07/08/2026
Eesti riik on tuntud oma e-teenuste rohkuse ja kättesaadavusega, paraku on paljud senised lahendused tuginenud valdavalt kasutajate endi arvamusele oma teadmistest ja oskustest ning seega pole saadud tegelikust olukorrast objektiivset pilti.
Nüüd on riigil plaanis luua täiesti uus ja eranditult oskuspõhine hindamistööriist, mis ei küsi inimeselt lihtsalt tema arvamust, vaid paneb ta proovile praktiliste ülesannete ja eluliste olukordade kaudu. Inimestel aidatakse sõltumatult hinnata, kuidas nad päriselt igapäevases infokülluses ja digikeskkonnas toime tulevad, olgu selleks siis elutähtsas infos orienteerumine, keerukamate e-teenuste kasutamine, oma isiklike andmete kaitsmine või igapäevaste tehniliste probleemide lahendamine arvutis ja nutiseadmes.
Lisaks töötatakse hanke tulemusel avaliku sektori asutuste ja nende töötajate jaoks välja spetsiaalne kompetentsimudel ja sellel põhinev hindamistööriist, mis arvestab detailselt just Eesti riigiaparaadi, meie õigusruumi ja e-riigi spetsiifilise toimimisloogikaga. See aitab asutustel täpselt määratleda, milliseid oskusi erinevates ametites ja töörollides reaalselt oodatakse ning kuidas avastatud lünki õigete koolituste abil täita. Eraldi kirjeldatakse ära laiemate ametikategooriate ja rollirühmade tegelikud vajadused, et ressurssi suunataks sinna, kus seda kõige enam vajatakse.
Hanke dokumendid asuvad aadressil https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/ #/procurement/10582645/general-info
Selle eeldatav maksumus on 90 000 eurot ning pakkumuse esitamise tähtaeg on 04.09.2026 kell 14.00. Hankelepingu eeldatav kestus on 13 kuud.
Riigihanke elluviimine on jagatud kuude (6) loogilisse etappi, et tagada arendusprotsessi läbipaistvus ja tulemuste kvaliteet. Esimeses etapis töötatakse välja avaliku sektori spetsiifiline baasmudel, misjärel kirjeldatakse detailsemalt ära erinevate ametigruppide ootused ja vajadused. Seejärel analüüsitakse juba maailmas olemasolevaid hindamislahendusi ning luuakse päris uued ja meie inimestele sobivad prototüübid nii elanikkonnale kui ka ametnikele. Oluline osa kogu projektist on viiendas etapis toimuv reaalne katsetamine ehk piloteerimine, kuhu kaasatakse vähemalt kolmkümmend tavakasutajat ja kolmkümmend avaliku sektori töötajat, et teha elulistes olukordades kindlaks, kas loodud ülesanded on arusaadavad, lahendatavad ja kas tulemustest saadav tagasiside on inimestele päriselt kasulik ning edasiviiv.
Süsteemi ehitamisel on oluline tingimus ka see, et riik ei jääks sõltuvusse ühegi eraettevõtte tasulisest platvormist.
Tööriist tugineb üleeuroopalisele raamistikule DigComp, kuid tuuakse otse meie kohalikku konteksti ja vajadustesse.
Kogu ettevõtmise laiem taust ongi tihedalt seotud ka Euroopa Liidu suurte arengusuundadega. Euroopa digikümnendi eesmärgid näevad selgesõnaliselt ette, et juba lähiaastatel peavad kõik olulised avalikud teenused olema interneti kaudu täielikult juurdepääsetavad, mis aga eeldab möödapääsmatult seda, et nii teenuste loojad kui ka nende igapäevased kasutajad on selleks kiireks hüppeks reaalselt valmis.
Eestis on elanikkonnale pakutavate peamiste e-teenuste osakaal viidud küll saja protsendini, kuid nende kasutamise oskustega inimeste osakaal on tugevalt alla selle näitaja. See ilmselge lõhe moodsate digiteenuste kättesaadavuse ja elanike tegeliku kasutusvõimekuse vahel on tõsine probleem, millele uus loodav praktiline hindamistööriist hakkabki sisulist lahendust pakkuma.
Ka Eesti digiühiskonna arengukava toob välja, et digiühiskonna arendamisel juhindutakse elukestva digipädevuse põhimõttest ning eesmärgiks on toetada digipädevuste arendamist nii elanikkonna kui ka avaliku sektori seas.
