Naiskodukaitse Saaremaa ringkond

14/06/2026

„Ma ei unusta Sind!“ – mälestus, mis peab ühendama põlvkondi

Tänavu möödub 85 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest – sündmusest, mis jättis sügava haava Eesti rahva ajaloomällu ning muutis pöördumatult tuhandete inimeste elukäiku. Selle traagilise aastapäeva tähistamiseks viib Naiskodukaitse üle Eesti läbi mälestuskampaania „Ma ei unusta Sind!“, mille keskmes on austus küüditamise ohvrite vastu ning ajaloomälu hoidmine. Kampaania raames lehvivad leinalindid Saaremaal Roomassaare ja Jaagarahu sadamas, Hiiumaal Lehtma sadamas ning raudteejaamades üle Eesti.
Need paigad ei ole valitud juhuslikult. Sadamad olid paljudele saarlastele ja hiidlastele viimased paigad kodumaal enne teekonda tundmatusse – enne, kui nad vägivaldselt kodudest lahutati ja Siberisse saadeti. Küüditamise eesmärk ei olnud üksnes inimeste ümberasustamine. Selle eesmärk oli murda Eesti ühiskonna selgroog – hävitada haritlaskond, ettevõtlikud talupidajad, kogukondade eestvedajad, politseinikud, kaitseliitlased ning kõik need, keda peeti võimalikuks ohuks okupatsioonivõimule. Kodudesse jäänud inimesed pidid elama pidevas hirmus, teadmata, kas järgmine koputus uksele võib tähendada sama saatust. Küüditatute jaoks algas teekond, mis tõi kaasa nälja, haigused, raske sunnitöö ja sageli ka surma. Pered lõhuti, vanemad kaotasid lapsi ning lapsed vanemaid. Paljud ei näinud enam kunagi oma kodu ega kodumaad. Nende inimeste ainus „süü“ seisnes sageli selles, et nad tegid ausalt tööd, hoolitsesid oma pere eest ja panustasid oma kogukonna arengusse.
Ajalugu ei ole pelgalt kuupäevad ja sündmused õpikulehekülgedel. See on inimeste saatus, nende lood, mälestused ja kaotused. Just seetõttu on oluline küüditamise ohvreid meenutada ka täna, 85 aastat hiljem. Mälestamine aitab mõista, kui habras võib olla vabadus ning kui kiiresti võivad kaduda õiglus, turvatunne ja inimväärikus.
Naiskodukaitse kampaania „Ma ei unusta Sind“ kannab sõnumit, et küüditatute mälestus ei tohi kaduda koos viimaste tunnistajatega. Vastupidi – see peab jõudma järgmiste põlvkondadeni. Seetõttu on oluline kaasata mälestusüritustele lapsi, noori ja peresid. Ainult nii sünnib põlvkondadevaheline side, mis aitab mõista mineviku õppetunde ja hoida elus lugusid, mida ei tohi unustada.
Leinalindid raudteejaamades ja sadamates on vaikne, kuid kõnekas sümbol. Need meenutavad tuhandeid inimesi, kellelt võeti kodu, perekond ja vabadus. Samal ajal tuletavad need meile meelde vastutust hoida ja kaitsta seda, mis meil täna on – vaba Eesti riiki.
Mäletades minevikku, hoiame tulevikku. Just sellepärast ütleb Naiskodukaitse täna: „Ma ei unusta Sind!“
✍️Piret Pruul, Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna esinaine

Fotod: Kadri Paomees, Piret Pruul ja erakogu

11/06/2026

10.-11.06 käis õppuse ILVES2026 raames üle Eesti vilgas töö! Seda ka Saaremaal.
Saime harjutada evakuatsioonikoha ettevalmistamist – võtta objekti üle, sisustada ruume, märgistada erinevaid alasid ning võtta vastu kohale saabuvat varustust. 💪

08/06/2026

14. juunil, leinapäeval, meenutame 85 aastat tagasi toimunud juuniküüditamist. See oli üks traagilisemaid sündmusi Eesti ajaloos, mille käigus viidi tuhanded süütud inimesed vägivaldselt oma kodudest teadmatusse, kaugele Siberisse.

Mälestusüritus Saaremaal
Pühapäeval, 14. juunil kell 11.00 toimub jumalateenistus Kuressaare Laurentiuse kirikus. Kell 13.00 algab mälestustseremoonia Kudjape kalmistul. Seejärel külastatakse Roomassaare ja Jaagarahu sadamat.

Mälestusüritus Hiiumaal
Laupäeval, 13. juunil kell 12.00 toimub mälestustseremoonia Lehtma sadamas.

Olete oodatud koos meiega mälestama ja austust avaldama kõigile juuniküüditamise ohvritele Saaremaal ja Hiiumaal!

23/05/2026

Nüüd, kui väljas on päike ja suur soe, on täpselt õige hetk vaadata tagasi möödunud kuu keerulisele (ja natuke külmemale) väljakutsele - Liilia retkele -, mille võtsid vastu meie ringkonna neli kanget naist! Võimas!

