Vanaraamatu Keskus / Centre for Early Printed Book

14/05/2026

Tänavu möödub 778 aastat, mil Tallinn pälvis Lübecki linnaõiguse. Tänu sellele tunnustusele kuulume alates 1248. aastast Euroopa linnu hõlmavasse õigus-, kultuuri- ja majandusruumi.
Tallinna Linnaarhiivi teaduri Juhan Kreemi videoloeng "Kus ja millal pandi esmaskordselt kirja Tallinna eestikeelne nimetus" 👉 https://www.youtube.com/watch?v=3RulwcrmXYA

Tallinna Linnaarhiivi teaduri Juhan Kreemi videloeng "Kus ja millal pandi esmaskordselt kirja Tallinna eestikeelne nimetus". Tallinna päeval 2020

27/04/2026

𝗕𝗶𝗯𝗹𝗶𝗮 𝗹𝗮𝘁𝗶𝗻𝗮

Tegemist on ühe erilise inkunaabliga, ladinakeelset piibliga, mille Nürnbergi trükkal 𝗔𝗻𝘁𝗼𝗻 𝗞𝗼𝗯𝗲𝗿𝗴𝗲𝗿 avaldas 1479. aastal. See ei olnud Kobergeri trükikoja ladina piibli esimene trükk, mis ilmus 1477. aastal, kuid mitte ka viimane - neid ilmus tervelt viisteist trükki.

Anton Koberger sündis pagari peres umbes 𝟭𝟰𝟰𝟬. 𝗮𝗮𝘀𝘁𝗮𝗹 𝗡ü𝗿𝗻𝗯𝗲𝗿𝗴𝗶𝘀, mis oli 15. sajandil üks tähtsamaid kaubandus- ja käsitöökeskusi Püha Rooma riigis. Algul õppis ta kullassepaks, kuid loobus sellest ametist ning asus 1470. aastate alguses tegelema trükindusega.

Umbes 1470. aastal rajas ta Nürnbergi trükikoja, mis kasvas kiiresti suurimaks koodeksi vormis raamatute tootmiskeskuseks maailmas. Tema ettevõte tegeles lisaks trükkimisele ka kirjastamise ja raamatute rahvusvahelise levitamisega. Trükikoja tegevuse kõrgaeg jäi 𝟭𝟰𝟴𝟬.–𝟭𝟰𝟵𝟬. aastatesse. Kobergeri trükikoda oli oma aja üks suurimaid ja tehniliselt arenenumaid. Tippajal oli seal kasutusel kuni 𝟮𝟰 𝘁𝗿ü𝗸𝗶𝗽𝗿𝗲𝘀𝘀𝗶 𝗻𝗶𝗻𝗴 𝘁öö𝗹 ü𝗹𝗲 𝟭𝟬𝟬 𝘁öö𝘁𝗮𝗷𝗮, sealhulgas korrektuurilugejad, ladujad, trükkalid, sisude komplekteerijad, kirjatähe lõikajad-graveerijad, kirjatüübivalajad, illuminaatorid ning köitjad ja kaanekaunistajad.

Erinevalt paljudest teistest varajastest trükkalitest ei piirdunud Anton Koberger üksnes paberit ostmisega. Oma kiiresti kasvava trükiettevõtte varustamiseks omandas ta 𝗸𝗮𝗸𝘀 𝗽𝗮𝗯𝗲𝗿𝗶𝘃𝗲𝘀𝗸𝗶𝘁, mis tagasid stabiilse paberivarustuse tema trükikojale.

Lisaks tootmisele rajas Koberger ulatusliku raamatukaubanduse võrgustiku. Tema ettevõttel olid müügikontorid ja esindused mitmes Euroopa linnas, sealhulgas 𝗣𝗮𝗿𝗶𝗶𝘀𝗶𝘀, 𝗟𝘆𝗼𝗻𝗶𝘀, 𝗩𝗲𝗻𝗲𝗲𝘁𝘀𝗶𝗮𝘀, 𝗔𝘂𝗴𝘀𝗯𝘂𝗿𝗴𝗶𝘀 𝗷𝗮 𝗕𝗮𝘀𝗲𝗹𝗶𝘀. Selline rahvusvaheline levitussüsteem võimaldas Nürnbergi trükistel jõuda kiiresti paljude Euroopa lugejateni.

