Eesti Tuleohutuspaigaldiste Hooldajate Keskliit

01/04/2026

Enne 2025. aastat Eestisse toodud enamik vahtkustuteid sisaldas C8-tüüpi vahtu (PFAS/PFOA), mis on nüüd keelustatud. Need olid peamiselt odavama klassi kustutid ning neid ei tohi enam kontrollida ega hooldada – tuleb käibelt kõrvaldada ja hävitada.

Väiksem osa turul olnud kustutitest kasutas C6-vahtu. Need on küll lubatud piiratud ajani (teoorias kuni 2030), kuid praktikas on nende hooldus problemaatiline (vahuaine puudus), mistõttu need kasutatakse hooldustähtajani ja seejärel kõrvaldatakse.

Oluline:

PFOA sisaldavad vahud olid keelatud alates 03.12.2025
Neid ei tohi taaskasutada, eksportida ega edasi kasutada
Tegemist on ohtlike jäätmetega, mis tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale
Tulevikus keelustatakse ka C6 vaht (hiljemalt 2030)

Ainus jätkusuutlik lahendus on fluorivaba (F3) vaht.

01/04/2026

PFAS ühendeid (sh PFOA) sisaldavate tulekustutusvahtude kasutamise ja käitlemise nõuded.

PFAS ühendeid (sh PFOA) sisaldavate tulekustutusvahtude kasutamise ja käitlemise nõuded
Kirjutame seoses tulekustutusvahtudega, mis sisaldavad per- ja polüfluoritud alküülühendeid (PFASe), sealhulgas perfluorooktaanhapet (PFOA), mis on ette nähtud vedelkütuseauru tõrjumiseks ja vedelkütusest põhjustatud tulekahju (B-klassi tulekahju) kustutamiseks.
Osade adressaatidega on Keskkonnaamet või Kliimaministeerium sellel teemal varasemalt 2025.a suhelnud, osadega mitte. Käesoleva kirjaga anname ühtse ülevaate kehtivatest nõuetest ning palume täpsustada Teie ettevõtte olukorda seoses nimetatud tulekustutusvahtude kasutamise ja käitlemisega.
Per- ja polüfluoroalküülide (PFAS) ainerühma kuuluvad POS-määruses loetletud perfluorooktaansulfoonhape (PFOS) ja selle derivaadid ning perfluorooktaanhape (PFOA) ja selle soolad ja PFOA-ga seotud ühendid. Need ained on keskkonnas väga püsivad ning seetõttu rangelt reguleeritud. PFOA ja sellega seotud ühendid on hõlmatud Euroopa Liidu püsivate orgaaniliste saasteainete määrusega (EL 2019/1021; edaspidi POS-määrus). Kogu PFAS-ide ainegruppi reguleeritakse lisaks REACH-määruse kaudu.
Tulekustutusvahtudele kehtivad piirangud rakenduvad kahes etapis ja kahe erineva õigusraamistiku alusel.
Aqueous Film Forming Foam (AFFF) kuuluvad nn Class B tulekustutusvahendite hulka ning kõik AFFF tüüpi vahud sisaldavad PFAS ühendeid – fluoritud pindaktiivseid aineid, mis annavad vahule selle kustutus omadused. PFAS id on väga püsivad, ei lagune keskkonnas ning võivad ohustada nii tervist kui ka joogiveeallikaid.