Läbielamistest annab ülevaate raja läbi teinud Kristel.

Liilia retk on Pärnu ringkonna korraldatav patrullvõistluse laadis katsumus, kus pannakse proovile osalejate teadmised, vastupidavus ja oskus keerulistes olukordades meeskonnana toime tulla. Saarlaste jaoks oli tegemist esimese osalemisega Liilia retkel ning juba enne starti oli elevust õhus rohkem kui küll.
Retkel osalesid Merit Kindsigo, Kristel Krischka, Helena Rand ja noorliige Noora Tamm. Toetajaliikmena oli kaasas metsaemme Aire Järv, kelle roll osutus kogu rännaku vältel väga oluliseks.

11.–12. aprillil Vändramaal toimunud retk algas Tori lasteaia hoovist ning lõppes Vändra alevi keskel. Finiš ei tulnud osalejatele sugugi lihtsalt kätte – enne tuli ületada jõgi paadiga aerutades, läbida lõpujooks, tuli roomata kogu varustusega võrgu all, kanda kanderaami ja lahendada mitmeid teisi ülesandeid.
Rada kulges läbi Tootsi kandi, kus maastik osutus erakordselt raskeks. Pehmed turbarabad, sügavad kraavid, läbimatud raiesmikud ja tihe mets muutsid liikumise aeglaseks ning kurnavaks. Lisaks keerulisele maastikule tuli arvestada ka aktiivse vastutegevusega, mis muutis kontrollpunktidesse jõudmise kohati peaaegu võimatuks.
Retkel osalejad pidid kogu aeg liikuma varjatult. Õhus tiirlevad droonid jälgisid rändureid ning vastutegevus liikus masinatega pidevalt ringi. Magamiseks aega ei jäänudki – järgmisse punkti tuli liikuda katkematult nii päeval kui öösel.
Kuigi ilm soosis retkelisi päikesepaistelise päeva ja üsna pehme kevadööga, muutusid märjad jalad, katkised varbad ja magamatus viimaseks hommikuks tõsiseks katsumuseks. Ka varustus lisas koormust. Kohustuslikus varustuses pidid olema muu hulgas toiduvalmistamise vahendid, esmaabipakk, varuriided ja sokid. Mõne osaleja seljakott kaalus koos veevaruga üle kümne kilogrammi.
Lisaks füüsilistele katsumustele tuli lahendada ka erinevaid praktilisi ülesandeid. Kõige rohkem elevust pakkus airsoft-relvadest sihtmärkide laskmine, mida tehti suure innuga. Õpetlikuks peeti aga hoopis kriisiolukorra lahendamist, kus tuli kottpimedas rahustada paanikas ema, elustada “last” ehk nukku ning võtta ühendust Päästeametiga. Sellised ülesanded panid proovile nii teadmised kui ka oskuse pingelises olukorras rahulikuks jääda.
Rajale olid peidetud ka postkastid, kust oli võimalik teenida lisapunkte. Samas tuli pidevalt teha otsuseid, millistesse kontrollpunktidesse jõudmine on realistlik ja millal oleks targem vältida liigset riski, et mitte “elu kaotada”.
Kuigi viimased tunnid möödusid suure väsimuse ja valutavate jalgade saatel, jäi finišisse jõudes kõlama positiivne emotsioon. Pärast sooja dušši ja väljateenitud puhkust tundus kogu katsumus juba hoopis teistsugusena – raske, kuid väga väärtusliku kogemusena.
Kõige olulisemaks jäi teadmine, et keerulistes oludes suudeti koos hakkama saada. Ning kuigi retk nõudis palju nii vaimselt kui füüsiliselt, oldi pärast puhkust ühel meelel – võimalusel mindaks Liilia retkele uuesti.

Noorliige Noora mõtiskleb nii: „Liilia retk oli suureks ettevõtmiseks, aga tasus täiesti ära. Seal oli pidev tegevus, mis hoidis end kogu aeg tähelepanus. Eriti põnev oli droonide eest varjamine või vastupanu eest põgenemine. Kindlasti peab mainima ka töötubasid/ülesandeid mis toimusid punktides. Need ülesanded olid väga erinevad, aga kõik lõbusad omal viisil. Soovitan seda retke väga ka teistele ning tahan ise ka uuesti tulevikus seda läbida.“

11/05/2026

8. mail toimus neljandat korda teatejooks "Ümber linnapea". 5-liikmelised võistkonnad jooksid Kuressaare lossihoovis ja selle ümbruses. Meie ringkonna tubli naiskond sai kiireima naiskonna tiitli ning asutuste arvestuses väga tubli 🥉 koht ☺️

Ringkonna võistkonda kuulusid ringkonna esinaine Piret Pruul, jooksuvõistlustel osalemise eestvedaja Krista Reimal ning väga tublid naiskodukaitsjad Noora Tamm, Dagmar Soosaar ja Kristel Krischka. Aitäh teile!

07/05/2026