Kadrioru kunstimuuseum

08/06/2026

Täna, 8. juunil on sünniaastapäev Soome kunstnikul Alvar Cawénil (1886–1935). Ühte tema tööd – "Kabemäng" (1920) – näeb praegu Kadriorus näitusel "Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu". Ka Eesti Kunstimuuseumi kogus on üks Alvar Cawéni töö, 1926. aastal valminud teos "Pime".

Cawen oli üks tumedaid toone soosinud Marraskuu (rühmituse November) liige. Teised rühmitusse kuulunud kunstnikud olid näiteks Marcus Collin, Hannes Autere, Juho Rissanen ja Tyko Sallinen. Rühmitust mõjutasid nii ekspressionism kui ka kubism, mida on näha ka neil kahel tööl.

"Kabemängu" ja teisi Soome kunstnike teoseid saab näitusel "Looduse ja kunsti sümfoonia" 23. augustini.

05/06/2026

☀️ Kutsume 10–12aastaseid lapsi linnalaagrisse „Tunnete värvid“! Ees ootab kaks loomingulist päeva Kadrioru kunstimuuseumis ja Mikkeli muuseumis. Laagris õpime märkama ja mõistma erinevaid emotsioone ning harjutame nende sõbralikku ja toetavat väljendamist.

✨ Põnevad ja mängulised tegevused sütitavad loovust, toetavad vaimset heaolu ning panevad kogema, kuidas loodus, kunst ja muusika võivad mõjutada meie enesetunnet.

🖼️ Rändame nii tunnete maastikel kui ka sinivalges maailmas näitustel „Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu“ ja „Delfti sinine. Keraamilised aarded erakogust“.

📌 Laste linnalaager „Tunnete värvid“ toimub 18. ja 19. augustil.

https://kadriorumuuseum.ekm.ee/syndmus/linnalaager-tunnete-varvid/

04/06/2026

Kunst ja keel saavad kokku! 🫶 Loomingulistes töötubades „Keelekunst – kunsti keel“ õpime vene kodukeelega lastega eesti keelt kunsti ja käeliste tegevuste toel. 🎨

Külastame Kadrioru kunstimuuseumi ja Mikkeli muuseumi püsiväljapanekuid ning näitusi „Looduse ja kunsti sümfoonia“ ja „Delfti sinine. Keraamilised aarded erakogust“.

👀 Õpime palju huvitavat kunstnike ja teoste kohta ning süveneme eesti keele võluvatesse eripäradesse. Uurime, kuidas on eesti keeles seotud sõnad „loodus“ ja „looming“ ning saame teada, millised saladused peituvad eesti keeles nõude nimetustes.

✅ Programm toetab eesti keele õppimist vene keele baasil.

📌 Töötoad toimuvad 17. ja 18. juunil kella 10–13 ja sobivad 10–12-aastastele vene kodukeelega lastele.

Info ja piletid: https://kadriorumuuseum.ekm.ee/syndmus/loomingulised-tootoad-keelekunst-kunsti-keel/

04/06/2026

Rukkilõikajaid kujutavast kompositsioonist on Eesti Kunstimuuseumi kogudes neli varianti. Käesolev maalitehniliselt väga meisterlikult teostatud töö on nendest kõige halvemas seisukorras. Teose oletatavaks autoriks on baltisakslasest kunstnik Carl Timoleon von Neff.

Konservaatori lauale jõudnud teosel tuvastati hulgaliselt erinevaid parandusjälgi, aga ka kahjustusi, mille päritolu ei ole täpselt teada. Kuigi sedalaadi jälgi ei saa olematuks muuta, võimaldab professionaalne konserveerimine vähendada nende mõju maali esteetikale ning tuua esile maali algse teostuse meisterlikkuse.

📍 Carl Timoleon von Neff (?). Rukkilõikajad. U 1840‒1845. Õli, lõuend. Eesti Kunstimuuseum. Konservaator: Alar Nurkse, 2024. aastast praeguseni

03/06/2026

Kevadhooaja viimane pika kolmapäeva kohtumine oli seotud näitusega “Restauraatoridt konservaatoriks”. Kuulasime muuseumi kogenud maalikknservaatorit Alar Nurkset, kes tutvustas 2015-2018 toimunud keerulist ja ajamahukat Ivan Aivazovski maali “Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset” konserveerimist.
Maal ja selle ennustamislugu on esitatud ka praegusel näitusel!

