16/06/2026
„Meie töös tuleb ette olukordi, kus lapsed nimetavad suguelundeid sõnadega „saba“, „banaan“, „lilleke“, „vareenik“ või ei oska üldse kehaosale nimetust anda. Lasteaiaõpetaja ei pruugi olukorra ohtlikkust märgata, kui laps mainib, et pidi tegema pai kellegi sabale või keegi puudutas tema lillekest.
Seetõttu tuleb lapsele õpetada kõigi kehaosade, ka suguelundite õigeid nimetusi, vaid nii oskab ta neist selgelt rääkida. Kui täiskasvanu julgeb rääkida lastele nokust, peenisest, tussust või vulvast enesekindlalt ja häbenemata, ei tekita see ka laste seas nii palju naeru ja itsitamist. Ja kui kõlabki väike naer või nokunali, käib seegi asja juurde. Lõpmatuseni neid nalju enamasti ei tehta.
Kui laps teab oma kehaosi ja oskab neist rääkida, kujuneb tal loomulik arusaam, et kõik kehaosad on võrdselt olulised ning nendega seotud küsimused ei ole häbiväärsed ega keelatud,“ kirjutab sotsiaalkindlustusameti lastemaja peaspetsialist 𝐄𝐯𝐞 𝐍ä𝐫𝐞𝐩.
„Kui laps oskab nimetada kehaosi, mõistab privaatsust ja teab, et ebamugavast või hirmutavast puudutusest võib rääkida, oskab ta paremini ka märgata, kui tema piire on rikutud, ning otsida abi. Nii on ka täiskasvanutel lihtsam last mõista ja toetada,“ rõhutab ta.
Lastemaja on lapsesõbralik teenus, mida sotsiaalkindlustusamet pakub väärkohtlemise kahtlusega, väärkoheldud või väärkohtlevalt käituvate laste abistamiseks. See on turvapaik, kus esikohal on lapse õigused, heaolu ja turvatunne.
Abivajavast lapsest teatamiseks on ööpäevaringselt kõigil võimalik võtta ühendust lasteabiga telefoninumbril 𝟏𝟏𝟔𝟏𝟏𝟏 või veebis 𝐰𝐰𝐰.𝐥𝐚𝐬𝐭𝐞𝐚𝐛𝐢.𝐞𝐞, et seal oma muret jagada. Hädaolukorras tuleb helistada numbril 112.
Lugu on veebiajakirja Pere & Kodu tellijatele loetav 👉 https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120590434/noku-tussu-peenis-vulva-miks-peab-laps-teadma-oma-kehaosade-oigeid-nimetusi
