Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliit

03/06/2026

Päästeameti pressiteade
3. juuni 2026
Inspektorid võtavad Lääne-Eesti toitlustusasutuste tuleohutuse taas luubi alla
Lääne päästekeskuse inspektorid kontrollivad juunikuus Pärnu-, Järva-, Rapla-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa toitlustusasutuste tuleohutust.
Toitlustusasutuste kontrolli tehakse, sest eelmisel aastal leiti piirkonna toitlustusasutustes palju puuduseid. Sel korral pööratakse tähelepanu tulekahju avastamise süsteemide korrasolekule, hoonest takistusteta väljumisele ehk evakuatsioonile, ventilatsioonisüsteemide hooldusele ning tulekustutite olemasolule ja töökorras olekule.
Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektori Maria Vahteri sõnul on vaja toitlustusteenust pakkuvate isikute hulgas teadlikkust tõsta eelkõige tulekustutite ja ventilatsiooni hoolduse osas. „Toitlustuskoha muudes ruumides võib kasutada kõige tavalisemaid pulberkustuteid, kuid köögis, toidu valmistamise seadmete juures, peab olema vähemalt üks F-klassi tulekustuti, mis on ette nähtud toiduõlide ja -rasvade kustutamiseks. See nõue hakkas kehtima 2023. aasta juunis, kuid kõikidel toitlustusäris tegutsejatel kahjuks seda teadmist ei ole,“ selgitas Vahter.
F-klassi tulekustuti (ABF-tähistusega) ehk rasvakustuti on mõeldud kuumenenud toiduõlide ja -rasvade põlengute ohutuks kustutamiseks. Spetsiaalne kustutusaine jahutab põleva rasva ning takistab tule taassüttimist. F-klassi kustutid on kohustuslikud nii suurköökides kui ka kõikides kuumtoidu valmistamise kohtades, mis asuvad avalikus kasutuses olevas hoones või on liigutatavad. Töökindluse tagamiseks vajavad tulekustutid regulaarset kontrolli ja hooldust. Vastavalt kehtivatele nõuetele tuleb kontrollida tulekustutit vähemalt kord aastas niisketes või temperatuurikõikumistega tingimustes ning vähemalt kord kahe aasta jooksul kuivas ja stabiilse temperatuuriga keskkonnas.
„Toidu valmistamisel tekib palju lenduvaid rasvaineid, mis ladestuvad ventilatsioonisüsteemi filtrites ja torustikes. Kui ventilatsioonisüsteemi ei puhastata korrapäraselt, siis pannil süttinud õli leek või sädemed tõmmatakse ventilatsioonisüsteemi. Tagajärjeks on ventilatsiooni põleng, mis võib levida üle hoone ja olla ohtlik ka naaberhoonetele,“ kirjeldas peainspektor. Tema sõnul on selliseid õnnetusi juhtunud üsna sageli ja toonud väga suurt materiaalset kahju. „Selliseid õnnetusi on võimalik ennetada regulaarse hoolduse ja puhastuse abil,“ rääkis Vahter.
Eelmise aasta eelviimasel päeval põles Tallinna vanalinnas Pikal tänaval restoran. Kohe, kui köögis tahm, pigi ja rasv väljatõmbes süttisid, levisid leegid mööda ventilatsiooni kiirelt maja räästa alla ja katusekonstruktsioonidesse. Tulekahju saanuks ära hoida, kui ventilatsioonisüsteemi oleks korralikult hooldatud.

13/05/2026

Elanikkonnakaitse e-koolitus. Kõigile huvilistele on TASUTA kättesaadav uus elanikkonnakaitse e-koolitus, mis aitab Eesti inimestel omandada baasteadmisi kriisideks valmistumiseks ja oma kriisikindluse suurendamiseks.
Koolituse leiab veebilehelt olevalmis.ee/koolitus

Koolitus annab praktilisi teadmisi selle kohta, kuidas kriisiolukordades tegutseda, sealhulgas kuidas varjuda või evakueeruda, millised on esmaabi ja psühholoogilise esmaabi põhitõed ning kuidas oma pere kriisivalmidust suurendada.

