Vana-Vigala haruraamatukogu

28/04/2026

Raamatukogus olemas

Ilmus Heiki Pärdi mahukas raamat kolhooside loomisest ja taluelu hävitamisest

Käesolev raamat keskendub ajavahemikule Teise maailmasõja lõpust kuni Stalini surmani ja mõni aasta pärast seda ehk kõige pimedamale ajale meie lähiminevikus, mil hävitati talud ja kodud ning rööviti varad. Linnaelu „riigistati“ kohe, tööstus- ja äriettevõtted võeti üle kibekiiresti, ent 140 000 taluga seda nii lihtsasti teha ei saanud. Alles sundkollektiviseerimisega 1940. aastate lõpus võeti rahvalt ära kõik, nii maad kui majandid, ning keerati ka maaelu lõplikult pea peale.

Stalini aega Eesti külaelus on uuritud üllatavalt vähe, kuigi sellekohast materjali on ohtralt. Kõnekad oma aja dokumendid on kolhooside ja sovhooside koosolekute protokollid, aga ka varade üleskirjutused ja erinevad märgukirjad. Neis leidub värvikat infot, mismoodi kulges üleminek ühest maailmast teise n-ö ametlikult, nagu asi pidi olema ja välja paistma. Need ürikud kõnelevad ka sellest, millised olid kolhoosielu igapäevased probleemid, ent esile tulevad ka külaelu mured palju laiemalt.

Inimeste hakkamasaamisest annavad haruldaste allikatena pildi nii muuseumide arhiividesse kui ka otse käesoleva raamatu autori kätte sattunud isiklikud päevikud. Väljavõtted nendest annavad lugejale ainulaadse võimaluse tunnetada tollast aega nii, nagu elas seda läbi päeviku kirjutaja. Keerulistes oludes ja iseäranis Stalini ajal võis päevikupidamine sõna otseses mõttes eluohtlik olla, seda enam on meil põhjust nendele inimestele tänulik olla.

Raamatus on veidi üle 100 pildi nii muuseumidest ja arhiividest kui ka erakogudest. Viimased neist annavad hea kontrasti propaganda ja tegeliku elu vahel.

448 lk, formaat 200 x 240 mm, kaal 1,5 kg

Kujundanud Andres Tali

28/04/2026

8. aprillil tähistame noori ja noortekirjandust!Südalinna raamatukogus (Estonia pst 8) toimub sel päeval mitmeid tegevusi:11.00-11.45 Margus Karu auhinna üle...

28/04/2026

Ilmuma hakkab uus naiskirjanike romaanisari

Märtsis hakkab kirjastus Tänapäev avaldama uut romaanisarja, mis koondab uuemat kvaliteetset ilukirjandust. Sari on kavandatud peamiselt tõlkeromaanide avaldamiseks ning temaatiliselt seob raamatuid naise perspektiiv ning teosed on valdavalt uuemast ajast. Angelika Schneideri tehtud kujunduse järgi on sarja nimi „Moon“. Temaatiliselt laiem ning raamatute arvult suurem tõlkeromaanide sari „Punane raamat“ jääb ilmuma endisel kujul.

Sarja avaraamat on hinnatud saksa kirjaniku Dörte Hanseni romaan „Õunamaa“, mis jõuab poodidesse märtsi lõpus. Raamatu peamine teema on maa- ja linnaelu muutumine ajaloos. 1945. aastal põgeneb viieaastane Vera koos emaga Ida-Preisimaalt Õunamaa põlistallu Elbe-äärsel Põhja-Saksamaal. Selles vanas majas elab ta kogu oma elu ja kuigi tunneb ennast võõrana, ei suuda ka lahkuda. Kuuskümmend aastat hiljem seisab väikese pojaga tema ukse taga õetütar Anne, kes põgenes Hamburgist pärast lagunenud kooselu. Nende ümber on põhjalikult muutuv kunagine suur viljapuude kasvatamise piirkond oma kireva ja koomilise seltskonnaga, kus mõned üritavad veel elada vanaviisi, teised aga kolivad linnast maale ja teesklevad seal loodusele lähemal elamist.
Dörte Hansen (snd 1964 Põhja-Saksamaal Husumis) on üks viimase aja menukamaid saksa kirjanikke. Tema romaanid räägivad kurbnaljakalt elust Põhja-Saksamaa väikelinnades ning Põhjamere ning Läänemere ääres. Eesti keeles on varem ilmunud menuromaan „Mere äärde“. Ta on pälvinud Usedomi, Rheingau ning Grimmelshauseni kirjandusauhinna, Schleswig-Holsteini liidumaa kultuuripreemia ning „Õunamaa“ eest sõltumatute raamatutepoodide aasta parima raamatu preemia.