Vanemad 3% AFFF vahud olid valdavalt valmistatud nn C8 keemiast, mis sisaldas PFOS i ja PFOA d või aineid, mis keskkonnas lagunevad PFOA ks. Sellised C8 põhised AFFF vahud on rahvusvaheliste keskkonnaregulatsioonide alusel keelatud ja neid ei tohi enam kasutada.
Kui Teie kasutuses olev tulekustutusvaht sisaldab PFOAd, selle soolasid või PFOAga seotud ühendeid, rakendus selle kasutamise keeld POS-määruse alusel alates 3. detsembrist 2025. See tähendab, et nimetatud kuupäevaks tuli vaht süsteemidest eemaldada, seadmed ja mahutid puhastada ning nii vaht kui ka PFOA ühendeid sisaldava vahuga saastunud pesuvesi anda üle nõuetekohaseks käitlemiseks hävitamise teel (põletamine). Vahu eemaldamisel omandab see jäätme staatuse ning selle edasisele käitlemisele ja veole kohaldatakse jäätmealaseid nõudeid, sealhulgas vajaduse korral jäätmete riikidevahelise veo korda.
Juhime eraldi tähelepanu, et Stockholmi konventsioon ning selle rakendamiseks kehtestatud POS-määrus ei luba PFOA ühendeid sisaldavaid tooteid taaskasutada, ringlusse võtta, taasväärtustada ega korduskasutada. Seetõttu ei ole selliste tulekustutusvahtude suunamine kolmandatesse riikidesse (nt humanitaarabi või kustutustööde eesmärgil) lubatud.
Pärast PFOA ja PFOS keelustamist võeti kasutusele C6 põhised 6% AFFF vahud, mida käsitletakse kui „modern fluorotelomer foams“. Need ei sisalda enam PFOA d kui toimeainet, kuid sisaldavad lühikese ahelaga PFAS e, mis on samuti väga püsivad ja reguleerimise alla kuuluvad. Kuigi C6-põhiseid vahte lubatakse teatud valdkondades veel kasutada, on Euroopa regulatsioonid juba ette näinud nende järkjärgulise keelustamise.
REACH-määrus kehtestab piirangud kõigile PFAS ühendeid sisaldavatele tulekustutusvahtudele alates 23. oktoobrist 2030, kui PFAS´ide summaarne kontsentratsioon on 1 mg/l või üle selle. Teatud kasutusaladele on ette nähtud erandid, sealhulgas Seveso direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele käitistele, kus piirang hakkab kehtima alates 23. oktoobrist 2035.
Rõhutame siiski, et PFOA või selle soolade sisaldus tulekustutusvahtudes on keelatud juba alates 3. detsembrist 2025, sõltumata REACH määruse tulevastest tähtaegadest.
Fluorivabad F3 vahud on praegu ainus tulekustutusvahtude rühm, mis ei sisalda ühtegi PFAS ühendit. Erinevalt AFFF vahtudest (nii C8 kui ka C6 põhistest), mille kustutusvõime tugineb fluoritud pindaktiivsetele ainetele, on F3 vahud valmistatud täielikult fluorivabade pindaktiivsete ainete segust. See tähendab, et nende kasutamisel ei teki PFOA st, PFOS ist ega muudest PFAS i rühma kuuluvatest ühendeist tulenevat keskkonna ega terviseriski ning neid ei seostata püsivate ja bioakumuleeruvate saasteainete levikuga.