Elanikkonnakaitse e-koolituse läbimine on kohustuslik kõikidele avaliku sektori töötajatele. Täpsemat infot selle kohta edastab päästeamet suve jooksul asutustele ja avalikkusele.

Koolitus valmis Päästeameti, Sisekaitseakadeemia, Justiits- ja Digiministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ning Sotsiaalkindlustusameti koostöös.

Koolitus on tasuta, veebipõhine ja paindlikult läbitav. See on mõeldud kõigile, kes soovivad suurendada oma valmisolekut erinevateks kriisideks. Koolitus on saadaval eesti, inglise ja vene keeles ning kogu programmi läbimine võtab keskmiselt 3–6 tundi.

Koolituse läbimiseks on mitu võimalust:

Ilma sisse logimata – koolitust saab läbida endale sobival ajal ja mahus anonüümselt. Sellisel juhul õppeprotsess ei salvestu ning koolituse lõpus tunnistust ei väljastata.
Sisselogimisega ja tunnistusega – õppija loob konto ja logib sisse. Koolituse edukal läbimisel väljastatakse nimeline tunnistus. Koolituse sisu on mõlemal juhul identne.

Vaata ka siia https://ethk.ee/index.php/76-elanikkonnakaitse-e-koolitus-tasuta

01/04/2026

Enne 2025. aastat Eestisse toodud enamik vahtkustuteid sisaldas C8-tüüpi vahtu (PFAS/PFOA), mis on nüüd keelustatud. Need olid peamiselt odavama klassi kustutid ning neid ei tohi enam kontrollida ega hooldada – tuleb käibelt kõrvaldada ja hävitada.

Väiksem osa turul olnud kustutitest kasutas C6-vahtu. Need on küll lubatud piiratud ajani (teoorias kuni 2030), kuid praktikas on nende hooldus problemaatiline (vahuaine puudus), mistõttu need kasutatakse hooldustähtajani ja seejärel kõrvaldatakse.

Oluline:

PFOA sisaldavad vahud olid keelatud alates 03.12.2025
Neid ei tohi taaskasutada, eksportida ega edasi kasutada
Tegemist on ohtlike jäätmetega, mis tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale
Tulevikus keelustatakse ka C6 vaht (hiljemalt 2030)

Ainus jätkusuutlik lahendus on fluorivaba (F3) vaht.

01/04/2026

PFAS ühendeid (sh PFOA) sisaldavate tulekustutusvahtude kasutamise ja käitlemise nõuded.

