Politseinik Maarja Punak

07/04/2026

See lasteraamat on nagu uutmoodi muinasjuttude kogumik Jettest ja Väikesest Onust. Siin on iga põneva seikluse lõpus õppetund, aga erinevalt ilukirjanduslikest teostest leiab lapsevanem või õpetaja ka juhised, kuidas sellest teemast lastega rääkida, milliseid küsimusi küsida.

Mind natuke häirib artikli pealkirjas sõna pedofiilia, sest see jätab väga laia tõlgendamise võimaluse. Millest siis tegelikult juttu tuleb? Jette puutub arvutimängus seigeldes kokku olukorraga, kus näiteks üks täiskasvanu teeskleb last. Samuti juhtub nii, et peategelaste pilt Pallipadrikust läheb kogemata veebiavarusse lendu. Paraku on need tavalised juhtumid, mis ühel või teisel viisil ka politseisse jõuavad. Valdav osa Delfi kommentaatoritest aga pole raamatut avanud ja on selle osas sõna võttes rääkinud artikli pealkirjast lähtuvalt isegi mitte aiaaugust, vaid teemadel, mis pole aia lähedalgi. Sellest on kahju, sest tagasiside on alati kasulik ja mida rohkem erineva arvamusega inimesi, seda sisukam see ju on.

Raamatud on saadetud kõikidesse lasteaedadesse ja neid saab huvi korral osta ka poest. Lisaks on see kättesaadav tasuta veebilingina, mille lisan kommentaaridesse. Kõige kavalam ongi ehk veebis vaadata, kas see oleks midagi, mida enda lapsele sooviksid ette lugeda. Ja kui see väga meeldib, siis on raamatule lisaks loodud ka lauamäng. Põnevat avastamist!

01/04/2026

Kuskilt peab alustama. Ka siis, kui tunned, et sinu lugu on juba vana ja tõendeid napib. Anna menetlejatele võimalus otsustada, kuidas selle juhtumiga edasi minna ja vähendada võimalust, et kurjategija samamoodi edasi tegutseks.

Politseisse pöördumist võib soovitada pereliige, tuttav või ka lihtsalt keegi sotsiaalmeediast, kes hoolib. Mul on hea meel, et meil on inimesi nagu Mallukas, kes on võtnud enda südameasjaks, et ohvrid saaksid julgust politseisse avalduse kirjutamiseks ja abi küsimiseks. Lisaks üleskutsetele on ettevaatust.ee olnud meil PPA-s teemaks ja just selles võtmes, et kui nüüd sellest mõjutatuna rohkem inimesi meie poole enda vanemate juhtumitega pöördub, et siis neile ka jääb veendumus, et see oli oluline samm. Meie oleme valmis kuulama, suunama ja vajadusel ka menetlema.

31/03/2026

🚓 Tartumaal Kastre vallast leiti alla kukkunud drooni tükid

Täna öösel sai politsei mitmeid teateid võimalikust drooni plahvatusest Kastre vallas. Politseipatrullid reageerisid väljakutsele ning kontrollisid ümbruskonda, kuid ei tuvastanud öösel plahvatuse ega drooni jälgi.

Hommikuvalguses suundusid patrullid taas Kastre valda, et piirkonda nii maad mööda kui ka õhust droonidega kontrollida. Täna hommikul kell 9.48 laekus paari kilomeetri kauguselt naaberkülast info, et Hammaste külas leiti põllult alla kukkunud drooni tükid.

Politsei on praegu tuvastanud ühe alla kukkunud drooni asukoha, kuid arvestades asjaoluga, et droone nähti ja kuuldi ka teistes Eestimaa paikades, võib olla alla kukkunud droone veel. Jätkame laekunud info kontrollimist.

Palume kõigil inimestel, kes leiavad midagi kahtlast hoida esemetest eemale ning anda sellest kohe teada häirekeskuse numbrile 112.

👉 Kui leiad kahtlase drooni:

• Ära mine droonile lähedale.
• Teavita kohe häirekeskust numbril 112.
• Liigu ohutusse kaugusesse.
• Hoiata läheduses viibivaid inimesi ja ära lase kedagi leitud eseme lähedusse.
• Ära jaga selle asukohta sotsiaalmeedias.

Saad EE-ALARM teavituse drooniohust – mida teha:

• Ole valvas ja püsi võimalusel siseruumides, jätka tavategevusi
• Märgates kahtlast drooni või kui on vahetu oht, varju kohe – hoia akendest ja ustest eemal ning jäta enda ja välisõhu vahele võimalikult palju seinu
• Teata kahtlasest droonist 112
• Hoia telefon käepärast ja järgi ametlikke juhiseid, kuni oht on möödas
• Õues viibides liigu kiiresti lähimasse siseruumi
• Lisainfot saad kriis.ee või 1247

Pea meeles: mistahes sulle lähim siseruum on ohu korral parim ja kiireim varjumiskoht.