Ohtlike jäätmete käitlemise korraldamine
Juriidilisest isikust jäätmevaldaja vastutab enda valduses olevate ohtlike jäätmete käitluse korraldamise eest ise. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale.
Juhul kui ettevõtte valduses olevate jäätmete kogus ületab Eesti jäätmekäitlejate käitlusvõimekuse, on võimalik korraldada jäätmete väljasaatmine teises Euroopa Liidu liikmesriigis asuvasse käitluskeskusesse. Meile lähimad vastavat võimekust omavad jäätmekäitlejad asuvad Soomes, Rootsis ja Iirimaal.
Sobiva käitleja leidmise järel tuleb korraldada jäätmete transport käitlejani, järgides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta sätestatud nõudeid. Rohkem infot riikidevahelise jäätmeveo korraldamise kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt Jäätmete riikidevaheline vedu | Keskkonnaamet.
Informatiivse abina toome välja mõned jäätmekäitlejad, kellelt tasub uurida käitlusvõimekust:
• • AS EcoPro – [email protected]
• • AS Epler & Lorenz – [email protected]
• • Ragn-Sells AS – [email protected]
• • BAO ohtlikud jäätmed OÜ – [email protected]
• • Paikre OÜ – [email protected]

Märgime, et osadel nimetatud ettevõtetel on arvestatav kogemus ohtlike jäätmete ekspordiga ning koostööpartnerid Soomes ja Rootsis.
Eeltoodust tulenevalt palume Teil esmalt teha kindlaks, milliseid aineid Teie ettevõttes kasutatavad tulekustutusvahud sisaldavad (kas PFOA või mõni muu PFAS-ühend). Sellest sõltub, milline õiguslik alus ja millised tähtajad Teie suhtes kohalduvad ning milliseid tegevusi tuleb rakendada vastavalt kehtivatele nõuetele.
Tulekustutusvahu koostise ja PFAS ühendite esinemise tuvastamiseks soovitame Teil esmalt üle vaadata toote ohutuskaart. Kui ohutuskaardist ei selgu, kas toode sisaldab PFOA d või muid PFAS ühendeid, tuleb tootja või edasimüüja käest küsida täpsustavad tehnilised andmelehed või sertifikaadid, mis kinnitavad toote koostist ja PFAS sisaldust. Fluorivabade vahtude kasutamisel peab tootjal olema kirjalik tõend, et toode ei sisalda PFAS ühendeid. Juhul kui nimetatud allikatest ei ole võimalik saada usaldusväärset teavet, võib toote koostise selgitamiseks tellida laboratoorse analüüsi akrediteeritud laborilt - näiteks Eurofinsi PFAS spetsialiseeritud laboritesse Rootsis või Hollandis. Lisaks on võimalik kasutada rahvusvahelisi akrediteeritud laboreid, nagu ALS Global (Põhja-Euroopa, Holland, Saksamaa) või SGS Europe (Rootsi), mis pakuvad nii analüüse kui ka proovivõtukomplekte ja juhiseid.
Praktilisest vaatenurgast tähendab see, et kuigi PFOA d sisaldavad vahud võib lühiajaliselt asendada C6 tüüpi vahtudega ning sellega täita kehtivaid POS-määruse nõudeid, on samal ajal teada, et REACH määruse alusel on laiem PFAS ainete rühmapõhine kasutuspiirang. See toob tulevikus kaasa vajaduse C6 tüüpi vahtude uuesti välja vahetamiseks fluorivabade tulekustutusvahtude vastu. Seetõttu on kuluefektiivsuse ja regulatiivse kindluse seisukohast kõige mõistlikum lahendus minna juba praegu üle fluorivabadele tulekustutusvahtudele.


Täiendavat infot POS-ide kohta leiab ka Kliimaministeeriumi kodulehelt:
https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/toostusheide-ja-kemikaalid/kemikaalid
Lingid olulistele õigusaktidele:
Eurofins. (n.d.). EU guide for transitioning to fluorine-free firefighting foams (F3).
https://www.eurofins.se/tjaenster/miljoe-och-vatten/nyheter-miljo/eu-guide-for-transitioning-to-flu…
European Commission. (2025). Commission Regulation (EU) 2025/1988 of 2 October 2025 amending Annex XVII to Regulation (EC) No 1907/2006 as regards per- and polyfluoroalkyl substances in firefighting foams. Official Journal of the European Union.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202501988
European Parliament, & Council of the European Union. (2019). Regulation (EU) 2019/1021 of the European Parliament and of the Council of 20 June 2019 on persistent organic pollutants (recast) (Text with EEA relevance). Official Journal of the European Union.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019R1021

26/03/2026

Koos sisuloojaga Siseministeerium – sain just tunnustuse, et olen üks tema suurimatest fännidest! 🎉

26/03/2026

12/02/2026

https://www.facebook.com/photo?fbid=1342536274575293&set=a.289386099890321

💙 Algab siseturvalisuse vabatahtlike rühmade ja nende toetajate tunnustamine

Meie siseturvalisus ei sünni ainult ametkondade tööst. Selle taga on tuhanded hoolivad inimesed, kes panustavad oma vaba aega ja teadmisi, et meie kõigi elukeskkond oleks turvalisem.