PFAS ühendeid (sh PFOA) sisaldavate tulekustutusvahtude kasutamise ja käitlemise nõuded
Kirjutame seoses tulekustutusvahtudega, mis sisaldavad per- ja polüfluoritud alküülühendeid (PFASe), sealhulgas perfluorooktaanhapet (PFOA), mis on ette nähtud vedelkütuseauru tõrjumiseks ja vedelkütusest põhjustatud tulekahju (B-klassi tulekahju) kustutamiseks.
Osade adressaatidega on Keskkonnaamet või Kliimaministeerium sellel teemal varasemalt 2025.a suhelnud, osadega mitte. Käesoleva kirjaga anname ühtse ülevaate kehtivatest nõuetest ning palume täpsustada Teie ettevõtte olukorda seoses nimetatud tulekustutusvahtude kasutamise ja käitlemisega.
Per- ja polüfluoroalküülide (PFAS) ainerühma kuuluvad POS-määruses loetletud perfluorooktaansulfoonhape (PFOS) ja selle derivaadid ning perfluorooktaanhape (PFOA) ja selle soolad ja PFOA-ga seotud ühendid. Need ained on keskkonnas väga püsivad ning seetõttu rangelt reguleeritud. PFOA ja sellega seotud ühendid on hõlmatud Euroopa Liidu püsivate orgaaniliste saasteainete määrusega (EL 2019/1021; edaspidi POS-määrus). Kogu PFAS-ide ainegruppi reguleeritakse lisaks REACH-määruse kaudu.
Tulekustutusvahtudele kehtivad piirangud rakenduvad kahes etapis ja kahe erineva õigusraamistiku alusel.
Aqueous Film Forming Foam (AFFF) kuuluvad nn Class B tulekustutusvahendite hulka ning kõik AFFF tüüpi vahud sisaldavad PFAS ühendeid – fluoritud pindaktiivseid aineid, mis annavad vahule selle kustutus omadused. PFAS id on väga püsivad, ei lagune keskkonnas ning võivad ohustada nii tervist kui ka joogiveeallikaid.
Vanemad 3% AFFF vahud olid valdavalt valmistatud nn C8 keemiast, mis sisaldas PFOS i ja PFOA d või aineid, mis keskkonnas lagunevad PFOA ks. Sellised C8 põhised AFFF vahud on rahvusvaheliste keskkonnaregulatsioonide alusel keelatud ja neid ei tohi enam kasutada.
Kui Teie kasutuses olev tulekustutusvaht sisaldab PFOAd, selle soolasid või PFOAga seotud ühendeid, rakendus selle kasutamise keeld POS-määruse alusel alates 3. detsembrist 2025. See tähendab, et nimetatud kuupäevaks tuli vaht süsteemidest eemaldada, seadmed ja mahutid puhastada ning nii vaht kui ka PFOA ühendeid sisaldava vahuga saastunud pesuvesi anda üle nõuetekohaseks käitlemiseks hävitamise teel (põletamine). Vahu eemaldamisel omandab see jäätme staatuse ning selle edasisele käitlemisele ja veole kohaldatakse jäätmealaseid nõudeid, sealhulgas vajaduse korral jäätmete riikidevahelise veo korda.
Juhime eraldi tähelepanu, et Stockholmi konventsioon ning selle rakendamiseks kehtestatud POS-määrus ei luba PFOA ühendeid sisaldavaid tooteid taaskasutada, ringlusse võtta, taasväärtustada ega korduskasutada. Seetõttu ei ole selliste tulekustutusvahtude suunamine kolmandatesse riikidesse (nt humanitaarabi või kustutustööde eesmärgil) lubatud.
Pärast PFOA ja PFOS keelustamist võeti kasutusele C6 põhised 6% AFFF vahud, mida käsitletakse kui „modern fluorotelomer foams“. Need ei sisalda enam PFOA d kui toimeainet, kuid sisaldavad lühikese ahelaga PFAS e, mis on samuti väga püsivad ja reguleerimise alla kuuluvad. Kuigi C6-põhiseid vahte lubatakse teatud valdkondades veel kasutada, on Euroopa regulatsioonid juba ette näinud nende järkjärgulise keelustamise.
REACH-määrus kehtestab piirangud kõigile PFAS ühendeid sisaldavatele tulekustutusvahtudele alates 23. oktoobrist 2030, kui PFAS´ide summaarne kontsentratsioon on 1 mg/l või üle selle. Teatud kasutusaladele on ette nähtud erandid, sealhulgas Seveso direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele käitistele, kus piirang hakkab kehtima alates 23. oktoobrist 2035.
Rõhutame siiski, et PFOA või selle soolade sisaldus tulekustutusvahtudes on keelatud juba alates 3. detsembrist 2025, sõltumata REACH määruse tulevastest tähtaegadest.
Fluorivabad F3 vahud on praegu ainus tulekustutusvahtude rühm, mis ei sisalda ühtegi PFAS ühendit. Erinevalt AFFF vahtudest (nii C8 kui ka C6 põhistest), mille kustutusvõime tugineb fluoritud pindaktiivsetele ainetele, on F3 vahud valmistatud täielikult fluorivabade pindaktiivsete ainete segust. See tähendab, et nende kasutamisel ei teki PFOA st, PFOS ist ega muudest PFAS i rühma kuuluvatest ühendeist tulenevat keskkonna ega terviseriski ning neid ei seostata püsivate ja bioakumuleeruvate saasteainete levikuga.