24/03/2026

❗️Register üksi lapsi ei kaitse

💭On hea näha, et teema, millest varem räägiti pigem harva ja ettevaatlikult, on jõudnud avalikku ruumi ning üha rohkem lapsevanemaid mõtleb sellele, millised ohud nende lapsi ümbritsevad ja mida nad ise saavad teha nende ohtude ennetamiseks.

▪️Oluline on mõista, et register üksi ei taga laste turvalisust. Enamik lastevastastest seksuaalkuritegudest toimub tuttavate inimeste ringis ning sageli jäävad need varjatuks. Seetõttu on ennetus, teadlikkus ja lapsega rääkimine sama olulised kui süsteemid.

▪️Lastekaitse Liidu ja lapse õiguste vaatest on selge: lapse parim huvi peab olema esikohal. Iga lapsevanem saab rääkida lapsega turvalisusest ja kehalistest piiridest, tunda huvi selle vastu, kellega ja millistes olukordades laps kokku puutub, ning märgata ja reageerida, kui miski tundub valesti.

ℹ️ Selleks oleme loonud ka materjali „Mina olen enda oma“, mis aitab lapsega neil teemadel rääkida eakohaselt ja toetavalt. https://www.targaltinternetis.ee/lapsevanematele/mina-olen-enda-oma/

🚨Kui märkad internetis laste väärkohtlemise materjali või kahtlast tegevust, saad sellest anonüümselt teada anda meie vihjeliinile: https://vihjeliin.targaltinternetis.ee

Murega võid pöörduda ka:

📞 Lasteabi: 116 111 (tasuta, anonüümne, 24/7)
💬 Vestlus: www.lasteabi.ee

Sotsiaalkindlustusameti lastemaja – seksuaalselt väärkoheldud, selle kahtluse või kahjustava seksuaalkäitumisega laste abistamiseks ✉️ [email protected]

MTÜ Lastekaitse Liidu tegevust toetab Sotsiaalministeerium.

23/03/2026

Noored ja seaduserikkumised. Väga kihvt on kuulda, kuidas noor enda tegudele tagasi vaatab ja milline on tema side politseinikuga, kes teda on suunanud ja aidanud.

Praegu pole enam noorsoopolitseiniku ametikohta olemas, aga 2007 ma just sellel kohal ka Tartus alustasin ja siiani on see üks huvitavamaid tööperioode!

🎧 Kuulamissoovitus – podcast "Kuula mind ära"

Mis tegelikult juhtub siis, kui noor esimest korda politseiga kokku puutub? 🤔

🎙️ Värskes episoodis räägib Saku ja Kiili piirkonnapolitseinik Kätlin Murre oma kogemustest ning avab, milliste olukordadega noored kõige sagedamini politsei vaatevälja satuvad. Saates jagab oma kogemust ka anonüümne noor, kes on ise mitmel korral politseiga kokku puutunud ning räägib ausalt, milline see teekond tema jaoks oli.

💬 „Mul tõesti oligi savi, kas käisin koolis või ei käinud,“ meenutab ta.

Teemaks tuleb:
👉 Kust saavad alguse noorte õigusrikkumised?
👉 Miks ei mõelda alati tagajärgedele?
👉 Mis juhtub siis, kui politsei juba sekkub?
👉 Ja kuidas saab noort õigel ajal õigele teele suunata?

Saade on kasulik kuulamine nii teismeliste vanematele kui ka kõikidele teistele, kes noortega kokku puutuvad.

Loe ja kuula lähemalt: https://perejakodu.delfi.ee/artikkel/120444095/mitu-korda-politseisse-sattunud-neiu-mul-toesti-oligi-savi-kas-kaisin-koolis-voi-ei-kainud

🔹 „Kuula mind ära“ on taskuhäälingusari, mis keskendub noortele – nende valikutele, eksimustele ja võimalustele neist õppida.
🔹 Saate on tellinud Justiits- ja Digiministeerium. Projekti on kaasrahastanud Euroopa Liit.

16/03/2026

Louis Theroux: Inside the manosphere" on vaatamist väärt. See dokumentaal jääb natuke hõredaks juba teemaga kursis olijatele, kuid kindlasti on hea hüppelaud neile, keda sari "Adolescence" ehmatas.

Siit saab ülevaate, mida manosfäär laiemalt tähendab. Mulle meeldis, et kõneisikuks ei olnud Andrew Tate, sest muidu võib tunduda, et teema puudutab kitsast tema austajate ringi. Kuulda seda, kuidas suunamudijad edvistavad homofoobsetes, rassistlike ja misogüünsete sõnavõttudega ja näha veidi hiljem, kuidas teismelised poisid jooksevad nendega tänaval pilti tegema, on üsna kõhe vaatamine.