Siseministeerium tunnustab juba 15. aastat siseturvalisuse vabatahtlikke rühmi ja nende toetajaid. Anname seda tunnustust välja, sest vabatahtlike panus on hindamatu – nad on kriisides sageli esimesed abikäed, teevad ennetustööd, osalevad õppustel ja aitavad hoida kogukondi tugevate ja ühtsena. Samavõrd oluline on märgata neid ettevõtteid ja inimesi, kes vabatahtlikke toetavad ja nende tegevusele hoogu annavad.

Täna panustab Eesti siseturvalisusse üle 3000 vabatahtliku päästja, ligi 1300 abipolitseinikku, 850 vabatahtlikku merepäästjat ja 150 Häirekeskuse vabatahtlikku ning sadakond abidemineerijat. Naabrivalvega on liitunud üle 10 500 majapidamise pea 600 paigas üle Eesti. Nende järjepidev kohalolek loob turvatunnet ja usaldust.

Kutsume sind üles märkama enda ümber tegutsevaid vabatahtlike rühmi ja nende toetajaid. Kui tead inimesi või organisatsioone, kes panustavad siseturvalisusse südamega, esita nad tunnustamiseks.

📅 Kandidaate saab esitada kuni 1. märtsini 2026 Siseministeeriumi kodulehel oleva veebiankeedi kaudu (link kommentaarides).

Tunnustame, et tänada. Märkame, et väärtustada. Koos loome turvalisema Eesti.

Päästeamet / Politsei- ja Piirivalveamet / Eesti Abipolitseinike Kogu / Häirekeskus / Eesti Naabrivalve / Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste / Päästeliit