Ohtlike jäätmete käitlemise korraldamine
Juriidilisest isikust jäätmevaldaja vastutab enda valduses olevate ohtlike jäätmete käitluse korraldamise eest ise. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.
Juhul kui ettevõtte valduses olevate jäätmete kogus ületab Eesti jäätmekäitlejate käitlusvõimekuse, on võimalik korraldada jäätmete väljasaatmine teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvasse käitluskeskusesse. Meile lähimad vastavat võimekust omavad jäätmekäitlejad asuvad Soomes, Rootsis ja Iirimaal.
Sobiva käitleja leidmise järel tuleb korraldada jäätmete transport käitlejani, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta sätestatud nõudeid. Rohkem infot riikidevahelise jäätmeveo korraldamise kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt Jäätmete riikidevaheline vedu | Keskkonnaamet.
Informatiivse abina toome välja mõned jäätmekäitlejad, kellelt tasub uurida käitlusvõimekust:
• • AS EcoPro – [email protected]
• • AS Epler & Lorenz – [email protected]
• • Ragn-Sells AS – [email protected]
• • BAO ohtlikud jäätmed OÜ – [email protected]
• • Paikre OÜ – [email protected]

Märgime, et osadel nimetatud ettevõtetel on arvestatav kogemus ohtlike jäätmete ekspordiga ning koostööpartnerid Soomes ja Rootsis.
Eeltoodust tulenevalt palume Teil esmalt teha kindlaks, milliseid aineid Teie ettevõttes kasutatavad tulekustutusvahud sisaldavad (kas PFOA või mõni muu PFAS-ühend). Sellest sõltub, milline õiguslik alus ja millised tähtajad Teie suhtes kohalduvad ning milliseid tegevusi tuleb rakendada vastavalt kehtivatele nõuetele.
Tulekustutusvahu koostise ja PFAS ühendite esinemise tuvastamiseks soovitame Teil esmalt üle vaadata toote ohutuskaart. Kui ohutuskaardist ei selgu, kas toode sisaldab PFOA d või muid PFAS ühendeid, tuleb tootja või edasimüüja käest küsida täpsustavad tehnilised andmelehed või sertifikaadid, mis kinnitavad toote koostist ja PFAS sisaldust. Fluorivabade vahtude kasutamisel peab tootjal olema kirjalik tõend, et toode ei sisalda PFAS ühendeid. Juhul kui nimetatud allikatest ei ole võimalik saada usaldusväärset teavet, võib toote koostise selgitamiseks tellida laboratoorse analüüsi akrediteeritud laborilt - näiteks Eurofinsi PFAS spetsialiseeritud laboritesse Rootsis või Hollandis. Lisaks on võimalik kasutada rahvusvahelisi akrediteeritud laboreid, nagu ALS Global (Põhja-Euroopa, Holland, Saksamaa) või SGS Europe (Rootsi), mis pakuvad nii analüüse kui ka proovivõtukomplekte ja juhiseid.
Praktilisest vaatenurgast tähendab see, et kuigi PFOA d sisaldavad vahud võib lühiajaliselt asendada C6 tüüpi vahtudega ning sellega täita kehtivaid POS-määruse nõudeid, on samal ajal teada, et REACH määruse alusel on laiem PFAS ainete rühmapõhine kasutuspiirang. See toob tulevikus kaasa vajaduse C6 tüüpi vahtude uuesti välja vahetamiseks fluorivabade tulekustutusvahtude vastu. Seetõttu on kuluefektiivsuse ja regulatiivse kindluse seisukohast kõige mõistlikum lahendus minna juba praegu üle fluorivabadele tulekustutusvahtudele.


Täiendavat infot POS-ide kohta leiab ka Kliimaministeeriumi kodulehelt:
https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/toostusheide-ja-kemikaalid/kemikaalid
Lingid olulistele õigusaktidele:
Eurofins. (n.d.). EU guide for transitioning to fluorine-free firefighting foams (F3).
https://www.eurofins.se/tjaenster/miljoe-och-vatten/nyheter-miljo/eu-guide-for-transitioning-to-flu…
European Commission. (2025). Commission Regulation (EU) 2025/1988 of 2 October 2025 amending Annex XVII to Regulation (EC) No 1907/2006 as regards per- and polyfluoroalkyl substances in firefighting foams. Official Journal of the European Union.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202501988
European Parliament, & Council of the European Union. (2019). Regulation (EU) 2019/1021 of the European Parliament and of the Council of 20 June 2019 on persistent organic pollutants (recast) (Text with EEA relevance). Official Journal of the European Union.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1021

26/03/2026

Koos sisuloojaga Siseministeerium – sain just tunnustuse, et olen üks tema suurimatest fännidest! 🎉

26/03/2026

12/02/2026

https://www.facebook.com/photo?fbid=1342536274575293&set=a.289386099890321

💙 Algab siseturvalisuse vabatahtlike rühmade ja nende toetajate tunnustamine

Meie siseturvalisus ei sünni ainult ametkondade tööst. Selle taga on tuhanded hoolivad inimesed, kes panustavad oma vaba aega ja teadmisi, et meie kõigi elukeskkond oleks turvalisem.