Kobergeri ettevõte avaldas ü𝗹𝗲 𝟮𝟬𝟬 𝗿𝗮𝗮𝗺𝗮𝘁𝘂, mille hulgas oli teoloogilisi tekste, liturgilisi raamatuid, õigusteaduslikke teoseid, kroonikaid ning humanistlikku kirjandust. Kui arvestada inkunaablite ajastu keskmisi tiraaže, võib hinnata, et tema ettevõttes trükiti kokku ligikaudu 𝟭𝟬𝟬 𝟬𝟬𝟬–𝟭𝟲𝟬 𝟬𝟬𝟬 raamatu eksemplari! See teeb Kobergeri trükikojast suurima raamatu tootmise keskuse 15. sajandi Euroopas.

Ladinakeelse piibli kohta loe lisaks siit: https://www.tlulib.ee/naitused/biblia-latina/
Digiteeritud piibel ETERAs: https://www.etera.ee/zoom/206453/view

Kuna sel aastal langesid ülestõusmispühad aprillikuuse, tutvustame sellega seoses veel enne kuu lõppu ühte erilist inkunaablit - biblia latina't ehk ladinakeelset piiblit 📜

🔸 TLÜ AR baltika kogusse kuuluv Kobergeri väljaantud inkunaabel on puukaante ja metallist sulguritega nahkköites ning võrdlemisi heas korras
🔸 Kogu tekst on punase värviga käsitsi rubritseeritud ning sisaldab lisaks siniseid ja punaseid käsitsi maalitud initsiaale
🔸 Algselt kuulus see trükis meesfrantsisklaste Rakvere Püha Mihkli kloostrile ning see ei ole ainus teos kloostri raamatukogust, mis meie baltika kogusse jõudnud on

🔎 Vaata lähemalt seda ja teisi inkunaableid ETERAs: https://www.etera.ee/page/inkunaablid

23/04/2026

Baltika lugemissaalis on esmaspäevast reedeni kell 12–17 näha kuni 2026. aasta augustini näitust: "Läänemagun, Eschscholtz, Chamisso ja teised". Loe lisaks👉

Näitus on avatud TLÜ AR Baltika lugemissaalis kuni 2026. aasta augustini. Lugemissaal on külastamiseks avatud esmaspäevast reedeni kell 12–17.

21/04/2026

Dauidis Chytræi Chronicon Saxoniæ & vicinarum aliquot Gentium: Ab Anno Christi 1500. vsque ad M. D. XCIII. Appendix scriptorvm certis Chronici locis in serendorvm.
Autor: David Chyträus (1530-1600).
Tallinna Linnamuuseum, TLM _ 9587 Dr.

21/04/2026

Püha Birgitta "Revelationes"

Püha Birgitta (1303–1373) oli keskaegne rootsi müstik ja pühak ning birgitiinide ordu asutaja. Birgitta palverännakud, jutlused ja käsikirjadena ringlevad ilmutused tegid ta tuntuks mitte ainult Itaalias, vaid terves Euroopas. 31 aasta jooksul esitas ta üle 600 ilmutuse. Need tõlgiti ladina keelde ning koguti kaheksasse raamatusse (Revelationes coelestes), hiljem lisandus veel üks raamat (Revelationes extravagantes), üldnimetusena tuntud pealkirja Revelationes all, mis esitati 1377. aastal paavstile seoses Birgitta kanoniseerimisega. Seeläbi sai Birgittast Rootsi üks esimesi kirjanikke.

Trükki jõudsid ilmutused esmakordselt 1492. aastal. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu baltika kokku kuuluv inkunaabel on välja antud sel aastal Lübeckis Bartholomäus Ghotani trükikojas. Ghotan oli Magdeburgist pärit vaimulik ja selle linna esimene trükkal. Siit suundus ta 1483 aastal Lübeckisse, sealt aastateks 1486–1487 Stockholmi, kust tuli tagasi Lübecki. Samal aastal, kui ilmusid Birgitta ilmutused, kutsuti Gothan trükkaliks Moskvasse, kus ta uputati süüdistatuna nõiduses 1495. aasta paiku.

Raamat on algselt kuulunud Oleviste kiriku vaimulikule Reinhold Gristile, sealt jõudnud kõigepealt Oleviste kiriku raamatukokku ja sealt Eestimaa Üldise Avaliku Raamatukogu kaudu Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja sealt TLÜAR baltika kokku.

Vaata seda inkunaablit ETERAs: https://www.etera.ee/zoom/205879/view?page=1&p=separate&view=0,0,3781,5479

Loe lisaks: https://www.tlulib.ee/naitused/puha-birgitta-revelationes/

Püha Birgitta (1303–1373) oli keskaegne rootsi müstik ja pühak ning birgitiinide ordu asutaja. Birgitta elu lähemalt uurinud Ruth Rajamaa sõnul on Birgittat ikonograafiliselt kujutatud kolmel moel: palverändurina – atribuutideks kepp, paun veepudeliga, mantel ja müts; ordurajajana – nun...