06/02/2026

Delfi artiklist „Nagu ulmefilmis.“ Akud lahvatavad leekidesse, aga kustutid on akutulekahjude vastu abitud" https://www.delfi.ee/artikkel/120434136/nagu-ulmefilmis-trelliaku-poleng-muutus-porguks-sest-kustutid-on-akutulekahjude-vastu-abitud võib jääda mulje, et liitium-vahtkustutid oleksid kasutud. Õigesti valitud ja testitud liitium-vahtkustuti on väga oluline lisaturvalisuse tagamiseks. Kuid ta ei ole võlukepike ega superkustuti. Ta teeb seda, mida füüsika lubab. Jahutab, piirab tule levikut ja aitab olukorra kontrolli alla saada. Spetsiaalne liitium-vahtkustuti on mõeldud lisaturvalisuse tagamiseks olukordades, kus kasutatakse või hoiustatakse liitium-ioonakusid. See kustuti ei ole nn „imerelv“ aga aitab tõhusalt piirata tulekahju levikut ja jahutab ka akut. Jahutamine aeglustab aku sees toimuvat keemilist reaktsiooni ning vähendab oluliselt olukorra eskaleerumise riski. Liitium-vahtkustuti aitab võita aega ja hoida olukorda kontrolli all kuni päästjate saabumiseni.
Korralik 6 L liitium-vahtkustuti on mõeldud liitium-ioonakude tulekahjude algfaasis kustutamiseks kuni 500 Wh mahutavusega akude puhul. Sellise suurusjärguga akusid leidub näiteks sülearvutites, akupankades, elektritööriistades, nn tõuksides jne. See kustuti ei ole mõeldud suurtele akupakkidele, mitmest akust koosnevatele süsteemidele ega elektrisõidukitele.
Korralikul liitium-vahtkustutil peab olema ka selgelt määratletud põlemisklassid. Kahjuks liitiumi põlemisklassi ja efektiivsusklassi märgistust ei ole veel olemas. Korralikul kustutil on üldjuhul lisaks märkele, et „liitium“ ka A klass. A-klass koos numbriga kinnitab, et kustuti on testitud tahkete põlevate materjalide, nagu puit, paber, kartong, tekstiil ja mööbel, kustutamiseks. 6-liitrise liitium-vahtkustuti puhul on mõistlikuks minimaalseks tasemeks A21. Mida suurem see number on seda parem kustuti. Mõningatel liitium-vahtkustutitel on ka F (nn rasv, õli) klass. F-klassi olemasolu toetab kaudselt ka A-klassi põlengute kustutamist. Põlemisklassi tähis ilma numbrita ei anna kasutajale sisulist infot ega kinnita, et kustuti on reaalselt testitud. Korralik tulekustuti vastab EN3 standardile. EN3 standard tagab, et kustuti tootmine, katsetamine, märgistus ja töökindlus on standardiseeritud ning vastavad kehtivatele nõuetele. Kahjuks ei ole hetkel veel eraldi standardit, mis reguleeriks spetsiaalselt liitium-vahtkustutite tootmist ja katsetamist. Just seetõttu tuleb liitiumakude jaoks mõeldud kustutite puhul olla eriti tähelepanelik.
Oluline on ka kustuti suurus. Väiksem kui 6-liitrine liitium-vahtkustuti ei täida liitium-ioonakude ja rasvapõlengute puhul sageli oma eesmärki, sest kustutusaine mass on liiga väike. Liitiumakude tulekahjude ohjamisel mängivad rolli jahutus, kustutusaine kogus ja toimeaeg. Kustutamisel tehtavad eksimused ja tööaeg mõjutavad tulemust oluliselt ning suurema mahuga kustuti annab rohkem aega rahulikuks tegutsemiseks ja parandab kustutamise õnnestumise tõenäosust. Kuna eraldi standard puudub liigub turul palju nn liitiumkustuteid, mis lubavad kalli hinna eest teha imesid. Paraku imesid tuleohutuses ei juhtu. Füüsikaseadused kehtivad ühtemoodi Eestis, Leedus, Poolas ja Hiinas. Kui keegi lubab, et tema kustuti kustutab liitiumaku alati ja lõplikult siis müüb ta pigem legendi, lootust ja unelmaid kui päriselt toimivat lahendust. Hea rusikareegel on lihtne. Kui üks kustuti lubab kõike, tasub olla ettevaatlik.
Mõistlik tuleohutuslahendus koosneb mitmest kihist. Igas hoones peaksid olema suitsuandurid ning esmaseks tulekustutuseks vähemalt 6 kg pulberkustuti või tavaline 6 l vahtkustuti. Kui hoones kasutatakse või hoitakse liitium-ioonakusid on lisaturvalisuse tagamiseks mõistlik juurde soetada ka korralik 6 liitrine liitium-vahtkustuti ning spetsiaalne tuletekk. Selline kombinatsioon annab parima võimaluse tulekahju varajaseks avastamiseks ja kiireks sekkumiseks mis aitab tulekahju levikut ära hoida.
NB!! Akude tulekahjude korral helista alati kõigepealt 112. Eriti kui on näha, et akut ei saa hoonest välja toimetada. Mida kiiremini pääste jõuab seda väiksemad on kahjud. Selline tulekahju võib paari minutiga kasvada väga suureks.
500 Wh praktikas – mida see katab?
Näiteid akudest, mis jäävad 600 Wh piiridesse:
• 📱 nutitelefonid (10–20 Wh)
• 💻 sülearvutid (40–100 Wh)
• 🔋 akupangad (20–100 Wh)
• 🔦 töö- ja taskulambid
• 🛠️ väiksemad akutööriistad
• 🚲 osa e-ratta akusid (väiksemad mudelid)
👉 Enamik siseruumides kasutatavaid Li-ion seadmeid jääb alla 500 Wh.

Päästeameti andmetel on Eestis viimase nelja aasta jooksul akudest alanud 120 põlengut.

06/02/2026

https://www.delfi.ee/artikkel/120434136/nagu-ulmefilmis-trelliaku-poleng-muutus-porguks-sest-kustutid-on-akutulekahjude-vastu-abitud

Päästeameti andmetel on Eestis viimase nelja aasta jooksul akudest alanud 120 põlengut.

27/01/2026

Tulekustuti valikul vaadatakse sageli ainult ostuhinda või suuri numbreid kustuti sildil. Tegelik ohutus ja kulu kujunevad aga aja jooksul, arvestades tuleklasse, hooldust, kustutusaine vahetust ja seadme eluiga.