Siseministeerium tunnustab juba 15. aastat siseturvalisuse vabatahtlikke rühmi ja nende toetajaid. Anname seda tunnustust välja, sest vabatahtlike panus on hindamatu – nad on kriisides sageli esimesed abikäed, teevad ennetustööd, osalevad õppustel ja aitavad hoida kogukondi tugevate ja ühtsena. Samavõrd oluline on märgata neid ettevõtteid ja inimesi, kes vabatahtlikke toetavad ja nende tegevusele hoogu annavad.

Täna panustab Eesti siseturvalisusse üle 3000 vabatahtliku päästja, ligi 1300 abipolitseinikku, 850 vabatahtlikku merepäästjat ja 150 Häirekeskuse vabatahtlikku ning sadakond abidemineerijat. Naabrivalvega on liitunud üle 10 500 majapidamise pea 600 paigas üle Eesti. Nende järjepidev kohalolek loob turvatunnet ja usaldust.

Kutsume sind üles märkama enda ümber tegutsevaid vabatahtlike rühmi ja nende toetajaid. Kui tead inimesi või organisatsioone, kes panustavad siseturvalisusse südamega, esita nad tunnustamiseks.

📅 Kandidaate saab esitada kuni 1. märtsini 2026 Siseministeeriumi kodulehel oleva veebiankeedi kaudu (link kommentaarides).

Tunnustame, et tänada. Märkame, et väärtustada. Koos loome turvalisema Eesti.

Päästeamet / Politsei- ja Piirivalveamet / Eesti Abipolitseinike Kogu / Häirekeskus / Eesti Naabrivalve / Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste / Päästeliit

