sõnul ütles Jürgen Ligi vähem kui kaks aastat tagasi, et riigi laenukoormuse suurendamine annaks eelarvedefitsiidile ainult hoogu juurde. "Lühinägelike ja populistlike otsuste huvides on Reformierakond unustanud igasugu põhimõtted ning riigi rahakotiga käiakse ümber äärmiselt hooletult. Jürgen Ligi ei tohi rahandusministrina jätkata!" rääkis ta.

04/06/2026

❌ Riigikogu ei toetanud Keskerakonna esitatud seaduseelnõu, mis nägi ette toiduainete käibemaksu alandamise 24 protsendilt 13 protsendile. ⬇️ Kuula, mida räägib sel teemal Jana Guzanova, kelle algatusel koguti toiduainete käibemaksu langetamiseks ligi 100 000 allkirja.

04/06/2026

Head Eesti lipu päeva! 🇪🇪

🇪🇪 Head Eesti lipu päeva! 🇪🇪 Hommikune lipuheiskamine Toompeal. 😊

03/06/2026

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon otsustas alustada läbirääkimisi teiste parlamendierakondadega, et avaldada umbusaldust rahandusminister Jürgen Ligile.

Keskerakonna fraktsiooni esimehe Lauri Laatsi sõnul kahjustab Jürgen Ligi tegevus oluliselt riigieelarvet ning inimeste ja ettevõtete heaolu, samuti on rahandusministri avaldused lugupidamatud rahva ja riigikogu saadikute suhtes.

Laatsi sõnul kaetakse praegu riigi jooksevkulusid laenude abil ning riigivõlg kasvab, mis pikemas perspektiivis toob kaasa riigieelarve püsikulude suurenemise.

"Selline riigi rahanduse juhtimise katse näitab Jürgen Ligi täielikku võimetust rahandusministrina. Samal ajal ei soovi minister isegi arutada reaalseid võimalusi jätkusuutliku riigieelarve tagamiseks, nagu pankade kasumimaksu ja astmelise tulumaksu kehtestamine," ütles Lauri Laats.

Loe täpsemalt ➡️ https://www.err.ee/1610044894

02/06/2026

Tallinna linnavalitsus kehtestas detailplaneeringu, mis võimaldab Keskturu ala ümber kujundada kaasaegseks äri- ja elukvartaliks koos uuendatud turufunktsiooniga 🤩

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul on tegemist olulise arenguga kesklinna jaoks. „Keskturu ala on ajalooliselt oluline koht ning selle planeeringuga viime turu ja ümbritseva linnaruumi kaasaegsele tasemele. Siia tekib elav kvartal, kus on turg, teenused ja avalik ruum ning kuhu on põhjust tulla nii piirkonna elanikel kui ka teistel linlastel,“ ütles abilinnapea.

✅ Turuhoone lahendus põhineb arhitektuurivõistluse võidutööl. Seda ümbritsev ala kavandatakse osana avalikust linnaruumist – planeeringu keskmesse jääb linnaväljak ja jalakäijate ala, mis loob piirkonda uue kohaliku tõmbekeskuse ning pakub võimalusi nii igapäevaseks liikumiseks kui ka erinevateks sündmusteks.

Planeeringuala paikneb Lastekodu, Keldrimäe, Mardi ja Liivamäe tänavate vahelises kvartalis ning hõlmab ligikaudu 2,7 hektarit. Tegemist on juba praegu väljakujunenud segafunktsiooniga piirkonnaga, kus paiknevad nii elu- kui ka ärihooned.

Detailplaneeringu arhitektuurne lahendus põhineb arhitektuurivõistluse võidutööl, mille autor on KOKO arhitektid OÜ, planeeringu koostas K Projekt AS.

Illustratsioon: KOKO arhitektid OÜ.

01/06/2026

Lastekaitsepäeva puhul kirjutavad Anneli Ott ja Monika Haukanõmm, kuidas tagada laste kindlustunnet ja kujundada neis väärtusi, mis viivad Eestit edasi.