A- ja B-klass. Mida numbrid näitavad.

Euroopa standardi EN 3 järgi määratakse tulekustutite A- ja B-klass praktiliste katsetega.

A-klass näitab, kui suure tahkete materjalide (nt puit, mööbel) tule kustuti suudab kustutada.
Näiteks:

34A tähendab 3,4 meetri pikkust puiduvirna

43A tähendab 4,3 meetri pikkust puiduvirna

55A tähendab 5,5 meetri pikkust puiduvirna

Mida suurem A-klass, seda rohkem põlevat materjali ja suurem soojuskoormus.

B-klass näitab, kui suure põlevate vedelike tule kustuti suudab kustutada.
Number vastab ligikaudselt vedeliku kogusele liitrites (nt 144B või 233B).

A- ja B-klassid võimaldavad kustuteid võrrelda standardtingimustes, kuid ei näita kustuti tööaega, kasutusmugavust ega pikaajalist töökindlust.

C-klass – mida see tegelikult tähendab

C-klass puudutab põlevaid gaase (nt propaan, butaan, maagaas).
Oluline on mõista, et C-klassil ei ole numbrit. C-klass ei näita tule „suurust“. See näitab ainult, et kustuti sobib gaasileegi kustutamiseks. Seetõttu on C-klass pigem sobivuse märge, mitte efektiivsuse võrdlusnäitaja nagu A ja B.

Tulekustuti kulu ajas.
Odava ABC-pulberkustuti tehniline eluiga on tavaliselt umbes 20 aastat, kuid juba 10 aasta möödudes tuleb teha survekatse ja vahetada pulber. Praktikas tähendab see sageli, et kustuti asendatakse 10 aasta järel uuega, sest hooldus ja pulbrivahetus on ajamahukad ning majanduslikult küsitavad.
Kui odav kustuti maksab umbes 40 eurot, tuleb see 20 aasta jooksul osta kaks korda. Lisaks lisandub iga kord vana kustuti utiliseerimiskulu, mis on ligikaudu 12–15 eurot. Nii tekib kulu juba pelgalt väljavahetamisest, ilma et arvesse oleks võetud tööseisakuid ja hoolduskorraldust.
Teine võimalus on odavat kustutit mitte välja vahetada, vaid teha sellele iga 10 aasta järel survekatse ja pulbrivahetus, mille maksumus on tavaliselt 40–55 eurot korraga. Ka sel juhul kujuneb 20 aasta jooksul kogukuluks ligikaudu 130–160 eurot, millele lisandub eluaja lõpus utiliseerimine.
Korraliku tootja kustuti on mõeldud pikaajaliseks kasutamiseks. Selline kustuti maksab ostes umbes 70 eurot, kuid selle eluiga on kuni 30 aastat. Pulbrit ei ole vaja kogu eluea jooksul vahetada. Ainsaks suuremaks kuluks on survekatse iga 10 aasta järel, mille maksumus on ligikaudu 30 eurot.
30 aasta jooksul tähendab see kahte survekatset ehk umbes 60 eurot, millele lisandub ostuhind. Korraliku kustuti kogukulu jääb seega 30 aasta jooksul ca 130 euro juurde, ilma vajaduseta kustutit vahetada või utiliseerida.

Kokkuvõtteks. A- ja B-klass näitavad, kui suure standardtule kustuti suudab kustutada. C-klass näitab, kas kustuti sobib gaasitule kustutamiseks.
Päriselus määravad tuleohutuse ja mõistliku kogukulu aga kustuti eluiga, hooldusvajadus, kustutusaine vahetamise sagedus,
ning tootja kvaliteet.

Odav kustuti tekitab kulusid varem ja sagedamini.
Korralik kustuti töötab kauem, vajab vähem sekkumist ja on ajas soodsam ning usaldusväärsem valik.

