Võõpsu raamatukogu

26/05/2026

"...Aga hundinuiade tüüne rahuga lendlevad ebemed
toovad mu hetkeks tagasi.
Kunagisse olemisse." ("Küünitan iseenda poole")

Berit Petolai luulekogu nüüd ka Võõpsu raamatukogus!

26/05/2026

Pakub huvi? Nüüd olemas Võõpsu raamatukogus!

"„Venemaast saab jälle Moskoovia“ käsitleb hüpoteesi, mis võiks kaasneda Venemaa nime kõrvaldamisega poliitilisest ja teaduslikust diskursusest. Teoses esitatakse järgmised küsimused: Kas riiki, mida valitseb Moskva, tuleks nimetada Venemaaks? Kas Moskoovia poleks kohasem?

Autor annab ülevaate, kuidas teadlaskond on mõtestanud idaslaavlaste arengut sajandite jooksul alates Moskoovia algusajast kuni tänapäeva Venemaa Föderatsioonini ja kuidas seejuures on jõutud järeldusele, et sündmusi pidevalt läbi Moskva läätse vaadates on Lääs moskoviitide hegemooniataotlustele olulisel määral kaasa aidanud, võimaldades Moskval mängida üleliia tähtsat osa – seejuures globaalses geopoliitikas, mitte üksnes oma piirkonnas. Raamatus heidetakse valgust ka hiljutistele arengutele moskoviitide riigis ja Venemaa Föderatsiooni üha õõnsamatele väidetele, et moskoviidid esindavad kogu Venemaad.

Teoses uuritakse, kas idaslaavi maailma saaks teisiti mõtestada ja kui saaks, siis mismoodi, ning kuidas see maailm võiks tegelikkuses areneda. See võiks huvi pakkuda teadlastele, kes käsitlevad rahvusvahelisi suhteid, tegelevad etniliste uuringute, politoloogia ning Kesk-Aasia, Venemaa ja Nõukogude poliitikaga.

Autorist:

Stefan Hedlund (snd 1953) on Uppsala ülikooli Nõukogude ja Ida-Euroopa uuringute emeriitprofessor. Ta on avaldanud üle kahe tosina raamatu, mis käsitlevad peamiselt (aga mitte ainult) Venemaa arengut, ja arvukalt artikleid samalaadsetel teemadel. Tema teoseid on tõlgitud vene ja hiina keelde; ta on sageli esinenud kommentaaridega mitmes meediakanalis. Tema hiljuti ilmunud raamat „Venemaast saab jälle Moskoovia. Kui jätaks Venemaa nime diskursusest välja?“ on seni viimane Venemaa ja Ukraina institutsioonilisi arenguid käsitlevas sarjas; eelmine oli „Ukraine, Russia and The West: When Value Promotion met Hard Power“ (Routledge, 2023)." (Rahva Raamat)

21/05/2026

Reedel, 22. mail on raamatukogu avatud 11.00 - 18.30.
Vabandame!

20/05/2026

19/05/2026

"Aga lastekirjanduse kohta (või hea küll, lastekirjanduseks peetava kohta) arvan endiselt, et kõigepealt on „Muumitroll”, siis tuleb tükk tühja maad ja seejärel kogu ülejäänud maailma lastekirjandus." 😍

"Ma olen omadega sealmaal, et nüüd, oma kuuenda elukümnendi künnisel ma alles hakkan aru saama, mida ja kuidas ma tahan lugeda. „Kirjanik alles hakkab vaikselt taipama, mida ta tahaks lugeda.” Ja see on okei, sellega ei ole üldse kiiret. Ega lugemine pole ainuke tähtis asi, mida teha."

- Kivivalgel

https://www.looming.ee/kirjanik-loeb-kivivalgel/

19/05/2026

Hiljuti saabunud uued raamatud krimi- ja põnevuskirjanduse austajatele!

19/05/2026

Sarjadest "Moodne Aeg" ja "Punane Raamat" hiljuti Võõpsu raamatukokku saabunud raamatud!

18/05/2026

Tulge kolmapäeval raamatukokku!

15/05/2026

Uus Võõpsu raamatukogus!

"... Ma mõtlen putukatest
sinakatest vihmaussidest
viirustest,
sellest, et sõnal pimedus
on tume kõla."

" Mis on kalade filosoofia? Kas puud nägid ka meid, kui me olime lapsed? Kas seened hoolivad meist? Siin kohtuvad kõikmõeldavad elusolendid ümber mere kui elemendi, ümber vee, algallika, ja ümber surma. Eksistentsi kaduvus on kootud lainete, mere ja elu ning surma kosmilisse tervikusse, kus uuritakse inimese suhet maailmaga, m**d meis endis ja inimkonna suhet veega. Need on mitteantropotsentrilised luuletused. Raamat tiirleb ümber surma, täpsemalt ümber minategelase isa surma.

Kim Simonsen (sündinud 1970) on fääri kirjanik, kirjastaja, kuraator ja akadeemik. Aastal 2014 pälvis ta Fääri saarte kirjandus-auhinna ja käesoleva luulekoguga oli ta nomineeritud 2024. aasta Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnale. Lisaks eesti keelele on tema luulet tõlgitud taani, inglise, makedoonia, itaalia, ungari ja hiina keelde." (Rahva Raamat)