06/04/2026

Täna 9 aastat tagasi avati Vanaraamatu Keskuse muuseumituba! 🌞 https://www.facebook.com/photo/?fbid=1188381641287484

TLÜ Akadeemilise Raamatukogu sünnipäeva puhul avati 6. aprillil muuseumituba :)

22/03/2026

Lilian Jatruseva artikkel „Tallinna rae keskaegsete arveraamatute raaltöötluse võimalusi“. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetistes (1983) 👉

UUS ON UNUSTATUD VANA. Digiajalugu ei ole ainult tänapäevane trend: arvuteid ja kvantitatiivseid meetodeid on ajaloouurimises kasutatud varemgi, sealhulgas Eestis. Lilian Jatruševa (Kotter) käsitleb oma 1984. aasta artiklis Tallinna rae 15. sajandi arveraamatute arvutitöötluse võimalusi. Kuivõrd tegemist on üsnagi standardiseeritud allikaliigiga, on arveraamatuid võimalik suhteliselt hõlpsalt kodeerida ja arvutuslikult uurida. Autor arutleb kvantitatiivse ja arvutipõhise ajaloo metodoloogia ning selle kitsaskohtade üle, näidates, kuidas selline lähenemine võimaldas läheneda keskaegsetele allikatele uuel viisil. Selle kohta lähemalt siit: https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1984-2-146-151_20240423153453.pdf?v=a57b8491d1d8

19/03/2026

Raamatukujunduse ülevaatenäitus "Kujundlikud kurvid: 70 aastat raamatukujunduse konkurssi Eestis" Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus (Rävala pst 10) avatud 20. märts – 30. aprill 2026
E–R 10–18. 📒📙📕📗📘

Raamatukujunduse ülevaatenäitus esitleb viimase 70 aasta Eesti raamatukujunduse paremikku. Neid teoseid on esile tõstetud ja tunnustatud silmapaistva kujunduse ning trükikunstilise teostuse eest. Näitus annab läbilõike sellest, kuidas on muutunud esteetilised ideaalid, tehnilised võimalused ...

12/03/2026

Eesti Raamatu Aasta lõpukonverents „Eesti raamat – kaua võib?”
13.–14. märts 2026
Eesti Rahvusraamatukogus Tõnismäel

Eesti Raamatu Aasta tähistamine lõpeb piduliku konverentsiga emakeelepäeval. Kahepäevane konverents toimub 13. ja 14. märtsil Eesti Rahvusraamatukogu värskelt renoveeritud, kuid veel avamata hoones ning keskendub esmajoones eesti raamatukultuuri olevikule ja tulevikule.
Konverentsi fookuses on raamatuaasta lugemisuuring „Eestlane loeb 2025″ ning soomlaste ja lätlaste lugemisuuringud, (kirja)kultuuri ja loomingulisuse säilitamine tehisaru ajastul, eestikeelse humanitaarteaduse tulevik, eesti raamatu olevik ja tulevik laias maailmas ning tulevik ise – noored lugejad, kirjanduse õpetamine ja värske kirjandus.
https://www.rara.ee/sundmused/eesti-raamatu-aasta-lopukonverents-eesti-raamat-kaua-voib/

Saates „Räägime raamatutest“ jagavad rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv ja kirjandusminister Mart Juur  oma humoorikaid raamatusoovitusi. Värske Rõhu luule pooltunnis esitavad oma värsket loomingut  ajakirja kaasautorid. Tule ja tähista eesti kirjanduse päev...

10/03/2026

Neljapäeval, 12. märtsil kell 16-18 toimub TLÜ Akadeemilises Raamatukogus (Rävala pst 10) seminar "Andmetest teadmisteni: bibliograafiliste metaandmete digitaalse töötlemise väljakutsed ja kasutusvõimalused", mille raames tutvustatakse uut Eesti Tõlkekirjanduse Andmebaasi (ETA).
https://www.tlu.ee/ht/sundmused/seminar-andmetest-teadmisteni-bibliograafiliste-metaandmete-digitaalse-tootlemise

12. märtsil kell 16.00 toimub TLÜ Akadeemilises Raamatukogus seminar, mille raames tutvustatakse uut Eesti Tõlkekirjanduse Andmebaasi (ETA).