02/06/2026

Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre pälvis Itaalia Vabariigi presidendilt Sergio Mattarellalt Itaalia Tähe ordeni (Ordine della Stella d’Italia) Eesti ja Itaalia kultuurisuhete edendamise ning Itaalia kultuuri tutvustamise eest.

Mullu toimus Kadrioru kunstimuuseumis rahvusvaheline suurnäitus „Bernardo Strozzi. Meister Caravaggio varjus“, mis tõi kokku Itaalia varabaroki suurmeistri teosed Euroopa muuseumidest ja erakogudest. Näituse kuraatorid olid Anna Orlando ja Greta Koppel.

🎉 Palju õnne Aleksandrale ja kogu Bernardo Strozzi näituse tiimile!
https://kunstimuuseum.ekm.ee/aleksandra-murre-palvis-itaalia-tahe-ordeni/

02/06/2026

Homme, kolmapäeval kell 18.00 kutsume kuulama Ivan Aivazovski maali „Vaade Vesuuvile päev enne vulkaanipurset” konserveerimis- ja uurimislugu, millest kõneleb konservaator Alar Nurkse.

Alar Nurkse: „Avanenud kahjustuste maht oli ootamatu: esinesid ulatuslikud jäigad murded ja paindekihistumised, venitusdeformatsioonid, suured ja väikesed kaod maalingus jne. Maali tagaküljel olid suured tundmatute vedelike plekid ning lõuendiääristel augud, rebendid ja kaod. Maalingul tulid nähtavale liialdatud konserveerimisest põhjustatud põletusjäljed maalingu sisse sulanud paberkleebistega, pinnamustus vanade konserveerimisjäänustega ja värvust muutnud lakimassiiv koos ülemaalingutega, mis ulatuslikult deformeeris kompositsioonikujundite ja koloriidivarjundite nähtavust.“

Kaks aastat kestnud tööprotsessi lõpp oli siiski õnnelik ning maali saab näha muuseumi püsiekspositsioonis.

01/06/2026

Täna, 1. juunil tähistame lastekaitsepäeva! Kuni 18-aastastele (k.a.) on täna Kadrioru kunstimuuseumi külastamine tasuta. Muuseumis ootavad lapsi lisaks näitustele ees mitmed tegevused: laste audiogiid, tegevustuba ja tegeluspunktid näitusesaalis. Tule perega muuseumisse!

🖼 Valentin Aleksandrovitš Serov. Lapsed rannal. 1903. Eesti Kunstimuuseum

30/05/2026

Kaunis ilm, loovus ja loodus - see kõik sai kokku Suurel maalilaupäeval Kadriorus! Südamlik tänu kõikidele suurtele ja väikestele osalejatele, teiega oli ülimalt tore!
Maalisime, panime kokku pannoo, mängisime loovteraapia mänge, vaatasime koos giidiga näitusi ja kuulasime meeleolukat suve alguse muusikat!
Kohtume taas aasta pärast, ikka Suurel maalilaupäeval!
Täname AkzoNobel, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Soome Instituut

29/05/2026

Tänases Sirbis arvustab Tiina Abel näitust „Looduse ja kunsti sümfoonia. Serlachiuse kunstikogu“.

„Kadrioru näitus ei järgi rangelt ajajoont, vaid panustab eelkõige eri aegadel loodud teoste visuaalsetele kokkukõladele ja silmatorkavalt kõrgele tasemele. Süvenevale vaatajale aga hakkavad sõlmuma ka sisulised seosed, mis tähistavad Soome kunsti arengu dünaamikat, aga vihjavad näiteks ka Serlachiuse huvile kunstnike (auto)portreede vastu,“ kirjutab Abel.

Ta lisab, et näitusel on ka mitmes mõttes tabav, teoste valikut põhjendav ja Soome kunsti tunnusjooni esile tõstev pealkiri.

„Ilusad asjad ei pea ainult pealinnas olema,“ olevat Soome tööstur ja metseen Gösta Serlachius öelnud oma kunsti­kogumise missiooni iseloomustamiseks. Selle veendumuse kinnitusena kujunes Kesk-Soomes Mänttäs tasapisi Ateneumi ja Turu kunstimuuseumi järel Soome suuruselt kolmas, peaaegu 1...