Millest tundsin puudust? Nendest dialoogidest ja lugudest, miks see kõik on problemaatiline. Nii läbi manosfääri mittekuuluvate meeste kui ka naiste silmade ja kogemuste. Kui palju see mõjutab õpetajate tööd koolis? Milliseid muutuseid on see toonud kaasa lähisuhtevägivalla juhtumites? Kuidas taolise sisu jälgimine avaldub noorte käitumises?

Läbivalt ütlesid dokumentaalis intervjueeritavad, et see kõik on ainult selleks, et raha teenida. Et neil on tegelikult ükskõik, mida keegi usub või teeb või neist arvab. See, et neid ei huvita, kuidas loodud sisu teisi mõjutab, ei võta neilt ära vastutust. Meie ei tohi leppida, et see kõik kokku on "business as usual". Kui mingi tegevus põhjustab kahju kellelegi, siis seda tavaliselt reguleeritakse. Mure on minu arvates hetkel põhjustatud kahju defineerimises ja põhjuse-tagajärje seose väljatoomises. Naistevastase vägivalla kasv on vaid üks, kuigi suurimat kahju tegev osa kogukahjust.

Sotsiaalmeedia ärimudel toetab taoliste suunamudijate toimetamisi, kuid kas see peaks nii olema? Võibolla on aeg teha OnlyMans, kus sotsiaalpornol on oma koht? Ma pole kindel, et seegi aitab. Lihtsat lahendust siin pole, eriti kui vaadata põhjuseid, miks meestele taoline sisu meeldib. Ja ka nendest põhjustest ei olnud siin loos kuigi palju juttu, seega loodan, et dokumentaal saab ehk järje.

📸netflix

17/02/2026

Kuu poega meenub lugu, kuidas käisin seal kunagi politseivormis kontrolli teostamas. Ei mäletagi, vist oli vihje, et alaelised lasevad endale täiskasvanutel suitsu osta. Igatahes sealt väljudes ootasid kaks napsust püsikundet mind ja üks neist tegi abieluettepaneku. Keeldusin viisakalt ja see küsija tuju ei rikkunud, läksime sõbralikult lahku ja nad tatsasid koos sõbraga sik-sak sammus enda kodu poole.

17/02/2026

Igasuguse andmesisestusega või ka andmete kokkukorjamise korraldustega tasub olla ettevaatlik. Huvilised saavad Delfist pikemalt juurde lugeda.

17/02/2026

Libedat liugu ja kiiret uuenduste allalaadimist! Infot saate juurde lugeda Delfi artiklist.

10/02/2026

Head turvalise interneti päeva!

On huvitav vaadata, kuidas turvalise interneti mõtestamine on ajas muutunud. Muutuvaid tegureid on muidugi siin palju, sest interneti elu 14a tagasi, kui veebipolitseinikuna alustasin, oligi ju täiesti teistmoodi. Facebook kogus hoogu, Orkut ja Ask.fm olid väljasuremas. See kõik oli rohkem noorte pärusmaa, kuniks enam polnud.

Kui ma varasemalt olen turvalisuse võtmes rääkinud paroolidest, kaheastmelisest autentimisest, sobimatu sisu raporteerimisest, siis viimastel aastatel on teemad olnud seotud infosõja, mõjutustegevuse, kriitilise mõtlemise ja meediapädevustega. Sellest ei ole suurt abi, kui konto on 5+ turvalisuse mõttes, kuid uudisvoog on täis sisu, mille tõelevastavuses kahelda ei osata, info kontrollimisest rääkimata. Me teame, et kodu uks tuleb lukustada ja autovõtmeid ei tohi süütelukku jätta. Nüüd oleks vaja vaadata rohkem seda, keda oma koju lubatakse ja kus selle autoga sõidetakse. Olgu tegemist Välisluureameti või Kaitsepolitseiameti aastaraamatuga, sotsiaalmeedias toimuvast kirjutavad mõlemad. Mõjutatavad võivad olla kõik, kes veebiliikluses osalevad.

Soovin kõikidele veebiliiklejatele kuhjaga kriitilist mõtlemist. Mis iganes tundub veebis liiga äge, kiiresti rikkaks tegev, tohutult vihaseks ajav, väga depressiivne või mingeid muid emotsioone tekitav, küsi alati endalt, et kelle huvides võib olla see, mida sa tunned ja edasi jagad? Kuigi absoluutset tõde ei ole olemas, soovitan faktiväiteid alati kontrollida ja alles siis otsustada, mida infoga edasi teha. Ka infosõjas kehtib reegel, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika.