24/06/2026
Täna 85 aastat tagasi käivitas Saksamaa Nõukogude Liidu vastu operatsioon „Barbarossa“, mis tõi meie Nõukogude okupatsiooni terrori käes ägavale rahvale rõõmu ja juubeldamist. Oma päevikus on noil päevil valitsenud olukorda väga kenasti ja ülevaatlikult kokku võtnud meie hilisem rahvussangar, toonane Punaväe Eesti territoriaalse laskurkorpuse 3. Lõuna diviisi 171. jalaväepolgu rühmül n-ltn. Paul Maitla (fotol aspirandina Eesti Kaitseväe 2. Jalaväerügemendis): „Ent siis korraga 22. juunil saabus nii kaua oodatud rõõmusõnum. Olin sel korral Petseris. Mu pool viibisid kaks Tapa tütarlast ja ltn. Roomets. Neil olid mingisugused abiellumisprotseduurid käsil. Pidime kõik koos sõitma “Musta Kassi” lõunale. Ma läksin enne Endla poolt läbi, et ka teda kaasa viia. Seni kui Endla riietus kuulasin raadiost muusikat Türilt. Korraga teatatakse, et algab Molotovi kõne ülekanne Moskvast. Erakorraline saade – aimasin, et nüüd on tõesti lõhkenud üks vägev pomm. Molotovi esimesed sõnad kõlasid kohe, et täna hommikul kell 4 tungisid Saksa sõjajõud üle Nõukogude Liidu piiride.
Pole kunagi nii hästi vene keelest aru saanud kui seekord. Polnud enam mingit kahtlust, et nüüd on saabunud meile see kauaoodatud vabastamise moment. Juubeldasin toas, Endla päris, mis lahti on, vastasin, et sõda ja nüüd saame kommunistidest lahti. Ta puhkes nutma, öeldes, et nüüd lähed sina rindele ja ei tule enam tagasi. Ent mul pole veel kunagi olnud kindlamat tunnet kui siis, et tulen kindlasti kord tagasi koju, kui Eesti on juba vaba ja kindlasti saan selleks kaasa aitama, et kommunistid siit võimalikult kiiresti kaoksid. Ja hiljem lahinguis Venemaal polnud kunagi hirmu, et minuga midagi halba võiks juhtuda, alati oli tunne, et siit tulen ma hästi välja…“
Olgu lõpetuseks veel mainitud, et Nõukogude Liit viis hävitatud Eesti Kaitseväest sunniviisiliselt enda poolt moodustatud Eesti terrotooriaalsesse laskurkorpusesse üle ca 7000 eestlast, kelledest ligi 1000 õnnestus ajaloolase Tiit Noormetsa hinnangul, enne üksuse Eestist ära viimist, Eestisse jääda. 1941. aasta juuli algul Porhovi all rindele paisatud ligi 6000 eestlasest langes mõnisada meest lahingutes kuid ligi 5000 meest tuli sakslaste poole üle. Tõenäoliselt olnuks see arv veel suurem kuid osad jäid tiblade julgeolekuüksustele lõksu. Siiski kõnelevad ka need arvud märkimisväärselt iseenda eest ja räägivad eestlaste toonasest meelsusest ja arusaamadest.
