04/09/2025
Raskused, mis ühendavad – sõdurite lõpurännak pimeduses, mudas ja au sees 💪
Teisipäeval ja kolmapäeval panid lahinguteeninduspataljoni juulikutse ajateenijad oma sõduri baaskursusele võimsa punkti – ees ootas 35 kilomeetrit puhast tahtejõudu, meeskonnavaimu ja katsumusi.
Rännak viis ajateenijaid läbi sügava pimeduse, mülgaste, veetakistuste ja tihnikute. Iga samm, iga porine kraav ja eksitav metsarada nõudis rohkemat kui lihtsalt füüsilist jõudu – see nõudis iseloomu.
Teel pidid sõdurid läbima mitmeid kontrollpunkte, kus tuli tõestada, et kaheksa nädalat õppust pole läinud tühja: veetakistuste ületamine, lõkke süütamine, granaadi heitmine ning orienteerumine ja paljugi veel– kõik see pani proovile nii teadmised kui närvid.
Kolmapäeva hommikul jõuti väärikalt finišisse – ajaloolisse Toolse linnusesse. Just seal toimus pidulik lõputseremoonia, kus 1. jalaväebrigaadi lahinguteeninduspataljoni ülem, kolonelleitnant Riho Juurik, tänas kõiki osalejaid ning tunnustas parimat jagu – seekordse rännaku võidukarika viis koju 1. rühma 3. jagu. "Linnusel oli kaks kaitsvat ülesannet: kaitsta Toolse sadamat ehk logistikasüsteemi ja Eestimaa rannikut ning seista vastu üle Narva jõe tungivale vastasele, olles üheks elemendiks kogu kaitsesüsteemist. Täna, pea kuussada aastat hiljem kui oht pole muutunud, ei kanna me enam raudrüüd ega seisa mõõku hoides linnusemüüridel, kuid meie eesmärk on sama - kaitsta oma maad, oma rahvast ja oma kodusid. Toolse linnus ja Lahinguteeninduspataljon kuuluvad eri ajastutesse, kuid kannavad sama mõtet: ilma tugeva toeta ei püsi ei linnus ega lahinguväli, nii otseselt kui kaudselt" sõnas pataljoniülem oma kõnes.
Võitjameeskonna jaoülem Richard Vachtel võttis kogetu kokku lihtsalt, ent kõnekalt:
„Meie jaoks oli rännak kui põnev jalutuskäik metsas. Samas tuli võit ka mulle üllatusena. On näha, et need 8 nädalat on muutnud mehed omavahel hästi toimivaks üksuseks.”
„Toimunud rännaku vältel loodi tingimused, et sõdur oleks võimeline saavutama lahinguvalmiduse vastavalt ülesande loomule ning ta suudaks hoida lahinguvalmidust alal nii ülesande täitmise ajal kui ka selle järgselt” sõnas SBK-2 kompaniiülem n-ltn Danvar Lendre. “Rännak on üks hinnatav element kursuse lõpus, mis toob selgelt esile, et suurimaks vaenlaseks iseendale saab olla sõdur ise”.
Need pole enam lihtsalt ajateenijad – need on mehed, kes on end proovile pannud ja tõestanud, et sõduriks ei sünnita, vaid sirgutakse.
rms Joonas Vilu
rms Alan-Ats Pungas
rms Kaspar Padar