Raamatu on saksa keelest tõlkinud Eve Sooneste.

Teisena ilmub sarjas Oyinkan Braithwaite´i „Tütarde needus“.
Oyinkan Braithwaite (snd 1988 Lagoses) on nigeeria kirjanik. Ta sai ülikoolihariduse Inglismaal, kuid elab 2012. aastast uuesti Lagoses. Eesti keeles on varem ilmunud tema debüütromaan „Minu õde, sarimõrvar“. Oyinkan Braithwaite on olnud Bookeri kirjanduspreemia nominent ning võitis Briti raamatuauhindadel parima krimiraamatu kategooria auhinna.
„Tütarde needus“ on lugu Nigeerias elust läbi ühe perekonna, mille naisi on inimeste arvates palju põlvkondi vaevanud needus: keegi neist ei või armastuses õnne leida. Nõnda on hulk Faloduni vanaemasid, emasid, tütreid, tädisid oma päevi mööda saatnud samas majas, sama katuse all. Kas selline uskumus on raam, mis võibki inimese elu ette paika panna ?
Inglise keelest tõlkinud Sash Veelma.

Kolmandaks ilmub sarjas Silvia Avallone romaan „Must süda“.

Silvia Avallone (snd 1984 Biellas) on itaalia kirjanik ja luuletaja. Ta on pälvinud mh Campiello preemia ning on olnud esitatud itaalia tähtsaimale kirjandusauhinnale, Strega preemiale.
Pärast pikka vanglakaristust on Emilial jõudnud kätte aeg üritada uuesti vaba inimesena elada. Ta kolib perekonnale kuuluvasse majja pisikeses Alpide mägikülas, kus peale tema elab vaid kaks inimest. Maailm on vahepeal muutunud tundmatuseni, isegi nutitelefon on tema jaoks uus asi. „Must süda“ on lugu traumast, andestamisest, inimlikust ja sotsiaalsest ebaõiglusest. „Must süda“ on üks viimaste aastate edukamaid itaalia romaane, selle tõlkeõigused on müüdud 30 keelde.
Itaalia keelest tõlkinud Teele Saul.

Esimesed kolm raamatud ilmuvad kevadel ja suvel.

28/04/2026

Kui režissööril napib modelle, peab ta vajadusel ise kehastuma koristajatädiks või toolina kasutatavaks põdraks. Elo Selirand pani telemaja kaadritaguse elu raamatusse.

28/04/2026

Reedel, 1.mail raamatukogu suletud.

18/03/2026

14/03/2026

EMAKEELEPÄEV, 14. märts 🇪🇪

Emakeelepäev meenutab, et eesti keele püsimajäämine ning seeläbi ka meie identiteet ja kultuur sõltub eesti keele kõnelejatest endist. Emakeelepäeva tähistamise mõtte algatas Sonda kooli õpetaja Meinhard Laks ja seda tähistatakse luuletaja Kristjan Jaak Petersoni (1801–1822) sünniaastapäeval. Peterson oli esimesi, kes leidis, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka. Tänaseks on eesti keelest saanud elujõuline riigi-, kultuur- ja teaduskeel, mis talletab meile ainuomast kultuuri- ja minevikukogemust. Seda tasub hoida.

Tee e-etteütlust ja kelgi oma tulemustega.
Loe Kristjan Jaagu kuulsat luuletust „Kuu“.
Keelita kaaslasi ingliskeelsete väljendite asemel eestikeelseid sõnu kasutama.
Õpeta välismaalasest sõpradele selgeks lause „Sõida tasa üle silla.“
Loe oma e-kirjad ning Facebooki postitused enne saatmist uuesti üle.
Küpseta keelekese küpsiseid.

14/03/2026

Mõni rahvas saab hakkama vaid ühe keelega. Meie jaoks on edu võti aga erinevate keelte oskus. Tallinna Ülikooli keeledidaktika professor Merilyn Meristo, kas...