Maa- ja Ruumiamet

10/06/2026

📺 Täna hommikul rääkis riigiarhitekt Tõnis Arjus "Terevisioonis" oma esimesest ametiaastast ning tõstis esile vajaduse planeerimisega seotud bürokraatiat vähendada ja liikuda liigse kontrollimise juurest usaldamise poole.

💬 "Oleme liiga kontrollivaks ühiskonnaks muutunud, peaksime rohkem usaldama."

Aasta jooksul on üheks olulisemaks fookuseks olnud riigimaa senisest aktiivsem juhtimine – kuidas kasutada riigi maaportfelli läbimõeldumalt, et see toetaks piirkondade arengut ja kvaliteetse elukeskkonna loomist.

Juttu tuli ka valglinnastumisest, planeeringute venimisest ning vajadusest muuta ruumiotsused kiiremaks ja paremini koordineerituks. Arjuse sõnul ei sõltu hea elukeskkond ainult uutest elamupiirkondadest, vaid ka sellest, kas inimestel on ligipääs teenustele, koolidele, ühistranspordile ja kvaliteetsele avalikule ruumile.

Loe lähemalt 👇

Eesti esimesel riigiarhitektil täitus 9. juunil aasta ametisse asumisest. "Terevisiooni" stuudios rääkis Arjus, et esimese aasta oluliseim muutus on olnud riigimaa aktiivne juhtimine. Ta lisas, et inimeste abiga soovitakse vähendada ka planeerimisega seotud bürokraatiat ja liikuda liigse kontro...

09/06/2026

🎉 Täna täitub Eesti esimesel riigiarhitektil Tõnis Arjusel aasta ametis.

Sel puhul ilmus ERR-is arvamuslugu, kus Tõnis Arjus avab oma esimest ametiaastat ja mõtteid sellest, kuidas juhtida muutusi, millel ei ole ühtset omanikku ning miks olemasoleva ruumi väärtustamine peab olema edasiste otsuste lähtekoht.

💬 "Näen riigiarhitekti ühe olulisema ülesandena võrgustike loomist komplekssete väljakutsete lahendamiseks. Tuua kokku vajalikud osapooled, kujundada ühine teadmusväli ning hoida keerulised teemad järjepidevalt avalikus arutelus."

Peamised mõtted:

1. Riigi roll ruumiotsustes on tugevam, kui sageli tajutakse.
Riigiarhitekti amet ei ole pelgalt nõustav roll – sellel on ka otsene seos planeerimisotsuste, riigimaa kasutuse ja strateegilise ruumiplaneerimisega. Samas sõltub mõju eelkõige koostööst ja võrgustikest, mitte ühest positsioonist.

2. Suurim risk ei ole ainult uute lahenduste puudumine, vaid bürokraatia kasv.
Üheks sihiks on olnud vähendada liigset menetluslikkust ja nihutada fookust „kontrollilt“ sisulisele koostööle. See tähendab ka lihtsamaid ja varasemaid arutelusid enne, kui otsused on lukus.

3. Ruumikvaliteet ei teki ainult arhitektuurist.
Hea elukeskkond sünnib erinevate valdkondade koostöös – planeerimine, julgeolek, rahandus, kohalike kogukondade kogemus ja riiklikud investeeringud mõjutavad seda kõik koos. Oluline on tuua need vaated varasesse faasi kokku.

4. Otsuste kvaliteet sõltub sellest, millal ja kuidas kaasatakse.
Kaasamine ei tähenda ainult laiapõhjalist arutelu, vaid õigete osapoolte ja küsimuste toomist õigel hetkel lauda. Hea protsess on sama oluline kui lõpptulemus.

5. Eesti ruumiline areng on üha enam „omanikuta probleemide“ kogum.
Valglinnastumine, keskuste kahanemine ja maahõive ei allu ühele otsusele ega ühele vastutajale. Need on pikaajalised ja süsteemsed küsimused, mille lahendamine eeldab püsivat koostööd ja ühist vaadet.

6. Peamine suund on olemasoleva ruumi väärtustamine.
Enne uute alade kasutuselevõttu tuleb järjest sagedamini küsida, kas vajadust saaks lahendada juba olemasolevas ruumis. See on nii kulude, kestlikkuse kui ka ruumikvaliteedi küsimus.

📖 Loe lähemalt

Peame õppima olemasolevat hoonestust, taristut ja asulaid rohkem väärtustama. Enne uute alade kasutuselevõttu tasub alati küsida, kas sama vajadust on võimalik lahendada olemasolevas ruumis, kirjutab aasta eest Eesti esimese riigiarhitektina tööle asunud Tõnis Arjus.

05/06/2026

🗺️ Mis peitub Eesti kaardi taga?