Anneli Ott: kaitstes last, kaitseme oma riiki

“Tänaste laste väärtushinnangutest sõltub see, millised hoiakud kujundavad meie riiki homme. Ühe rahva tulevik ei sünni juhuslikult, vaid see sünnib kodus, kus laps tunneb end hoituna, ning koolides, kus teda õpetatakse mõtlema, vastutama ja hoolima. Eesti riik sünnib iga lapse silmades, mis küsivad ühiskonnalt, kas ma olen oluline? Kas mind hoitakse? Kas mul lubatakse kasvada teadmises, et meie riik, rahvas ja perekond on väärtused, millele saan oma elu rajada?”

Monika Haukanõmm: lastega perede kindlustunne on üksikema nägu

“Eesti pere kindlustunne lapsi saades on sama tugev kui kindlalt tunneb ennast Eesti üksikema. Ütlen kohe ära, et see ei ole mingi sugudevaheline mõõduvõtt. See ei tähenda, et naised on kuidagi süüdi, et lapsi ei sünni. See ei tähenda, et mehed on halvemad inimesed. Rõhutan veelkord üle, et siin pole küsimus meestes ja naistes, vaid faktides.”

“Me ootame kõik, et peredesse sünniksid kolmandad lapsed, aga kõige kriitilisem on täna seis esimese lapsega. Ja ka õnnelikus peres esimest beebit planeeriv naine mõtleb kusagil kuklas, et aga mis siis, kui midagi juhtub ja jään lapsega kahekesi? Kas ma julgeksin mõelda ka teisele lapsele? Kui suurt koormat ma jõuaksin üksi päriselt kanda?”

“Tahaksime talle öelda, et ära muretse, küll sa saad hakkama, aga tegelik elu ei toeta täna sellist optimismi.”

Loe rohkem ➡️ https://arvamus.postimees.ee/8481887

Lastekaitsepäeva puhul kirjutavad Anneli Ott ja Monika Haukanõmm, kuidas tagada laste kindlustunnet ja kujundada neis väärtusi, mis viivad Eestit edasi.

Anneli Ott: kaitstes last, kaitseme oma riiki

“Tänaste laste väärtushinnangutest sõltub see, millised hoiakud kujundavad meie riiki homme. Ühe rahva tulevik ei sünni juhuslikult, vaid see sünnib kodus, kus laps tunneb end hoituna, ning koolides, kus teda õpetatakse mõtlema, vastutama ja hoolima. Eesti riik sünnib iga lapse silmades, mis küsivad ühiskonnalt, kas ma olen oluline? Kas mind hoitakse? Kas mul lubatakse kasvada teadmises, et meie riik, rahvas ja perekond on väärtused, millele saan oma elu rajada?”

Monika Haukanõmm: lastega perede kindlustunne on üksikema nägu

“Eesti pere kindlustunne lapsi saades on sama tugev kui kindlalt tunneb ennast Eesti üksikema. Ütlen kohe ära, et see ei ole mingi sugudevaheline mõõduvõtt. See ei tähenda, et naised on kuidagi süüdi, et lapsi ei sünni. See ei tähenda, et mehed on halvemad inimesed. Rõhutan veelkord üle, et siin pole küsimus meestes ja naistes, vaid faktides.”

“Me ootame kõik, et peredesse sünniksid kolmandad lapsed, aga kõige kriitilisem on täna seis esimese lapsega. Ja ka õnnelikus peres esimest beebit planeeriv naine mõtleb kusagil kuklas, et aga mis siis, kui midagi juhtub ja jään lapsega kahekesi? Kas ma julgeksin mõelda ka teisele lapsele? Kui suurt koormat ma jõuaksin üksi päriselt kanda?”

“Tahaksime talle öelda, et ära muretse, küll sa saad hakkama, aga tegelik elu ei toeta täna sellist optimismi.”

Loe rohkem ➡️ https://arvamus.postimees.ee/8481887