06/02/2026

Delfi artiklist „Nagu ulmefilmis.“ Akud lahvatavad leekidesse, aga kustutid on akutulekahjude vastu abitud" https://www.delfi.ee/artikkel/120434136/nagu-ulmefilmis-trelliaku-poleng-muutus-porguks-sest-kustutid-on-akutulekahjude-vastu-abitud võib jääda mulje, et liitium-vahtkustutid oleksid kasutud. Õigesti valitud ja testitud liitium-vahtkustuti on väga oluline lisaturvalisuse tagamiseks. Kuid ta ei ole võlukepike ega superkustuti. Ta teeb seda, mida füüsika lubab. Jahutab, piirab tule levikut ja aitab olukorra kontrolli alla saada. Spetsiaalne liitium-vahtkustuti on mõeldud lisaturvalisuse tagamiseks olukordades, kus kasutatakse või hoiustatakse liitium-ioonakusid. See kustuti ei ole nn „imerelv“ aga aitab tõhusalt piirata tulekahju levikut ja jahutab ka akut. Jahutamine aeglustab aku sees toimuvat keemilist reaktsiooni ning vähendab oluliselt olukorra eskaleerumise riski. Liitium-vahtkustuti aitab võita aega ja hoida olukorda kontrolli all kuni päästjate saabumiseni.
Korralik 6 L liitium-vahtkustuti on mõeldud liitium-ioonakude tulekahjude algfaasis kustutamiseks kuni 500 Wh mahutavusega akude puhul. Sellise suurusjärguga akusid leidub näiteks sülearvutites, akupankades, elektritööriistades, nn tõuksides jne. See kustuti ei ole mõeldud suurtele akupakkidele, mitmest akust koosnevatele süsteemidele ega elektrisõidukitele.
Korralikul liitium-vahtkustutil peab olema ka selgelt määratletud põlemisklassid. Kahjuks liitiumi põlemisklassi ja efektiivsusklassi märgistust ei ole veel olemas. Korralikul kustutil on üldjuhul lisaks märkele, et „liitium“ ka A klass. A-klass koos numbriga kinnitab, et kustuti on testitud tahkete põlevate materjalide, nagu puit, paber, kartong, tekstiil ja mööbel, kustutamiseks. 6-liitrise liitium-vahtkustuti puhul on mõistlikuks minimaalseks tasemeks A21. Mida suurem see number on seda parem kustuti. Mõningatel liitium-vahtkustutitel on ka F (nn rasv, õli) klass. F-klassi olemasolu toetab kaudselt ka A-klassi põlengute kustutamist. Põlemisklassi tähis ilma numbrita ei anna kasutajale sisulist infot ega kinnita, et kustuti on reaalselt testitud. Korralik tulekustuti vastab EN3 standardile. EN3 standard tagab, et kustuti tootmine, katsetamine, märgistus ja töökindlus on standardiseeritud ning vastavad kehtivatele nõuetele. Kahjuks ei ole hetkel veel eraldi standardit, mis reguleeriks spetsiaalselt liitium-vahtkustutite tootmist ja katsetamist. Just seetõttu tuleb liitiumakude jaoks mõeldud kustutite puhul olla eriti tähelepanelik.
Oluline on ka kustuti suurus. Väiksem kui 6-liitrine liitium-vahtkustuti ei täida liitium-ioonakude ja rasvapõlengute puhul sageli oma eesmärki, sest kustutusaine mass on liiga väike. Liitiumakude tulekahjude ohjamisel mängivad rolli jahutus, kustutusaine kogus ja toimeaeg. Kustutamisel tehtavad eksimused ja tööaeg mõjutavad tulemust oluliselt ning suurema mahuga kustuti annab rohkem aega rahulikuks tegutsemiseks ja parandab kustutamise õnnestumise tõenäosust. Kuna eraldi standard puudub liigub turul palju nn liitiumkustuteid, mis lubavad kalli hinna eest teha imesid. Paraku imesid tuleohutuses ei juhtu. Füüsikaseadused kehtivad ühtemoodi Eestis, Leedus, Poolas ja Hiinas. Kui keegi lubab, et tema kustuti kustutab liitiumaku alati ja lõplikult siis müüb ta pigem legendi, lootust ja unelmaid kui päriselt toimivat lahendust. Hea rusikareegel on lihtne. Kui üks kustuti lubab kõike, tasub olla ettevaatlik.
Mõistlik tuleohutuslahendus koosneb mitmest kihist. Igas hoones peaksid olema suitsuandurid ning esmaseks tulekustutuseks vähemalt 6 kg pulberkustuti või tavaline 6 l vahtkustuti. Kui hoones kasutatakse või hoitakse liitium-ioonakusid on lisaturvalisuse tagamiseks mõistlik juurde soetada ka korralik 6 liitrine liitium-vahtkustuti ning spetsiaalne tuletekk. Selline kombinatsioon annab parima võimaluse tulekahju varajaseks avastamiseks ja kiireks sekkumiseks mis aitab tulekahju levikut ära hoida.
NB!! Akude tulekahjude korral helista alati kõigepealt 112. Eriti kui on näha, et akut ei saa hoonest välja toimetada. Mida kiiremini pääste jõuab seda väiksemad on kahjud. Selline tulekahju võib paari minutiga kasvada väga suureks.
500 Wh praktikas – mida see katab?
Näiteid akudest, mis jäävad 600 Wh piiridesse:
• 📱 nutitelefonid (10–20 Wh)
• 💻 sülearvutid (40–100 Wh)
• 🔋 akupangad (20–100 Wh)
• 🔦 töö- ja taskulambid
• 🛠️ väiksemad akutööriistad
• 🚲 osa e-ratta akusid (väiksemad mudelid)
👉 Enamik siseruumides kasutatavaid Li-ion seadmeid jääb alla 500 Wh.

Päästeameti andmetel on Eestis viimase nelja aasta jooksul akudest alanud 120 põlengut.

06/02/2026

https://www.delfi.ee/artikkel/120434136/nagu-ulmefilmis-trelliaku-poleng-muutus-porguks-sest-kustutid-on-akutulekahjude-vastu-abitud

Päästeameti andmetel on Eestis viimase nelja aasta jooksul akudest alanud 120 põlengut.