Täna käisid Maa- ja Ruumiametis külas GIS-võistluse võitnud Tallinna 21. Kooli 8. klassi õpilased, et näha oma silmaga, kuidas sünnivad ruumiandmed ja Eesti kaart.

Koos MaRu ekspertidega uuriti, kuidas kogutakse ja töödeldakse ruumiandmeid, millist rolli mängivad need meie igapäevaelus ning kuidas valmivad kaardid, mida kasutavad nii riik, ettevõtted kui ka inimesed üle Eesti.

👓 Noored said piiluda vanade kaartide abil ka ajalukku ning vaadata maailma veidi teise nurga alt stereoprillidega, mis aitavad aerofotodel maastikku kolmemõõtmeliselt näha.

Aitäh nutikatele noortele külla tulemast ning palju edu edasistes avastustes ruumiandmete maailmas!

05/06/2026

13. juunil jõustub planeerimisseaduse muudatus, mis annab Maa- ja Ruumiametile uue ülesande – õiguse teha planeerimismenetluste üle haldusjärelevalvet.

Esimese reaktsioonina võib tekkida küsimus, kas nüüd hakkab Maa- ja Ruumiamet kohalikke omavalitsusi rohkem kontrollima ning ettekirjutusi tegema?

Muudatus tähendab:

• kui menetlus takerdub või venib, saab Maa- ja Ruumiamet vajadusel sekkuda ja aidata sellel edasi liikuda
• fookus on probleemide varajasel lahendamisel, mitte tagantjärele karistamisel
• MaRu toimib eelkõige kohalike omavalitsuste partneri ja nõustajana
• korduvad kitsaskohad aitavad parandada juhendeid, koolitusi ja vajadusel ka õigusruumi

👉 Loe lähemalt värskest blogiloost

06.06.2026 jõustub planeerimisseaduse muudatus, mis annab Maa- ja Ruumiametile uue ülesande – õiguse teha planeerimismenetluste üle haldusjärelevalvet. Uus roll rakendub alates 2027.

03/06/2026

🏗️ Delfis ilmunud lugu Tallinna Heleni kooli lammutamisest tõstatab küsimuse, kuidas teha ehituses ja planeerimises ressursitargemaid otsuseid.

Riigiarhitekt Tõnis Arjuse sõnul ei tähenda ringsus ainult materjalide taaskasutust. Esmalt tuleks hinnata, kas olemasolevat hoonet saab kohandada või sellele leida uus kasutus. Alles viimasena tuleks kaaluda lammutamist ja uue hoone rajamist.

Samas peab riigiarhitekt oluliseks rõhutada ka suuremat planeeringulist pilti. Nimelt võib kompaktses linnakeskkonnas olemasoleva asustuse sees lammutamine ja uuesti ehitamine olla oluliselt mõistlikum lahendus kui täiesti uue hoone rajamine „põllule“.

💬 "Linnade laiali valgumine on samuti raiskamise vorm. Iga uus põlluarendus tähendab uut maaresurssi, uut taristut, uusi ühendusi ja pikemaid igapäevaseid liikumisi."

"Raiskamine tähendab lõpuks otsest majanduslikku kulu,“ rõhutab riigiarhitekt. Lahendusena näeb ta väärtuspõhiseid hankemudeleid, mis toetavad koostööd ja aitavad leida kestlikumaid ruumilahendusi.

Loe lähemalt Delfi artiklist 👇

Arengukavades peab Tallinna linn ehitus- ja lammutusjäätmete vähendamist oluliseks, kuid samal ajal lubab igati korraliku linnavara hävitada.

01/06/2026

🏡 Head ruumiotsused sünnivad koostöös.

Mai viimasel nädalal toimusid Maa- ja Ruumiameti piirkondlikud kohalike omavalitsuste planeerimisspetsialistide seminarid Kundas, Pärnus ja Valgas. Kolmel seminaril osales kokku 144 planeerimisega seotud spetsialisti ning esindatud oli enam kui 50 kohalikku omavalitsust.

💬 Seminaridel arutati asustuse suunamist, maapõuekaitset ja kultuuripärandi hoidmist ning jagati praktilisi kogemusi eri piirkondadest üle Eesti. Ühiselt otsiti vastuseid küsimustele, mis mõjutavad meie elukeskkonna kujunemist nii täna kui ka tulevikus.

Seminarid kinnitasid, et paljud planeerimisvaldkonna väljakutsed on ühised ning parimate lahendusteni jõutakse teadmisi, kogemusi ja vaatenurki jagades.

📖 Loe värskest blogiloost lähemalt 👉 https://maaruum.ee/blogi/koostoos-sunnivad-paremad-ruumiotsused

29/05/2026

🚀 Maa- ja Ruumiameti esimese strateegia valmimine on jõudnud lõpusirgele.

