Sámi Giellagáldu is the highest joint Nordic expert body for the Saami languages in the region, established by the Saami parliaments in Norway, Sweden and Finland. The centre provides various services, such as lexicography and terminology development, standardization, language maintenance, and information about Saami languages. The Centre works with South, Lule, Inari, Skolt, and North Saami langu
ages.
----
Nuõrttsääʹm (Skolt Saami):
Sääʹm Ǩiõllkaʹlddi lij tâʹvvjânnmallaš ǩiõllõhttsažtuâjjorgaan. Mij tuâjjan lij sääʹmǩiõli ođđ terminologia da ǩeeʹrjtemǩiõl noormtõs. Tõn lââʹssen mij tuejjeep ǩiõllhuõlin da uʹvddep däära ǩiõllââʹnnemvieʹǩǩ ǩiõllõõʹnnʼjid. Mij vasttõõzzan lij õõutâst Sääʹmtiiʹǧǧivuiʹm viikkâd ooudâs sääʹmǩiõlid nuʹtt, što juõʹǩǩ ǩiõlljoouk jiijjâsnallšem taarb, vaʹǯǯtõõzz da resuurs väʹldded lokku. Mij tuåimmjep saujj-, juuʹlev, piiddâm- ja tâʹvvsääʹmǩiõl di aanar- da nuõrttsääʹmǩiõl ämmatlaž äʹšštobddiorgaanân.
----
Aanaar (Inari Saami):
Säämi Kielâkäldee lii tave-eennâmlâš kielâovtâspargoorgaan. Mii pargon lii sämikielâi uđđâ terminologia já čäällimkielâ normâdem. Toos lasseen mij porgâp kielâkattimáin já faallâp nuuvtá kielâkevttimiše kielâkevtteid. Mii ovdâsvástádâssân lii oovtâst Sämitigijguin ovdediđ sämikielâid nuuvt, et jieškote kielâjuávhu sierâ táárbuh, hástuseh já resurseh váldojeh huámmášumán. Mij toimâp maadâ-, juulev- já pajekielâ sehe anarâš- já nuorttâlâškielâ áámmátlâš äššitobdeeorgaanin.
----
Davvisáme (North Saami):
Sámi Giellagáldu lea davviriikkalaš giellaovttasbargoorgána. Dasa lassin mii bargat giellagáhttemiin ja fállat nuvttá giellageavahanveahki geavaheddjiide. Min ovddasvástádussan lea ovttas Sámedikkiiguin ovddidit sámegielaid nu, ahte iešguhtege giellajoavkku sierranas dárbbut, hástalusat ja resurssat váldojuvvojit vuhtii. Mii doaibmat lulli-, julev- ja davvisámegiela sihke anáraš- ja nuortalašgiela fágalaš áššedovdiorgánan.
----
Bidumsáme (Pite Saami)
(Från sep 2024)
----
Julevsáme (Lule Saami):
Sáme Giellagálldo l nuorttarijkalasj giellaaktisasjbarggoorgádna. Mijá bargguj gullu sámegielaj ådå terminologidja ja tjállemgielaj normerim. Bargguj aj gullu giellasujtto ja fállap giellaviehkev álmmugij nåvku. Sáme Giellagáldo åvdåsvásstádus la åvddånahttet sámegielajt daj dárboj, hásstalusáj ja luohkojt milta ma li iesjguhtik giellaguovlon. Mij doajmmap ássjedåbddeorgádnan oarjjel-, julev-, nuortta-, anár-, ja gålldåsámegielan.
----
Åarjelsaemiengïelesne (South Saami):
Saemien gïelegaaltije lea noerhtelaanti ektiebarkoe-orgaane. Mijjen laavenjassh leah normeeringe orre terminologije- jïh tjaelemegïelijste dejtie saemien gïelide. Dovne aaj gïelegorredimmie, jïh mijjieh åesehts gïeleviehkiem faalebe almetjidie mah saemien utniemisnie. Mijjen dïedte lea, ektiebarkoe saemiedigkiej gujmie, geehtedh jïh vaarjelidh dejtie ovmessie saemien gïeletjïerti sjïere daerpiesvoetide, njaahtjomh jïh vierhtieh. Mijjieh barkebe goh faage-maahtoeladtjh åarjel-, julev-, jïh noerhtesaemien gïeline, dovne skåalte- jïh aanarsaemien gïeline.