22/01/2026

https://tamrex.eu/ee/et/1579-housegard-luma-uhendatavad-optilised-suitsuandurid-2tk-komplektis.html

22/01/2026

15.01.2026 a hakkas kehtima Eesti algupärase standardi uustöötlus EVS 620-2:2026 “Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid”. https://www.evs.ee/et/evs-620-2-2026 Uue standardi jõustumine ei tähenda automaatselt olemasolevate nõuetekohaste ohutusmärkide kohustuslikku väljavahetamist. Kui objektil paigaldatud ohutusmärgid vastasid paigaldamise ajal kehtinud standarditele ning on tänaseni selged, loetavad ja funktsionaalsed siis ei pea tormama neid välja vahetama. Sama objekti piires eri standardite märgistuse paralleelne kasutamine võib tekitada segadust ning ei ole ohutuse seisukohalt põhjendatud. Erinevate standardite kasutamine võib halvendada ohutust. Kui sama objekti piires on osaliselt vanad, osaliselt uue standardi märgid võib see tekitada segadust kasutajatele, eriti evakuatsiooniolukorras. See omakorda on vastuolus tuleohutuse põhieesmärgiga. Selgus ja üheselt mõistetavus. Seetõttu rakendatakse uut standardit järk-järgult. Põhimõte peaks olema, et säilitatakse ühtne ja arusaadav märgistus. Uus standard kehtib eelkõige uutele objektidele, ümberehitustele ja renoveerimistele, mitte automaatselt olemasolevale taristule. Seega on mõistlik üleminekuperiood kus praktikas rakendatakse põhimõtet. Uue standardi märgid paigaldatakse uutele objektidele või kavandatud rekonstrueerimise käigus.

Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid

20/01/2026

Päästeameti aastakokkuvõte: 2025 hukkus rekordiliselt vähe inimesi tule- ja veeõnnetustes

Möödunud aasta tähendas päästeametile rekordiliselt vähe tule- ja veeõnnetustes hukkunuid. Samal ajal said tehtud mitmed olulised elanikkonnakaitse tegevused: Eestis testiti esmakordselt ohuteavituse süsteemi EE-ALARM ning koolituste ja nõustamistega anti kriisivalmiduse teadmisi enam kui 120 000 inimesele.

2025. aastal said päästjad ja demineerijad 26 529 väljakutset, pääste- ja demineerimissündmuseid oli 12 300. Üle-eelmise aastaga võrreldes oli väljakutseid ning pääste- ja demineerimissündmuseid samas suurusjärgus. Demineerijad hävitasid 7910 lõhkekeha.

“Kõige tähtsam, mille eest me seisame, on inimeste elude päästmine,” võttis eelmise aasta kokku päästeameti peadirektor Margo Klaos. “Olime selles möödunud aastal edukamad kui kunagi varem, kuid ka need surmad olnuks ennetatavad.” Tulekahjudes hukkus 32 inimest ja veeõnnetustes 28. Erinevatest õnnetustest päästeti 214 inimest.

Mullu vähenes tulekahjude arv (2273), mis oli eelmisel aastal 190 võrra väiksem kui 2024. aastal. Ka kodudes juhtub tulekahjusid aasta-aastalt aina vähem. Eelmisel aastal oli kodudes 408 tulekahju. Päästjad tõid tulest välja 87 inimest.

Siseminister Igor Taro sõnul oli kindlasti möödunud aasta üheks oluliseks tähiseks päästjate palgatõus. “10 protsendilise palgatõusu saavutamine eesliinil töötavatele päästjatele oli kriitilise tähtsusega, et hoida meie inimesi ja olla atraktiivne ka uutele tulijatele. See on viimase kolme aasta võlgnevuse kustutamine, aga selge on ka see, et palgaküsimus jääb tuha all endiselt hõõguma ning peame selle probleemiga järjepidevalt tegelema,“ ütles Taro

Eelmisel aastal osalesid päästeameti meeskonnad kahel suurel rahvusvahelisel missioonil - 40 päästjat käisid kahes vahetuses Hispaanias, et olla abiks võitluses sealsete maastikutulekahjudega ning 8 demineerijat käisid kahes vahetuses Ukrainas Harkivi piirkonnas aitamas lahingumoona kahjutuks tegemas ja miinivälju puhastamas.