Kuidas sünnib ühe uue organisatsiooni esimene strateegia? Värskes blogiloos avame strateegia koosloome protsessi alates esimestest tulevikku vaatavatest töötubadest kuni valdkondlike arutelude ja MaRu töötajate ühise visioonipäevani.

Nende kuude jooksul on samm-sammult selgemaks saanud nii MaRu peamised sihid kui ka see, millele me teadlikult ei keskendu, sest riigi ressursid on piiratud.

🤲 Sama oluline on olnud arusaam, et tugev strateegia sünnib koosloomes. Kokku on panustanud ja toimunud:

• üle 270 osaleja kogu protsessis
• tulevikuloome töötuba + 10 valdkondlikku töötuba
• kaasamõtlejad erialaliitudest, ministeeriumidest, kohalikest omavalitsustest, kõrgkoolidest, riigiasutustest ja erasektorist

Strateegia keskmes on neli suunda, mis puudutavad ruumilist arengut, andmeid, maakasutust ja organisatsiooni enda kasvu.

Mai lõpus ja juuni alguses toimub veel viimane lihv ning juba 16. juunil tutvustame tulemust.

👉 Loe blogiloost, kuidas Maa- ja Ruumiameti esimene strateegia sündis https://maaruum.ee/blogi/kaasamisest-kuidas-sundis-maru-strateegia

28/05/2026

♻️🏗️ MaRu arhitektuurinõunik Iiris Tähti Toom käis Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu korraldatud Ringmajanduspäeval rääkimas arhitektuuri ja ringmajanduse kokkupuutepunktidest, seda nii praktilisest kui ka kultuurilisest vaatenurgast.

Juttu tuli ringsusest tulenevast ebaharilikust töövoost ning kogemusest, et materjalide väärindamine ei toimu ainult jäätmejaamades, vaid ka ühiskondlikes hoiakutes ja kvaliteetses arhitektuuris.

26/05/2026

🌍 Tänasest homseni toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents „Tulevikukindel maaparandus“, mis toob kokku eksperdid, teadlased, praktikud ja poliitikakujundajad Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ning mujalt maailmast.

💧 Konverents keskendub küsimusele, kuidas muuta maaparandussüsteemid kliimamuutuste tingimustes vastupidavamaks ja keskkonnasäästlikumaks. Fookuses on kliimaga kohanemine, nutikad ja digitaalsed lahendused, looduspõhised meetmed ning tasakaalu leidmine keskkonna- ja majandushuvide vahel.

💬 „Maaparandusel on mõju aastateks, seepärast on oluline mõelda ette pikemalt, vaadata tuleviku vajadusi ja märgata signaale, mis juba praegu avalduvad,“ sõnas Maa- ja Ruumiameti maaparanduse ja riigimaade teenistuse direktor Anu Nemvalts.

🎤 Konverentsi avas Marco Arcieri ning esinejate seas on eksperdid Soomest, Leedust, Lätist ja Eestist.

Ettekannetes käsitletakse muu hulgas:
▪️ reguleeritava drenaaži võimalusi kliimakindluse suurendamisel
▪️ looduspõhiseid kuivenduslahendusi 🌱
▪️ hüdroloogilist modelleerimist 📊
▪️ põua ja üleujutuste mõju vee kvaliteedile 🌧️

Teisel konverentsipäeval toimub väljasõit praktiliste maaparandus- ja veemajanduslahendustega tutvumiseks.

26.–27. mail toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents „Tulevikukindel maaparandus“, mis toob kokku maaparanduse valdkonna eksperdid, teadlased, praktikud ja poliitikakujundajad Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ning teistest riikidest.

21/05/2026

🚆 Kas hea ühendus toob elu lähemale või viib hoopis kaugemale?

Riigiarhitekt Tõnis Arjus osales sel nädalal Rail Baltica mobiilsuskonverentsi debatis „Kui lähedal on liiga kaugel?“, kus arutati, kuidas ühendused mõjutavad elu ja ettevõtlust väljaspool pealinna ning milline mõju on liikuvusel regionaalarengule. Riigiarhitekt rõhutas tervikliku elukeskkonna planeerimise olulisust ja raudteeasulate tähtsust ka koostamisel olevas üleriigilises planeeringus.

Rail Baltic Estonia mobiilsuskonverents kandis sel aasta pealkirja „Majandus saab rööpad alla“ ja fookuses olid Euroopa konkurentsivõime, taristu mõju piirkondade arengule, Rail Baltica roll Eesti majanduskasvu toetamisel ning liikuvuse mõju julgeolekule ja geopoliitikale.

🎥 Vaata arutelu järele https://www.youtube.com/watch?v=NdntAocBvyw&t=3462s

📸 Karli Saul/Rail Baltic Estonia