2025. aasta läheb ajalukku kindlasti ka aastana, mil päästeameti rahvusvaheline mõjukus oli suurim. “Tugevad liitlassuhted on olulised ja Eesti on alati abikäe ulatanud. Ennekõike seetõttu, et kui meil tekib kriis, siis võime olla kindlad, et meil on sõpru, kes ei jäta meid üksi ning siia appi tulevad. Teiseks on see väga hea võimalus meie inimestele uute kogemuste omandamiseks ja enda proovile panekuks niivõrd mitmetahulistes ning ulatuslikes kriisides. Kohapeal saadavat teadmist ja kogemust ei anna edasi ükski video, pilt või jutt ning usun, et meie päästjad ja demineerijad oskavad seda hinnata,” ütles Taro.

Rekordiliselt vähe tule- ja veeõnnetustes hukkunuid

Surmaga lõppevad tulekahjud kipuvad juhtuma eakamate inimestega, kelle keskmine vanus on 67 eluaastat. Tules hukkunud on sageli joobes (2025. aastal 56%). Pooled tulekahjud said alguse suitsetamisest (2025. aasta tulekahjudes hukkunuist 16). Suitsuandur oli puudu 13 tules hukkunu kodudest.

Tulekahjud tekitasid hoonetele kahju vähemalt 11,4 miljoni euro ulatuses (arvestamata hoones olevat vara). Samal ajal hoidis päästjate tegutsemine hoonetulekahjude korral varakahju ära hinnanguliselt 167,7 miljoni euro väärtuses.

Veeõnnetustes hukkus eelmisel aastal 28 inimest, mida on 14 võrra vähem kui 2023. aastal. Hukkunute keskmine vanus oli 64 aastat. Alkoholi- või narkojoobes või joobekahtlusega olid 63% uppunutest. Kõige sagedamini uputi veekogust möödumisel või veekogu ületades (8 inimest), kalastades hukkus 5 inimest ja supeldes 4 inimest. 11 inimese puhul ei ole täpselt teada, kuidas nad vette sattusid. Veeõnnetustest päästeti 39 inimest.

Päästjad päästsid erinevatest ohuolukordadest 214 inimest s.h 87 tulekahju- ja tulekahjuohu sündmustelt, 72 liiklusõnnetustelt, 39 veeõnnetustelt, 7 lennuõnnetuselt, 6 gaasilise reostuse sündmustelt ning 3 ohu likvideerimiselt.

Elanikkonnakaitse arendustööd jätkusid

Päästeameti peadirektor nentis, et Eesti elanikud on aastaid pidanud tõdema, et meil puudub valmidus sõjaaja elanikkonnakaitseks. “Nüüd - pärast 2025. aasta arendustegevusi - julgen kinnitada, et viimase kolme aasta suure pingutuse ja töö tulemusena oleme nüüdseks esmase suutlikkuse saavutanud,” kommenteeris Klaos ohuteavituse edukaid katsetusi ja avalike varjumiskohtade arendusi.

Testisime Eestis esmakordselt üleriigilist ohuteavituse süsteemi EE-ALARM, sh käivitati ka sireenivõrgustik. Päästeamet hakkab ohuteavituse süsteemi edaspidi testima regulaarselt. 2026. aastal on plaanis kolm suurt testi.

Lisaks on tänaseks päästeamet kaardistanud 302 avalikku varjumiskohta, kokku ligi 250 000-le inimesele. Koolituste ja nõustamisega anti elanikkonnakaitsealaseid teadmisi edasi enam kui 120 000-le inimesele.

2025. aastal kasvas ühtne päästevõrgustik 5303 inimeseni. Nende seas on 2138 päästeameti teenistujat, kellest 1634 on valveteenistujad, lisaks 3165 vabatahtlikku päästjat ja abidemineerijat.
Pressikonverentsi salvestust saab vaadata päästeameti YouTube’i kanalilt

Fookuses on päästeameti eelmise ja selle aasta tegevused: toimunud ning ennetatud õnnetused ning päästeameti vastutusel olevad elanikkonnakaitse tegevused ja...